) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 18.10.2018 kohtumäärusega. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte e-posti teel 18.10.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus
lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja soovib viivist määraga 45,5 % aastas, mis tulenes lepingutingimustest. Kohus leiab, et lepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt
lgst 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset 2
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 78% ulatuses, peab kohus juhindudes
lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 22% ulatuses hageja ja 78% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 535 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulu 360 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud ei ole põhjendatud rohkem kui summas 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 275 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 214,5 eurot (s.o 275-st eurost 78%).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.