Riho Traublumi süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 05.09.2018 mootorsõidukit, mille eest karistati teda Viru Maakohtu 07.09.2018 otsusega LS § 201 lg 1 järgi. Veidi varem, 03.08.2018 kella 09.59 ajal juhtis R. Traublum Tallinnas Smuuli teel Peterburi tee ja Punase tn vahel mootorsõidukit Peugeot registreerimismärgiga XXX. Sama mootorsõidukit juhtis R. Traublum ka 28.09.2018 kella 16.10 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 juures, moodustades veidi vähem kui kahe kuu jooksul kolmanda, s.o süstemaatilise juhtimise episoodi. Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud (LS § 94 lg 1). Oma tegevusega pani Riho Traublum toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Riho Traublum tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Tunnistaja H H ütlused (lk 41); Tunnistaja O N ütlused (lk 7-8); Liiklusregistri väljatrükk (lk 45-46); R. Traublumi kahtlustatavana antud ütlused (lk 30-31); Süüdistatava karistusregistri teatis (lk 52-55); Õiend ja teatis (lk 58). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Riho Traublumi süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Seega tuleb käesoleval juhul süüdistatavale ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Riho Traublum tunnistas kohtuistungil enda süüd ning kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Ka eeluurimisel on R. Traublum oma süüd tunnistanud ning tunnistas, et juhtis süstemaatiliselt ja viimati 28.09.2018 mootorsõidukit Peugeot (reg.nr XXX), omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning hetkel temal juhtimisõigust ei ole. Juunis või juulis võeti temalt ära juhtimisõigus 6-ks kuuks, kiiruse ületamise eest. 03.08.2018.a alustas sõitu Lasnamäe Maksimarketi juurest ning liikus mööda Smuuli teed. Jõudis sõita umbes 10 minutit kui sai politseilt peatumismärguande. Ei teadnud, et süstemaatiline sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, on kriminaalkorras karistatav. Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Riho Traublum juhtis 28.09.2018 kella 16.10 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 juures mootorsõidukit Peugeot registreerimismärgiga XXX, ühtlasi puudus R. Traublumi sõidukil kindlustus. R.Traublumi enda ütlusi mootorsõiduki juhtimise kohta kinnitavad ka tunnistaja O.N ütlused. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et 03.08.2018 kella 09.59 ajal juhtis R. Traublum Tallinnas Smuuli teel sama mootorsõidukit, ühtlasi ületas R. Traublum piirkiirust ning sõitis kinnitamata turvavööga. R.Traublumi enda ütlusi mootorsõiduki juhtimise kohta kinnitavad ka tunnistaja H.H ütlused. Karistusregistri väljatrükk kinnitab, et R. Traublumil puudus juhtimisõigus alates 27.07.2018. Viru Maakohtu 07.09.2018.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-18-4568 on Riho Traublum süüdi tunnistatud LS § 201 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Vastavalt karistusregistri väljatrükile karistati Riho Traublumi mootorsõiduki lubadeta juhtimise eest 05.09.2018.a episoodis. Seega on Viru Maakohtu 07.09.2018.a kohtuotsusega tuvastatud, et Riho Traublumi näol on tegemist isikuga, kellel kehtiv juhtimisõigus puudub ja kes juhtis 05.09.2018.a mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendamist leidnud, et Riho Traublum juhtis kahe kuu jooksul mootorsõidukit kolmel korral, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Riigikohtulahendi 3-1-1-75-15 kohaselt on süstemaatilisuse näol tegemist erilise isikutunnusega
lg 1 tähenduses, mis
koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Vastavalt karistusregistri väljatrükile karistati Riho Traublumi Viru Maakohtu 07.09.2018.a kohtuotsusega LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki lubadeta juhtimise eest 05.09.2018.a. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Riho Traublum pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 03.08.2018, 05.09.2018 (selle teo eest karistati väärteomenetluses) ja 28.09.2018, seega vähem kui kahe kuu jooksul kolm korda, mistõttu võib R. Traublumi käitumises tõdeda süstemaatilist juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Seega on tõendamist leidnud, et R. Traublum on samalaadse süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Riho Traublumile
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
Riho Traublumi ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et temalt oli juhtimisõigus ära võetud juunis või juulis 6-ks kuuks, otsustas siiski juba alates augusti algusest alates korduvalt sõiduauto rooli istuda ning seda juhtida nii 03.08.2018 kui ka 28.09.2018 - nähtub, et teod on toime pandud kavatsetult. Riho Traublum oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata otsustas ta korduvalt mootorsõidukit juhtida. Asjaolu, et R.Traublum arvas, et paneb toime väärteo ja mitte kuriteo ei ole eksimus, mis välistaks isiku vastutusest. Riho Traublum teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Riho Traublum käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Riho Traublumile inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud
Riho Traublumi tegevus tuleb seega kvalifitseerida
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Riho Traublum on süüvõimeline ning
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Riho Traublumil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist.
Riho Traublumi puhul on leidnud tõendamist
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine, seda tahtlikult ning teadlikult. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Isikule on määratud nii rahalisi karistusi kui ka aresti, mis on asendatud ÜKT-ga, kuid need karistused ei ole mõjutanud Riho Traublumi sedavõrd, et ta oleks loobunud uute kuritegude sooritamisest. Lisaks on Riho Traublumil eelnevalt määratud trahvid tasumata. Isikul on varasemaid trahve korduvalt asendatud, mis kinnitab, et isik vabatahtlikult trahve ei tasu. Isik kinnitas, et tasumata trahve on vähemalt 5000 euro ringis. Samuti kinnitas R. Traublum, et vaatamata töökohale ja sissetulekule, ei ole ta tasunud ka eelmise kohtuotsusega määratud graafiku järgi kohtukulusid. Seega on ilmselge, et R. Traublum ei ole suutnud või tahtnud kohtu poolt juba määratud rahalisi kohustusi täita ja puudub alus arvata, et ta suudaks ja tahaks seda edaspidi teha kui kohus veelkord rahalise karistuse määraks. Riho Traublumi selgitus, mille kohaselt ta ei teadnud, et tema poolt toimepandav tegu kvalifitseerub kuriteona ja selle eest võib vangi minna, ei ole süüd ega tahtlust välistav asjaolu, küll aga iseloomustab see tema suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kui isik paneb tahtlikult, teadlikult ja süstemaatiliselt toime õigusvastastaseid tegusid, arvates, et sellega ei kaasne reaalne vanglakaristus, vaid mõni kergem sanktsioon, siis on ilmselge, et kergemad sanktsiooniliigid ei täida R. Traublumi puhul karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke mitte mingilgi määral. Määratud karistus peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi kuritegusid mitte sooritama. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et Riho Traublumile ei ole põhjendatud ega otstarbekas
alusel karistusena mõista veelkord rahalist karistust, s.o kõige kergemat sanktsiooniliiki. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Riho Traublumile mõisteti käesoleva aasta alguses tingimisi vangistus (katseajaga 5 aastat), mis tähendab, et isik pani menetlusesemeks oleva süüteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati Riho Traublumi Harju Maakohtu 18.01.2018 otsusega
lg 1, § 184 lg 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega, milline jäeti täitmisele pööramata
Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid Riho Traublum ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist, mis on juba kujunemas talle elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Riho Traublumi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Seega, kuigi Riho Traublum ja tema kaitsja paluvad süüdistatavale veelkord rahalist karistust mh põhjusel, et R. Traublumil on alaealised lapsed, ei pea kohus seda R. Traublumi käitumist ja suhtumist õiguskorda arvestades võimalikuks. Asjaolu, et süüdistataval on alaealised lapsed, oli R. Traublumile teada enne õigusvastaste tegude toimepanemist. Ometigi ei takistanud see teadmine süüdistataval käitumast viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse uues kuriteos. Kohus hindab R. Traublumi süüd keskmiseks. Kuivõrd R. Traublum kahetses oma tegu ja tunnistas süüd, on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida R. Traublumi edaspidi kuritegusid toime panemast) ning R. Traublumi isikut ja süü suurust, tuleb R. Traublumi karistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. Kuna menetlusesemeks olev tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes
Seega
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.01.2018.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 11 kuu ja 25 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõend- CD plaat - jätta kriminaalasja materjalide juurde Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsetasust. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu osutatud õigusabi eest 420 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit (võlgnevused täiturite juures) ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Riho Traublum
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust.
65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 5 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust.
Kandmisele kuulub vangistus 5 aastat 1 kuu ja 25 päeva. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Riho Traublumilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 420 eurot riigituludesse. Kohustada Riho Traublumit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 97.50 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Tallinna vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Riho Traublum, kriminaalasi 1-18-8808 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada 6200100 Asitõend CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 03.12. 2018 Kohtunik Liina Pohlak
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.