3-18-1976/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2019, Tallinn Asja number 3-18-1976 Haldusasi XX kaebus volikogu liikme ja volikogu vahelise vaidluse asjus Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Harku vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.10.2018 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 31.10.2018 määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 30.10.2017 otsusega nr 78 maksti ametist lahkuvale vallavanemale YY-le valla reservfondist preemiat 12 kuupalga ulatuses.
2. XX esitas 11.09.2018 Harku Vallavolikogule eelnõu vallavolikogu 30.10.2017 otsuse nr 78 kehtetuks tunnistamiseks ja preemia tagasinõudmiseks. Harku Vallavolikogu võttis 27.09.2018 vastu otsuse nr 93, millega otsustati mitte uuendada menetlust 30.10.2017 otsuse nr 78 suhtes. Otsuses märgitakse, et Harku valla põhimääruse § 18 lg 4 p 1 järgi on volikogu liikmel õigus algatada volikogu õigusakte. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Volikogu HMS § 44 lg-st 1 tulenevalt menetluse uuendamist põhjendatuks ei pidanud. 3-18-1976
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 27.09.2018 otsuse nr 93 tühistamiseks. Kaebaja viitas oma Harku valla põhimääruse § 18 lg 4 p-st 1 tulenevale subjektiivsele õigusele ning leidis, et volikogu ei menetlenud tema algatust ning vaidlustatav otsus sisaldab valeinfot.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2018 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vaheline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, kuna pole täidetud HKMS § 44 lg-st 1 tulenev eeldus. Volikogu liige saab oma poliitilise tahte realiseerimiseks kasutada KOKS §-st 46 tulenevat umbusaldamise õigust. Volikogu ei ole piiranud Harku valla põhimääruse § 18 lg 4 p-st 1 tulenevat volikogu liikme õigust, kuna kaebaja sai volikogule esitada oma õigusakti eelnõu ning volikogu otsustas seda eelnõu sisuliselt mitte menetleda. Kehtiv õigus ei näe kaebajale ette subjektiivset õigust, et volikogu peab tema algatatud otsuse eelnõu sisuliselt menetlema ja/või selle heaks kiitma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS
5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja arutada asja sisuliselt. Kui seadus annab volikogu liikmele õiguse esitada eelnõu, tuleneb sellest ka volikogu kohustus eelnõu sisuliselt menetleda. Kaebaja on pöördunud erinevate ametkondade poole, kuid keegi ei algata menetlust volikogu otsuse suhtes. Võimaluse puudumine volikogu õigusvastast otsust kohtus vaidlustada saadab volikogudele väära signaali. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Tallinna Halduskohtu 31.10.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
7. Riigikohtu halduskolleegium on 12.03.2019 määruses asjas nr 3-17-2784 selgitanud, et kehtiv õigus ei võimalda lahendada volikogu ja selle liikme vahelist sisevaidlust halduskohtus. Praegune asi ei puuduta kaebaja enda subjektiivseid õigusi (palgale, hüvitisele vms). Harku valla põhimääruse § 18 lg 4 p-st 1 tulenev volikogu liikme õigus pole isiku subjektiivne õigus põhiseaduse § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebeõiguse tunnustamise aluseks ei saa olla ka väide, et kohtuliku kontrolli puudumine võib julgustada volikogusid õigusvastastele tegudele. Riigi järelevalve volikogude üle on tagatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 75³ alusel tehtava Justiitsministeeriumi haldusjärelevalvega. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu ministeeriumi otsusega järelevalvet mitte alustada, ei tähenda, et nüüd tuleks tunnustada tema õigust viia vaidlus kohtusse. See, kas omavalitsuste poolt maksumaksja raha kulutamisega seotud asjades peaks avalike huvide kaitseks kohtukaebeõigust laiendama, on seadusandja otsustada. Kehtiv seadus on selles osas selgelt eitaval seisukohal.
8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2