Obsah (8)

§ 116§ 75§ 70§ 423§ 110§ 173§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13164 Tsiviilasi V Li avaldus T L vastu alaea

§ 116

lg-st 1 ja § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib Eesti kohus lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis. Seega võib käesoleva asja lahendada Harju Maakohus, kuid arvestades, et laps elab emaga Vene Föderatsioonis, siis tuleb arvamust küsida ka lapse elukohajärgselt vastavalt asutuselt.

1. T L on 19.10.2018 antud arvamuses seisukohal, et laps on kõige tihedamalt seotud zxxxx. Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel 1993.a sõlmitud õigusabi lepingu artikli 37 lg 1 järgi pädev hooldusorgan võib hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele organitele, kui hooldusaluseelu- või asukoht asub selles riigis. Kohtul on õigus käesolev kohtuasi anda üle Xxxx asuvale kohtule. T L leiab, et õiglane on avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1 944,31 eurot.
2. Avaldaja on 24.10.2018 vastuses arvamusel, et käesolevat asja võib lahendada Harju Maakohus. A L on Eesti Vabariigi kodanik ja lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis. Avaldaja hinnangul on T L esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud 6 tunni 2 ulatuses. Juhul, kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata, palub avaldaja jätta menetluskulud T L kanda. Vajadus kohtusse pöördumiseks tulenes T L käitumisest. V L on kandnud menetluskulusid kokku summas 510 eurot. Avaldaja peab puudutatud isiku 2 menetluskulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 6 tunni ulatuses.
3. Alaealisele A Lile määratud esindaja 01.11.2018 antud arvamusest nähtuvalt on lapse huvides, et lapse elus osaleksid mõlemad vanemad. Avaldajal puudub informatsioon lapse elukorralduse osas. Selline olukord ei ole lapse huvides ja eeldab kiiret lahendamist. Vene Föderatsiooni lastekaitseorganite kaasamine käesolevasse menetlusse on ajamahukas ja eeldab rahvusvahelist koostööd. Kohus võiks lähtuda sellest, kas Harju Maakohtul on võimalik mõistliku aja jooksul vaidlusalune avaldus lahendada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatut.

§ 75

lg 1 alusel kontrollib kohus, kas esitatud hagi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et

§ 75

lg 1 ei välista kohtualluvuse kontrollimist ka pärast asja menetlusse võtmist ning kohtu pädevuse puudumine

§ 423

lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 10).

1. Asja arutamise käigus on selgunud, et alaealine laps, kelle huvidest lähtuvalt käesolevat vaidlust lahendatakse, elab koos emaga Xxxx, käib sealses haridusasutuses ja saab vajalikku ravi. Kohus leiab esitatu pinnalt, et A L on tugevamalt seotud Vene Föderatsiooniga, kus on tema alaline viibimiskoht. Arvestades vaidluse eset määratakse antud juhul kohtualluvus kindlaks alaealise lapse elukoha järgi. Kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping).
2. Õigusabilepingu artikli 30 punkti 1 kohaselt vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Artikli 30 punkt 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kuivõrd A L on Eesti kodanik, määratakse vanema ja lapse vahelised õigussuhted Eesti seadusandlusega. 14.

§ 116

järgi kohaldatakse muudes hagita perekonnaasjades vastavalt

§-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

§ 110lg 3 järgi eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus.

Analoogselt eelöelduga lahendatakse Eesti kohtus last puudutav vaidlus lapse elukohajärgses kohtus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et eestkosteasjade kohtualluvuse sätete laiendamine muude hagita perekonnaasjadele on õigustatav asjaoluga, et selliste perekonnaasjade puhul on menetluses tavaliselt üks konkreetne kaitset vajav isik (antud juhul laps), kelle huvidest lähtudes kohtualluvuse kontrollimise normid on kehtestatud. Lapse huvides on, et tema suhtes käiv hooldusõiguslik vaidlus lahendatakse üldjuhul tema elukohajärgses kohtus, kuna sellesse kohtusse ilmumine on tema jaoks kõige lihtsam. Lisaks on tema elukoha järgne kohus kõige paremas positsioonis kogumaks ning hindamaks sellise alaealise isiku 3 ja eluolu kohta käivaid tõendeid (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 569, komm. 3.2. c)). 15. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt, on alaealine laps Eesti kodanik ja tema registreeritud aadress on Eestis. Samas elab laps faktiliselt Vene Föderatsioonis Xxxx, kus ta saab ravi, on käinud koolieelses lasteasutuses ja jätkab õppimist sealses üldhariduskoolis. Seega on lapse harilik viibimiskoht Vene Föderatsiooni territooriumil. 16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja arutama ja avaldajal tuleb avaldus esitada Vene Föderatsiooni kohtusse puudutatud isikute elukoha järgi. 17.

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et V Li avaldus tuleb jätta

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

18. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 20. Avaldaja on palunud menetluskulud summas 510 eurot jätta puudutatud isiku 2 kanda, kuna kohtusse pöördumine on tingitud lapse ema käitumisest. Puudutatud isik 2 leiab, et menetluskulud summas 1 944,31 eurot tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikul 2 on tekkinud märkimisväärsed kulud seoses avalduse menetlemisega. Avaldaja koos lepingulise esindajaga pidi ette nägema, et käesoleva asja kohtualluvus ei pruugi vastata avaldaja soovile. 21.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus on esitatud alaealise lapse huvides, kelle kanda menetluskulude jätmine ei ole põhjendatud. Arvestades käesoleva asja tehiolusid on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Alaealisele määratud esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd kohus jätab avaldaja ja puudutatud isiku 2 menetluskulud kulusid kandnud menetlusosalise kanda, puudub vajadus menetluskulude suuruse ja põhjendatuse sisuliselt hindamiseks. 22. Avaldaja eest on 03.09.2018 tasutud riigilõiv 10 eurot, mille kohus tagastab

§ 150

lg 1 p 3 alusel vastava avalduse esitamisel pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik 4