järgi Jürgen Aavasalu süüdistatakse selles, et tema, hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, olles 06.02.2018.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-1025 (otsus jõustus 14.02.2018) karistatud
lg 2 järgi, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks, juhtis uuesti 23.02.2018.a. kella 18:27 paiku Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Raudkivi tee ja Aruheina tee ristmikul Kuldala tee suunas mootorsõidukit Renault Trafic r/n XXX. Seega Jürgen Aavasalu pani toime
teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest. Jürgen Aavasalu tunnistas ennast süüdi teo toimepanemises, kuid selgitas, et ei pannud tegu toime tahtlikult ega ettekavatsetult. Selgitas, et ei teadnud, et kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Arvas, et jõustub 24.02.2018. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Väärteoprotokoll AB 1563243 (lk 12); - Õiend sõiduki Renault Trafic r/n XXX kohta (lk 13); - Harju Maakohtu 06.02.2018 kohtuotsus nr 1-18-1025 (lk 14-15); - Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-18-1025 digitaalallkirjade kinnitusleht (lk 16); - 06.02.2018 kiirmenetluse kohtuistungi protokolli väljatrükk kriminaalasjas 1-18-1025 (lk 17-19); - Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna päringu vastus (lk 20-21); - - 19.02.2018 Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna teade Harju Maakohtule selle kohta, et 15.02.2018 J. Aavasalu võeti arvele Harju Maakohtu otsuse nr 1-18-1025 alusel (lk 2223); Maanteeameti 09.03.2018.a päringuvastus (lk 24-25); Harju Maakohtu 22.07.2016 otsus nr 1-16-6289 (lk 26-29); Karistusregistri väljavõte J. Aavasalu kohta (lk 30-31) 22.03.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse teatis (lk 33) Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna päringu vastus (lk 34-35); Väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2315,18,000907 (lk 36-37); MTA andmed J. Aavasalu maksustatav tulu koha (lk 38) Äriregistri andmete väljatrükk E E ja K G OÜ kohta (lk 39); Harju Maakohtu 15.08.2007 otsus nr 1-08-5503 (lk 40); Harju Maakohtu 13.10.2009.a otsus nr 1-09-13976 (lk 41-42); K AS 07.05.2018.a tõend (lk 48); MTÜ L k arve nr 18/0905 (lk 49); MTÜ L k eeskirjad (lk 50-51); J. Aavasalu iseloomustus (lk 52); Tallinna vangla päringuvastus 30.07.2018.a (lk 53-54); Tõend lepingu sõlmimise kohta J.Aavasalu ja MTÜ L k vahel (lk 55). Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Jürgen Aavasalule on esitatud süüdistus selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.
sätestab vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Vaidlust ei ole asjaolus, et Jürgen Aavasalu juhtis 23.02.2018.a. kella 18:27 paiku Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Raudkivi tee ja Aruheina tee ristmikul Kuldala tee suunas mootorsõidukit Renault Trafic r/n XXX. J.Aavasalu kinnitas mootorsõiduki juhtimise fakti ise oma ütlustes, samuti kinnitab seda väärteoprotokoll AB 1563243. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et J.Aavasalult oli 06.02.2018 Harju Maakohtu otsusega võetud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Seda kinnitab nii kohtuotsus, millest nähtub, et Jürgen Aavasalut on karistatud
lg 2 järgi ning mh lisakaristusena on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist 5-ks kuuks, kui J.Aavasalu enda ütlused. Samuti ei ole vaidlust ka asjaolus, et kohtutosus jõustus 14.02.
Seda ei ole vaidlustanud ei süüdistatav ega tema kaitsja. Süüdistatava selgituse kohaselt ta ei teadnud, et kohtuotsus on jõustunud, mistõttu püstitas tema kaitsja küsimuse selles, kas Jürgen Aavasalu poolt toimepandud teo puhul on täidetud ja tõendatud ka teo subjektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab
käesoleval juhul vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. 06.02.2018.a kiirmenetluse kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas Jürgen Aavasalu kohtuistungil, et kohtuotsus on talle arusaadav. Kui isik on kohtuotsusega tutvunud ja kinnitanud, et see on talle arusaadav, siis see tähendab, et isik teab kohtuotsusest ja asjaolust, et see jõustub kui otsust edasi ei kaevata. 06.02.2018.a kohtuotsuses on selgelt kirjas, et apellatsiooni kasutamise õigusest tuleb kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul. Jürgen Aavasalu otsust edasi ei kaevanud. Nähtuvalt Maanteeameti vastusest on kohtute poolt Jürgen Aavasalu juhtimisõigus ära võetud kuuel korral. Seega oli J.Aavasalu varasemast elukogemuset teadlik, et kohtuotsuse jõustudes ei tohi ta mootorsõidukit lisakaristuse kehtivuse ajal juhtida. Varasemaid kogemusi (karistusi) arvestades oli J.Aavasalu ka teadlik, et juhul kui ta edasi ei kaeba jõustub kohtuotsus 7 päeva möödudes kuulutamisest. Võttes arvesse, et möödunud oli rohkem kui 2 nädalat otsuse kuulutamisest, peaks kõrgharidusega inimesel, kes soovib olla õiguskuulekas, tekkima ikkagi huvi, kuidas ja millal ta peab kohtuotsust täitma. Kohus ei pea usutavaks, et isikul, kellelt on varasemalt juhtimisõigus kuuel korral kohtu poolt ära võetud, puudub arusaam kohtuotsuse jõustumise ajast ja selle tagajärgedest. Samuti jääb arusaamatuks, kus kohast tuleneb isiku väide, et tema arvates jõustus otsus 24.02. Kohtuotsuses on tähtaegadena juttu seitsmest ja viieteistkümnest päevast. Teadmine, et kohtuotsus jõustub 18 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist, ei saa mitte kuidagi tuleneda otsusest ning ei ole usutav, et tegu oli inimliku eksimusega. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et Jürgen Aavasalu ei olnud võimeline kohtuotsusest aru saama. Kohtuvaidlus eksabikaasaga ei ole selline asjaolu, mis õigustaks lisakaristuse mittetäitmist. Seega, kui Jürgen Aavasalu otsustas kohtuotsusest kuupäeva mitte kontrollida ning oma mälu järgi toimida, on see igal juhul teadlik ja tahtlik otsus kohtuotsust mitte täita. J.Aavasalu selline käitumine näitab ilmsegelt soovimatust täita talle kohtuotsusega määratud lisakaristust. Kuna lisakaristust täidab süüdimõistetu ise, siis on see tema enda kohustus jälgida ja kontrollida lisakaristuse kehtimise kuupäevi. Kohtu hinnangul kinnitavad nii kirjalikud tõendid kui Jürgen Aavasalu enda ütlused, et Jürgen Aavasalul olid kõik võimalused kohtuotsuse jõustumise kuupäevaga tutvuda ning ta pidi teadma, et kohtuotsus on jõustunud ja juhtimisõigust tal enam ei ole. Seega pidi Jürgen Aavasalu ka vähemalt möönma, et uuesti rooli istudes rikub ta kohtuotsusega määratud keeldu mootorsõidukit juhtida. Seega on süütegu J.Aavasalu poolt pandud toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on Jürgen Aavasalu süü temale
järgi esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud eeltsiteeritud tõenditega. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Jürgen Aavasalu on süüvõimeline ning
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Jürgen Aavasalul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust.
Jürgen Aavasalu puhul on leidnud tõendamist
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine, seda tahtlikult ning teadlikult. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, korduvalt on temalt ära võetud ka juhtimisõigus. Isikule on määratud nii rahalisi karistusi kui ka vangistust, mis on asendatud ÜKT-ga, kuid need karistused ei ole mõjutanud J.Aavasalu sedavõrd, et ta oleks loobunud uute kuritegude sooritamisest. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et Jürgen Aavasalule ei ole põhjendatud ega otstarbekas
alusel karistusena mõista uuesti rahalist karistust, s.o kõige kergemat sanktsiooniliiki. Jürgen Aavasalule mõisteti vaid mõni nädal enne käesoleva süüteo toimepanemist vangistus, mis asendati ÜKT-ga (tähtajaga 1 aasta), mis tähendab, et isik pani uue rikkumise toime ÜKT tegemise ajal. Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid Jürgen Aavasalu ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist, mis on juba kujunemas talle elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. J.Aavasalu suhtumist talle määratud karistustesse iseloomustab ka asjaolu, et esialgu soovis ta lükata üldkasuliku töö tundide tegemise edasi seniks kuni ta saab juhtimisõiguse tagasi, mis näitab, et J.Aavasalu on otsinud endale kõige mugavamaid karistuse kandmise võimalusi. Määratud karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, vaid selline, mis mõjutaks teda edaspidi kuritegusid mitte sooritama. Kohus hindab Jürgen Aavasalu süüd keskmiseks. Kuivõrd Jürgen Aavasalu iseloomustavatest materjalidest nähtub, et isik allub kriminaalhooldusele ja teeb ÜKT-d ning ei ole alkoholi tarbimisele keeldu rikkunud, on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Jürgen Aavasalu edaspidi kuritegusid toime panemast) ning Jürgen Aavasalu süü suurust, tuleb Jürgen Aavasalu karistada
Kuna menetlusesemeks olev tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tundide tegemise ajal, tuleb mõista liitkaristus (kohtuotsuse tegemise ajal tegemata ÜKT tundide arvu arvestades) juhindudes
Seega
lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust 4 karistust Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 kuud 11 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 510 eurot riigituludesse. J.Aavasalu ei soovinud menetluskulude tasumise ajatamist. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jürgen Aavasalu
järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 kuud 11 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista Jürgen Aavasalult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 510 eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab e-tomikust või Harju maakohtu kantseleist.Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jürgen Aavasalu, kriminaalasi 1-18-4547, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo viitenumbri saamisel helistada 6200100. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Motiveeritud kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 21.08.2018 Kohtunik Liina Pohlak 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.