lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Gunnar Šultsi suhtes tehtud Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu 24.03.2016 otsuse nr 16/113198 (5 aastat vangistust) täitmine Eesti Vabariigis. Algusega 15.05.2017 tuleb Gunnar Šultsil ära kanda 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.
lg 1 p 5 alusel on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on selline tegu kuriteona karistatav ka Eestis (KarS § 184 lg 1 alusel on sellise kuriteo eest ette nähtud vangistus 1-10 aastat). Samuti on Eestis karistatav kuriteona narkojoobes mootorsõiduki juhtimine (KarS § 424 lg 1 järgi on karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat). On täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused
mõttes ning esineb alus
G. Šults on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukohaks xxx. Lisaks sellele on Soome Vabariigi Immigratsiooniamet oma 08.09.2017 otsusega määranud G. Šultsile 12-aastase sissesõidukeelu Soome Vabariiki ajavahemikuks 08.09.2017 -08.09.2029 ja see otsus on lõplik. Ei esine ka muid
sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid või piiravaid asjaolusid. Kaitsja leidis, et taotlus G. Šultsile Soomes mõistetud vangistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eestis tuleb jätta rahuldamata, kuna G. Šults ei ole nõustunud vangistuse ületoomisega. Soomes on ta vangistust kandnud juba poolteist aastat, ta on tööle rakendatud, tal on kujunenud kindel elurütm. Eestis ei pruugi ta vanglas tööd leida ja selline keskkonnavahetus oleks põhjendamatu ning see ei hõlbustaks tema sotsiaalset rehabiliteerimist.
lg 2 kohustab arvestama perekondlikke ja muid kaalukaid sidemeid Eesti Vabariigiga, kuid sellised sidemed G. Šultsil puuduvad. Puuduvad ka muud asjakohased asjaolud, mis tingiksid tema ületoomise karistuse kandmiseks Eestis asuvasse vanglasse. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega tuvastas, et Soome Vabariik on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku Gunnar Šultsi suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise jätkamist Eesti Vabariigis.
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on
Gunnar Šults on Soome Vabariigi kohtuotsusega süüdi mõistetud muuhulgas kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt
loetelus punkt 5 all (narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu), mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on narkootilise aine käitlemine karistatav kuriteona ka Eestis KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 1 kuni 10 aastat. G. Šults pani toime raske narkokuriteo 01.01.2012–19.03.2013 Vihtis. Nimelt hankis ta tundmatuks jäänud isikult 4 kg amfetamiini ja müüs või andis edasi nimetatud amfetamiini 10–15 isikule. Soome Vabariigi otsusega karistati G. Šultsi vangistusega 5 aastat, s.o 1825 päeva. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt
lgst 1 ja lg-st 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule.
lg 1 p 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt on Gunnar Šults Eesti Vabariigi kodanik. Tunnistuses märgitud elukoha aadressiks on xxx. Sama kinnitab ka rahvastikuregistri väljavõte. Tunnistusele on lisatud G. Šultsi taotlus, mille kohaselt soovib ta kanda vanglakaristuse lõpuni Soomes. Ta on töötanud H avavanglas ning elanud kainet elu. Ta soovib pärast karistuse kandmist eluga edasi minna Soomes H . Sanas kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Soome Immigratsiooniameti otsusega 08.09.2017 on G. Šultsile väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 08.09.2017 08.09.2029.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on käesoleva seadustiku § 50836 lõikes 1 nimetatud isik: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, kelle arvates tuleb taotlus otsuse tunnustamise ja Eestis täitmise osas jäta rahuldamata põhjusel, et G.Šultsil ei ole perekondlikke või muid sidemeid Eesti Vabariigiga ning sellega ei ole täidetud
Kuna G. Šults on
lg-s 1 nimetatud isik, tuleb kohtul tunnustada ja täide viia karistus, mis on talle mõistetud Soome Vabariigi otsusega. Selle kriteeriumi puhul puudub kohtul kaalutlusõigus. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka
,
,
lg 3 ega
Soome Vabariigi kohtu otsusega mõisteti Gunnar Šultsile karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Arvestades, et Eestis oleks kirjeldatud narkokuritegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi 1–10 aasta pikkuse vangistusega, siis ei ületa Soomes G. Šultsile mõistetud karistus (5 aastat vangistust) sama kuriteo eest Eestis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu muutmisele G. Šultsile Soome Vabariigis mõistetud liitkaristus, mille kõige raskem kuritegu on raske narkokuritegu. Tunnistuse kohaselt hakkas G. Šults kandma vangistust alates 15.05.2017. Ta oli enne karistuse kandmist vahistatud 19.03.2013–19.08.2013 ning 04.–08.03.2016, kokku 5 kuud ja 7 päeva. Ajavahemikku 31.05.2013–10.06.2013 (11 päeva) ei arvestata karistusaja hulka, kuna Gunnar Šults kandis nimetatud ajal trahvi muutmiskaristust. Seega on G. Šultsi eelvangistusaeg kriminaalasjas 4 kuud ja 26 päeva. Arvestades 5-aastasest vangistusest maha eelvangistuses viibitud aja, kuulub kandmisele 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust alates 15.05.2017. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus
Uudenmaa piirkonnakohtu 24.03.2016 otsuse nr 16/113198 (juhtumi number: R13/1430) täitmise Eesti Vabariigis Gunnar Šultsile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et Gunnar Šultsil kuulub ärakandmisele 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust algusega 15.05.2017. Antud asjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 120 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. Kohus arvestab, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse algatas Soome Vabariik ja G. Šultsil puudus selles osas sõnaõigus. Samas
lg 1 p 3 kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.