KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2004 Tsiviilasi XX h

) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid teiste menetlusosaliste puudumise tõttu kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. 2.1. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale ja leidis, et hagejal puudub

§ 368

lg 1 kohane õiguslik huvi kostjate vaheliste kinketehingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja ei ole kinkelepingute pool. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Kinkelepingute (sh omandi üleandmiseks sõlmitud asjaõiguslike kokkulepete) tühisuse tuvastamine ei mõjuta hageja asjaõiguslikku positsiooni: hageja ei ole olnud kinkelepingu esemeks olevate kaasomandiosade omanikuks ega saa selleks kinkelepingute tühisuse tuvastamisel, hagejal ei teki kinketehingute tühisuse tuvastamisel õigust nõuda enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning hagejale kui kaasomanikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei sõltu sellest, kas kostjate vahelised tehingu on tühised või mitte. Seega ei ole hageja kui lepinguväline isik õigustatud esitama tehingu tühisuse tuvastamise hagi. 2.

1. Kinketehingute tühisuse tuvastamise huvi ei õigusta asjaolu, et hagejal on kostjatega I ja II pooleli kohtuvaidlus, milles esitatud rahaline nõue on seotud kostjate kui kaasomanike kohustustega. Asjaolud, mille alusel hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-16-11590 kostjatelt I ja II rahalise kahju hüvitamist, on tekkinud ajal, mil kostjad olid kaasomanikud. Hagejal on jätkuvalt õigus nõuda kostjatelt selle kahju hüvitamist, sh lõpetada asi kokkuleppega. Hageja nõudeõigust ei mõjuta see, et tal ei saa kahju hüvitamise nõudeid tasaarvestada hüvitisega, mille ta pidanuks kostjatele maksma kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral. 2.
2. Kinketehingute heade kommete vastasuse tuvastamiseks tuvastushagi esitamist ei õigusta hageja viited üldise õiguskultuuri taseme kahjustamisele, kui kostjate käitumisele ei anta negatiivset hinnangut ega tunnistata tehinguid heade kommetega vastuolus olevaks, ega kohtu rollile ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde tagamisel. Õigusriigi olulised põhimõtted on ka lepinguvabadus ja õiguskindlus. Õiguskindluse tagamise huvides on lepinguväliste isikute poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalused minimaalsed. Lepinguvälise isiku poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalus on erandlik ning piiratud tema enda konkreetsete õigustega. Omanikul on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, sh ei keela seadus teovõimelisel isikul sõlmimast lepinguid, mis kõrvaltvaatajale võivad tunduda ebaratsionaalsed või lepinguosalise õigusi kahjustavad. Seetõttu iga üksiku tehingu tühisuse tuvastamisel ei ole

§ 368

mõttes õigustatud tuvastushuviks hageja eesmärk tagada õiguse abstraktsete üldpõhimõtete järgimine ja säilitada või tõsta ühiskonna õiguskultuuri taset. Arusaamatu on hageja väide, et kinkelepingute tühisusele viitab see, et kinkelepingute vormistamise ajal kostjate vastu kohtumenetluses olnud kaasomandi lõpetamise nõue kattub üks-üheselt sõlmitud kinkelepingute objektis olnud kaasomandi osadega. Kostjad saavadki võõrandada üksnes enda kaasomandi osi, samuti saab neilt kaasomandi lõpetamist nõuda üksnes nende kaasomandi osade suhtes. Heade kommetega vastuolus ei ole see, et kaks kaasomanikku on otsustanud oma kaasomandi osad võõrandada ühele ja samale isikule ja tehingud vormistada notari juures ühel ja samal ajal. Asjaolu, et kaasomandi osad on väikesed ja seetõttu kingisaaja oma osa reaalselt kasutada või sellest õigusvilja saada, ei takista kaasomandi võõrandamist. Mis iganes põhjusel kostjad I ja II soovisid kostjat III rikastada, siis arvestades, et kingitud osades ei ole hageja hinnangul kaasomandit võimalik reaalselt kasutada, ei saa kostjale III ette heita, et tal ei ole huvi kingitud vara endale jätta, vaid soovib selle reaalselt kasutatavaks varaks (rahaks) pöörata. 3

§ 372lg 1 mõttes.

3.

1. Teiseks sisustas maakohus ebaõigesti hageja õigusliku huvi. Hageja ei nõudnud hagis enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Ta palus asendada kinnisasja omandaja (kostja III) nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada kostja III kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu omanikuna sisse kostjad I ja II. 3.
2. Kolmandaks saab hageja kui kinkelepingute pooleks mitteolev isik tugineda tehingu tühisusele, kuna kinkelepingute sõlmimine on heade kommetega vastuolus. Kostjate I ja II kaasomandi osade kinkimise eesmärk oli hageja kahjustamine, kuna hageja ei saanud tsiviilasjas nr 2-16-11590 kasutada õigust lõpetada asi kompromissiga ja ta kaotas õiguse kostjatega I ja II vastastike varaliste nõuete tasaarvestamiseks. Kostjate I ja II kaasomandi osade võõrandamine kahjustab hagejat ka seetõttu, et hagejal tekkisid kaasomandi lõpetamise nõudega märkimisväärselt suured menetluskulud, kuid pole kindel, et sellised kulud kostjatelt hageja kasuks välja mõistetakse. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. jaanuaril
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei ole maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest keeldumisel täitnud kõrgendatud põhjendamiskohustust. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt ja õiguslikult argumenteeritult põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja tugineb hagis sellele, et kostjate I ja II poolt kohtumenetluse ajal oma kaasomandiosa võõrandamine on heade kommete vastane.

§ 210

lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese. Ringkonnakohtu hinnangul see nö lubav säte kinnitab, et vaidlusaluse omandi võõrandamist kohtumenetluse kestel ei saa hinnata heade kommete vastase tehinguna, sõltumata sellest, millised olid tehingu poolte motiivid. 4

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu

1. november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
2. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
3. Põhjendatud on hageja väide, et enam kui 10-kuulist vahet hagi esitamise ja selle menetlusse mittevõtmise otsustamise vahel, kui maakohus ei ole teinud vahepeal ühtegi toimingut, ei saa pidada mõistlikuks. Toimikust ei nähtu mingit selgitust, mis tingis nii pika viivituse otsustamaks, kas hageja nõuet menetleda või mitte. Samas ei anna menetluse venimine alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohtu määruse tühistamisega ei ole võimalik kirjeldatud rikkumist ka enam kõrvaldada.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida kostjate seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

10.

§ 372lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5