) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui
ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvdes hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7.
lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvtakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik
Tal on võlgnevused seitsme erineva võlausaldaja ees, neist ühe puhul on tegemist mitme kohustusega. Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 650 eurot neto, millele lisanduvad ülalpidamismaksed ja sotsiaaltoetused. Võlgnikul on osaline töövõime. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. 8.
lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja pikendamise teel, tasudes kõigi võlausaldajate nõuded 35% ulatuses 36 kuu jooksul. 9.
lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on menetluses seitse võlausaldajat, kellest on kava kinnitamisega nõus X OÜ, osaühing Fx, x OÜ ja AS X Pank (kellel on kavas kolm erinevat nõuet). Vastu on vaielnud X OÜ, X OÜ ja X . Seega on täidetud
lg 2 eeldus, mille alusel võib kohus kava kinnitada, kui selle on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest. 10. Järgnevalt analüüsib kohus ega ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Vastavalt
lg 1 käesoleva seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust.
eelnõu seletuskirja p-s 2.2 on muuhulgas märgitud: „Eesti füüsilised isikud on suure võlakoormuse tõttu sattunud makseraskustesse, millest väljatulek ja inimestele uue võimaluse andmine on riiklikult hädavajalik, ületamaks mh sellest tulenevaid majandus- ja sotsiaalpoliitilisi probleeme, mida tekitab suure hulga maksejõuetute isikute olemasolu.“ Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab 4
lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvdes tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta X ning tema igakuiseks keskmiseks töötasuks on 650 eurot neto. Koos ülalpidamismaksetega ning sotsiaaltoetustega on võlgnik märkinud oma keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 903 eurot. Kohus on tõendite kogumise korras teinud järelepärimised krediidiasutustele, kes on väljastanud kohtule võlgniku pangakontode väljavõtted viimase aasta kohta. Lisaks teostas kohus järelepärimise Maksu- ja Tolliametisse võlgniku 2017. aasta tuludeklaratsiooni andmete saamiseks. Nimetatud tõendite, samuti võlgniku enda poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole kohus tuvastanud, et võlgnik oleks esitanud kohtule ebatäielikke või ebaõigeid andmeid. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele kokku tasuda 148, 23 eurot. Kohtu hinnangul tuleb pidada ümberkujundamiskava täitmist võlgniku vara ja sissetulekuid arvdes pidada tõenäoliseks ning võlgnikule jõukohaseks. Seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele. 13. Kohus pöörab tähelepanu
lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 14.
Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnikul esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 22.10.2019. 15.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 5
lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. 17.
kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.