lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Süüdistatav Alari Salumets, isikukood: 38409232778; elukoht: xxxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: Xxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata, tõkend kohaldamata, KrMS § 217 alusel kinni peetud 09.12.2018 kell 14.41. Prokurör Natalia Duškina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Alari Salumets
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Alari Salumetsale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda Alari Salumetsa poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.12.2018.a-11.12.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.
lg 1, 3 järgi jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui ei Alari Salumets pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
6. Vabastada Alari Salumets kinnipidamiselt kohtusaalis. 7.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Alari Salumetsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
2 Menetlus kohtus: Kohtuistungil süüdistatav Alari Salumets seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Alari Salumets nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et enda ülekuulamist ei taotle. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Kohus uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - kiirmenetluse protokoll koos kahtlustatava ütlusega (tl.1,2); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 4-5); - tunnistaja M.P ülekuulamise protokoll (tl 15); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigustega (tl 10-14); - kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 16); - õiendid (tl 21). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Süüdistatav Alari Salumets tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kiirmenetluse protokollist nähtuvate Alari Salumetsa ütluste kohaselt tema 09.12.2018 kella 14:30 ajal sõitis Majaka tänavalt alla ja keeras Maxima suunas, kuna sõber palus end koju viia. Oli maksimaalselt olnud roolis 5 minutit, misjärel peatati ta politseiauto poolt kinni. Samuti tunnistab Alari Salumets, et vahetult enne sõitma hakkamist jõi ta ära 3 pokaali valget veini. Oli tõenduslikualkomeetri tulemusega nõus ja loobus vereanalüüsist (tl 1-2). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 09.12.2018 kella 14:41 paiku Harjumaal, Tallinnas, CR Jakobsoni 2 asuva maja juures peeti kinni mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Alari Salumets (tl 4-5). Eeltooduga haakuvad ka kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja M P ütlused, mille kohaselt tema olles tööl 09.12.2018.a patrullpolitseinikuna märkas kella 14:38 ajal Harju maakonnas, Tartu mnt-l Odra ja C.R. Jakobsoni tänavate vahel sõidukit xxxx reg. nr xxxx, mille kiiruseks oli 73 km/h, misjärel peatasid nimetatud sõiduki esmalt andes käega märku ja kuna sellele ei isik ei reageerinud järgnesid sõidukile patrullautaoga ja peatasid sõiduki C.R. Jakobsoni 2 maja ees. Sõidukit juhtis Alari Salumets (ik. 38409232778) ning tema juures oli tunda alkoholi lõhna (tl 15). Tunnistaja ütlusi kiiruse ületamise kohta kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 16). Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse xxxx A K 09.12.2018.a kell 14.52-14.57 Alari Salumetsa väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARFN-0001, (taatlustunnistus TTRC-18/00136, tüübikinnitustunnistus TJA6.13-3/15.04.09), mille lõplik lugem oli 1,42 mg/l, laiendmääramatus +/-0,14 mg/l, seega lõpptulemus 1,28 mg/l (tl 10-14). Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib 3 indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega leiab kohus, et alkoholijoove on Alari Salumetsal tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Alari Salumetsa poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale. Seega kogutud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Alari Salumets juhtis 09.12.2018.a mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Alari Salumetsale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Alari Salumetsa käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Alari Salumets, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et tarvitas vahetult enne sõitma hakkamist 3 pokaali veini ning otsustas sõbra koju viia. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Alari Salumets pani kuriteo toime kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Alari Salumetsa poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Alari Salumets tuleb süüdi mõista
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval töökoht, kuid 2017.a saadud keskmine päevasissetulek 2,19 eurot. Süüdistataval 4 puuduvad kehtivad karistused kriminaalkorras. Karistusregistri andmetel on tal üks kehtiv karistus väärteokorras. Nimelt on teda karistatud 17.11.2017 otsusega LS § 227 lg 1 järgi 20 trahviühiku ulatuses s.o rahatrahviga 80 eurot. Seetõttu arvestades kriminaaltoimikust ilmnevat süüdistatava majanduslikku olukorda ja toimikust nähtuva sissetuleku suhtelist tagasihoidlikkust, samuti kuriteo laadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad selle tasumiseks piisavad vahendid, rahaline karistus ei vastaks ka A. Salumetsa süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Seega süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu, raskendavate asjaolude puudumist, varasema samalaadse karistuse puudumist ning süüdistataval tuvastatatud alkoholijoobe määra, millest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on väike ning talle võib mõista karistuse sanktsiooni alammääras. Samuti arvestades süüdistatava karistusandmeid leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisakaristusena tuleb kohtu hinnangul Alari Salumetsa suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et A.Salumets ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Arvestades eelnevat ja kehtiva karistuse puudumist, peab kohus võimalikuks kohaldada A.Salumetsa mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alammääras s.o 3 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 5 Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava A.Salumetsa menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.Salumetsal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole A.Salumets esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus A.Salumetsalt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava keskmist sissetulekut 2017.aastal, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud maksimaalse tähtaja jooksul s.o 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.