← Eesti

2-17-11516/37

2-17-11516 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-11516 Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ning CC ja QQ vastu kinnisasja valduse üleandmiseks YY hagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kohtuistungi toimumise aeg
  4. september 2018 Istungil osalenud isikud Hageja (vastustaja) XX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Kostja (apellant) YY ja vandeadvokaat Martin Traat tema lepinguline esindaja RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516 osas, millega maakohus jagas kinnisasja ja laenukohustuse ning mõistis ühisvara jagamise käigus enam saadud vara eest välja hüvitise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada kinnisasja ühisomand poolte vahelisel enampakkumisel ja jätta laenu- ning hüvitise maksmise kohustus enampakkumise võitnud abikaasa kanda. 1 2-17-11516
  8. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  9. Rahuldada XX hagi YY vastu osaliselt. 2.
  10. Rahuldada YY vastuhagi alternatiivne nõue. 2.
  11. Lõpetada XX ja YY ühisomand SSS asuvale kinnisasjale (registriosa nr SSSSSSS) XX ja YY vahelisel enampakkumisel alghinnaga 52 500 eurot (kinnisasja väärtus 105 000 eurot). 2.
  12. Kohustada enampakkumise kaotanud ühisomanikku tegema vajalikud tahteavaldused kinnisasja (registriosa nr SSSSSSS) ühisomandi lõpetamiseks ning kehtiva omanikukande kustutamiseks ja enampakkumise võitnud ühisomaniku kinnistusraamatusse ainuomanikuna kandmiseks. Kohtuotsus asendab kohustatud ühisomaniku tahteavaldusi. 2.
  13. Jagada Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-065247-EL tulenev laenujääk (
  14. mai
  15. a seisuga 27 152 eurot 36 senti) XX ja YY vahel võrdsetes osades nii, et kummagi osa on 13 576 eurot 18 senti. 2.
  16. Jätta Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-065247-EL tulenevad kohustused enampakkumise võitnud ühisomaniku kanda. 2.
  17. Kohustada enampakkumise võitnud ühisomanikku tasuma 60 päeva jooksul alates enampakkumise toimumisest enampakkumise kaotanud ühisomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise kaotanud ühisomaniku osa laenukohustusest (13 576 eurot 18 senti). 2.
  18. Kohustada enampakkumise kaotanud ühisomanikku andma enampakkumise võitnud ühisomanikule üle kinnisasja (registriosa nr SSSSSSS) valdus hiljemalt 60 päeva jooksu alates enampakkumise toimumisest. 2.
  19. Jätta YY omandisse sõiduauto Volvo 850 (registreerimismärk ZZZZZZ). 2.
  20. Rahuldada osaliselt XX hagi QQ vastu ja kohustada QQ andma üle kinnisasja (registriosa nr SSSSSSS) valdus hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.
  21. Rahuldada osaliselt XX hagi CC vastu ja kohustada CC andma üle kinnisasja (registriosa nr SSSSSSS) valdus hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  22. Rahuldada YY apellatsioonkaebuse alternatiivne nõue.
  23. Jätta XX ja YY apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda.
  24. Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 450 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda tasumata riigilõivult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2 2-17-11516 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  25. XX (hageja) esitas
  26. juulil 2017 Harju Maakohtule YY (kostja I) vastu hagi, milles palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: - Swedbank AS-i ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust 14-065247-EL (laenuleping I) tuleneva poolte ühise laenukohustuse (
  27. mai
  28. a seisuga laenujääk 27 152 eurot 36 senti) – jätta kummagi kanda 50% laenujäägist; - SSS asuva kinnisasja (registriosa nr SSSSSSS) (kinnisasi) – jätta kinnisasi hageja ainuomandisse kohustustega tasuda kostjale I hüvitist 51 550 eurot, millest tuleb maha arvata kostja I osa ühisest laenukohustusest; kohustada kostjat I tegema omandi üleminekuks vajalikud tahteavaldused ning vabastama kinnisasja otsene valdus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; - sõiduauto Volvo (registreerimismärk ZZZZZZ) (sõiduauto) – jätta sõiduauto kostja I ainuomandisse. Kuna kinnisasi on ka poolte ühiste täiskasvanud laste CC (kostja II) ja QQ (kostja III) elukohaks, esitas kostja hagi ka nende vastu ning palus kohustada ka lapsi vabastama kinnisasja otsene valdus 30 päeva jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I (pooled)
  29. septembril 1991 abielu ja lahutasid selle
  30. mail
  31. Pooled abieluvaralepingut ei sõlminud ja abielu ajal soetatud ühisvara on jagamata, sest kostjaga I ei ole õnnestunud kokkulepet saavutada. Kinnisasjal asub elamu ja kus elavad alates
  32. aastast pooled ja nende ühised täisealised lapsed. Elumaja püstitati 1970-ndatel algselt suvilana hageja emale (MM) tööandja eraldatud krundile.
  33. septembril 1991 kinkisid hageja vanemad suvila hagejale, mistõttu oli suvila hageja lahusvara. Suvila juurde erastati maatükk, mis kanti kinnistusraamatusse
  34. septembril 2000 ning
  35. a alustas pere suvila aastaringseks kasutamiseks vajalikke ümberehitustöid. Raha selleks tuli poolte ühisomandis olnud Tallinnas EE asuva korteriomandi (korteriomand) müügist. Praegu on hüpoteekidega koormatud kinnisasja turuväärtus eksperdi arvamuse kohaselt 103 100 eurot. Kinnisasi tuleb jätta hageja ainuomandisse, sest sellel on hageja ja tema vanemate jaoks oluline emotsionaalne väärtus ning see oli hageja ainuomandis juba enne kostjaga I abiellumist. Samuti on hagejal vaja elamusse majutada oma ema, kes vajab abi. Kinnisasja ei saa jagada reaalosadeks, sest tegemist on väikse kinnistu ja ühepereelamuga. 3 2-17-11516 Kostjate vastuväited
  36. Kostjad vaidlesid kinnisasja puudutavalt hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Laenukohustuse ja sõiduauto jagamisele kostja I vastuväiteid ei esitanud. Vastuväidete kohaselt esitas hageja hagiavalduses fakte moonutatult ja kirjeldas asjaolusid valesti. Õige ei ole hageja väide, et aastaringseks kasutamiseks alustati suvila ümberehitamist 2014 poolte ühisomandisse kuulunud korteriomandi müügist saadud raha eest. Kostja I võttis 2013 suvila ümberehitamistööde eest tasumiseks Swedbank AS-ilt laenulepingu nr 13-062778-EV (laenuleping II) alusel 20 000 eurot laenu ja pooled müüsid korteriomandi, kui selgus, et võetud laenust ei piisanud suvila elamuks ümberehitamiseks. Müüdud korteriomand omandati peamiselt kostja I raha eest ja kostja I kandis kõik korteriomandi kasutamise kulud. Kostja I nõustus korteromandit müüma ja saadud raha eest elamut ehitama üksnes seetõttu, et hageja lubas pool elamust kinnistada kostja I omandisse, kindlustama lastele elamus kodu, tagama kostjale I sõiduvahendi, ja selle kasutamiseks vajaliku kütuse, ning lõpetama alkoholi tarbimise. Kuigi kostja II ja kostja III ei ole osalised ühisvara jagamisel, hõlmas see kokkulepe ka neid, mistõttu hageja rikkus hagi esitamisega kokkulepet kõigi kostjate suhtes. Hagis viidatud laenukohustus kuulub ühisvara hulka, kuid seda on tagastanud üksnes kostja I. Ekslik on hageja väide, et ainult hagejal ja tema vanematel on väga pikaajaline emotsionaalne side kinnisasjaga. Hageja ema kinkis kinnisasja pooltele pulmadeks ja kinnisasja väärtus on oluliselt suurenenud eelkõige kostja I töise ja rahalise panuse tõttu. Samuti on poolte lapsed kinnisasjal tihti viibinud, kui seal asus veel suvila. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja nõue kinnisasja jagamiseks selliselt, et hageja saab kinnisasja ainuomandi. Hageja ei suuda maksta kostjale I hagis pakutud hüvitist, kuna tal ei ole alkoholiprobleemide tõttu juba pikemat aega arvestatavat sissetulekut. Vale on hageja väide, et hagejal on vaja elamusse majutada tema ema. Tema haiglast koju toomine ei ole mõeldav, sest väljaspool haiglat ei saa tema eest nõuetekohaselt hoolitseda. Hageja ei ole jagatava ühisvara nimekirja esitanud ammendavalt. Hagis on jäänud märkimata sõiduauto SAAB 9000 (registreerimismärk GGGGGG). Kostja I ei soovi seda enda ainuomandisse. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  37. Kostja I esitas
  38. oktoobril 2017 hageja vastu vastuhagi, milles palus lõpetada ühisomandi kinnisasjale, jättes selle kostja I ainuomandisse kohustusega maksta hagejalt hüvitist 51 550 eurot, millest tuleb maha arvata hageja osa ühisest laenukohustusest. Samuti palus kostja I kohustada hagejat andma kostjale I üle kinnisasja otsene valdus hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil täpsustas kostja I, et tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleks kinnisasja omand lõpetada poolte vahelise enampakkumisega. Vastuhagi põhjenduste kohaselt oli suvila poolte ühisvara enne selle juurde juurde maa erastamist, kuna see kingiti hagejale ja kostjale I pulmadeks. Kinnisasjal paiknenud suvila ehitati ümber elumajaks peamiselt kostja I raha eest. Hageja ja kostja I sõlmisid kokkulepe, mille kohaselt pool kinnisasja pidi jääma kostja I omandisse. 4 2-17-11516 Hageja vastuväited vastuhagile
  39. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Põhjendamatu on kostja I väide, et suvila ehitati ümber peamiselt kostja I raha eest. Suvila ehitasid pooled elamuks ümber ühiste vahendite arvel. Selleks võetud laenud ja sellekohased tagasimaksed on poolte ühisvara. Korteriomandi ostmisse panustas suurema osa rahast hageja. Samuti on olnud tööd kinnisasja hooldamisel ja säilitamisel valdavalt hageja kanda. Vale on kostja väide kokkuleppe sõlmimise kohta. Hageja ei andnud lubadust, et pool kinnisasjast jääb kostjale I. Esimese astme kohtu otsus
  40. Harju Maakohus rahuldas
  41. veebruari
  42. a otsusega hagi kostja I vastu osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi kinnisasjale, jättis selle hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale I 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest 52 005 eurot ning kohustas kostjat I andma tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ja andma hagejale üle kinnisasja valduse 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus määras laenulepingust I tuleneva kummagi abikaasa rahalise kohustuse suuruseks
  43. mai 2017 seisuga 13 576 eurot 18 senti ning jättis sõiduauto kostja I ainuomandisse. Kostja I ja kostja II vastu esitatud nõuded rahuldas maakohus osaliselt ja kohustas neid andma kinnisasja valduse hagejale üle hiljemalt 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 5.
  44. Maakohus tuvastas, et poolte abielu sõlmiti
  45. septembril 1991 ja lahutati
  46. mail
  47. 5.
  48. Kinnisasi kuulub kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 ja enne seda kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvara hulka. Kuigi hageja ema oli Aianduskooperatiivi K liige ja tema kasutuses oli objekt nr 36 (aiamaja), mis lubati Harju Rajooni Täitevkomitee
  49. novembri
  50. a aktiga ekspluatatsiooni, tegi hageja ema aianduskooperatiivile
  51. septembril 1991 avalduse osamaksu hageja nimele kandmiseks ja hageja kooperatiivi liikmeks võtmiseks. Avaldusest ei nähtu, et hageja ema soovinuks kinkida osamaksu ühiselt pooltele pulmadeks. Pigem näitab avalduse esitamise kuupäev (
  52. september 1991) avaldaja soovi anda liikmelisus ja osamaks hagejale üle enne
  53. septembril 1991 toimunud abielu sõlmimist. Seega ei ole tõendatud, et aiamaja oli poolte ühisvara ning see oli toona kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi hageja lahusvara. Siiski muutus see
  54. septembril 2000 aiamaja juurde maa erastamisel ja kinnistamisel toona kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade ühisvaraks, sest aiamaja muutus maatüki oluliseks osaks ning lakkas iseseisva õigusobjektina olemast. Kuigi toona kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 järgi saab abikaasade ühisvara jagades arvestada osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks asjaolu, et ühisvara omandati ühe abikaasa lahusvara arvel, ei ole pooled seda taotlenud, mistõttu tuleb lähtuda PKS § 19 lg-s 1 sätestatud võrdsuse põhimõttest. Asjas on tõendatud, et aiamaja ümberehitust alustati 2013–
  55. Selleks müüsid pooled
  56. aprillil 2014 nende ühisomandis olnud Tallinnas EE asuva korteriomandi (korteriomand) ja saadud raha eest tegid pooled kinnisasjal ehitustöid. Kostja I ei ole tõendanud, et korteriomand osteti tema lahusvara eest, ning tähtsust ei ole sellel, kumma vanemad osalesid korteriomandi renoveerimisel ja sisustamisel. Müügilepingus on pooled kinnitanud, et 5 2-17-11516 korteriomand on nende ühisvara ning laenulepingust II tuleneva laenujäägi tagastamisest üle jäänud raha on kantud võrdsetes osades kummagi abikaasa kontole. Seda arvestades ei ole tõendatud, et kinnisasi ehitati ümber peamiselt kostja I vahendite eest. Tähtsust ei ole kostja I väitel, et hageja lubas tagada kostjale I ja poolte täisealistele lastele kinnisasjal elamisvõimaluse ning parandada oma eluviise. 5.
  57. Mõlema laenulepinguga võeti laen perekonna huvides. Laenulepingu I alusel saadud raha kasutati kinnisasjal asuva aiamaja ümberehitustöödeks, s.o ühisvara parendamiseks ja tegemist on ühise kohustusega. Tähtsust ei ole sellel, miks kostja I sõlmis üksi laenulepingu ega sellel, et laenu maksis tagasi üksnes tema, sest laenu maksti tagasi ühisvara arvel. 5.
  58. Hageja on tõendanud, et töötas abielu ajal ja osales sellega perekonna ülalpidamises. Kuna PKS § 17 järgi ei saa abikaasa nõuda enampanustatu hüvitamist, ei saa järeldada, et kostja I panus kinnisasja väärtuse tõstmisel oleks olnud hageja omast suurem. Ei ole veenev, et kostja I emotsionaalne side sõltub kinnisasja ümberehitustöödesse antud töise ja rahalise panuse andmisest. Arvestades asjaolu, et hageja on kinnisasjaga olnud seotud alates lapseeast, on hagejal selle suhtes kindlasti olemas emotsionaalne side. Asjakohane ei ole hageja väide selle kohta, et tal on vaja majutada kinnisasjale oma ema, sest tegemist on poolte abieluvara jagamisega ning hageja ema loobus 1991 oma õigusest aiamajale. Kuna kostja II ja kostja III kui poolte täisealised lapsed ei ole ühisvara jagamise menetluses pooleks, ei ole asjakohased viited nende emotsionaalsele seotusele vanemate ühisvaraks oleva kinnisasjaga, millel nad on täisealistena alates 2014 elanud. Hageja võimalik alkoholi tarbimine ei ole vaidlusalune asjaolu. 5.
  59. Kohus on kaalunud, kumma poole omandisse oleks rohkem põhjendatud kinnisasi jätta. Menetluses ei ole tekkinud olukorda, et kumbki pool ei soovi kinnisasja enda omandisse. Seega tuleb jätta kinnisasi hageja omandisse. Kuna kinnisasi jääb hageja ainuomandisse, peab kostjal I andma omandi üleminekuks vajalikud tahteavaldused. Hageja on tõendanud, et kinnisasja väärtus on
  60. jaanuari 2017 seisuga 103 100 eurot. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et poolte vahelise enampakkumise korraldamise korral on kinnisasja alghind 105 000 eurot. Seega on põhjendatud lugeda kinnisasja väärtuseks 104 010 eurot ((103 100+105 000):2). Hageja peab hüvitama kostjale I 50% kinnisasja väärtusest, s.o 52 005 eurot. 5.
  61. Kuna poolte laenulepingust I tulenevad kohustused on abikaasade ühised kohustused ning poolte abielu ja koos sellega varaühisuse varasuhe lõppesid
  62. mail 2017, tuleb selle päeva seisuga jagada ka laenujääk. Kostja I esitas Swedbank AS-i
  63. novembri
  64. a tõendi, mille kohaselt oli
  65. mai 2017 seisuga laenulepingu I alusel tagastamata laenusumma 27 152 eurot 36 senti. Seetõttu tuleb rahuldada hageja nõue jagada laenulepingust I tulenev rahaline kohustus poolte vahel võrdselt, s.o määrata kostja I omandisse rahaline kohustus 13 576 euro 18 senti ja hageja omandisse rahaline kohustus summas 13 576 eurot 18 senti. 5.
  66. Sõiduauto Volvo 850 (esmane registreerimine 1995) tuleb jätta kostja I ainuomandisse kohustuseta maksta selle eest hüvitist, sest hageja ei ole hüvitist nõudnud ning kostja I kinnitusel on see väheväärtuslik. 6 2-17-11516 5.
  67. Arvestades asjaolu, et kostja I ei ole esitanud kohtumenetluses (õigeaegselt) kulutuste hüvitamise nõudeid, ei ole kostja I esitatud kulutusi puudutavatel tõenditel asja lahendamisel tähtsust. 5.
  68. Kuna kinnisasi jääb hageja omandisse, tuleb hagejal tasuda kostjale I hüvitist mõistliku aja jooksul (60 päeva kohtuotsuse jõustumisest) ja sama aja jooksul peab ka kostja I kinnisasja valduse vabastama. Selliselt tuleb määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 1 järgi kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Sama aja jooksul peavad ka kostja II ja kostja III kinnisasja valduse hagejale üle andma. Kuna poolte täisealised lapsed on avaldanud soovi kinnisasjal asuvas elamus edasi elada ja tegemist on nende senise koduga, on 60-päevane tähtaeg piisav selleks, et lapsed saaksid kavandada oma edasist elukorraldust ja hageja kaaluda võimalust pakkuda lastele kokkulepitud tingimustel jätkuvalt kodu. 5.
  69. Ühisvara jagamise vaidluse kulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 102 lg 1 p-ga 4 kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus
  70. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jagas kinnisasja ja laenukohustuse ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja hüvitise (resolutsiooni p-d 1–6 ja 8–9). Kostja I palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada kostja I vastuhagi ja jätta kinnisasi koos laenukohustuse ja hüvitise maksmise kohustusega kostja I ainuomandisse või lõpetada ühisomand, pannes kinnisasja pooltevahelisele enampakkumisele. 6.
  71. Maakohus jättis kinnisasja ühisomandit lõpetades ja kinnisasja hageja ainuomandisse jättes põhjendamatult arvestamata kostja I menetluses esile toodud asjaolusid ja tõendeid või tegi neist valed järeldused. Hageja ema kinkis aianduskooperatiivi osaluse noorpaarile pulmadeks (ühiselt). Pooled ja nende lapsed on kinnisasjal viibinud alates 1991 ja kõigil neil on tihe emotsionaalse seos sellega. Pooltel oli kokkulepe, et hageja annab ½ kinnisasjast kostja I omandisse, lõpetab alkoholi tarbimise ja lubab lastel elada kinnisasjal. Aiamaja ümberehitamiseks võttis laenu ja maksis seda tagasi kostja I, mistõttu sai elamu valmis tänu tema panusele. Ühine kooselu muutus võimatuks hageja alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumise tõttu. 6.
  72. Maakohus ei selgitanud välja mõistliku hüvitise suurust ning maakohtu otsuse põhjendused ei ole mõistetavad. 6.
  73. Maakohus jättis üllatuslikult määramata pooltevahelise enampakkumise. Pooled arutasid
  74. jaanuari 2018 toimunud kohtuistungil asjas enampakkumise läbiviimist ning leppisid kokku kinnisasja alghinna. Arvestades poolte põhjendatud ootust pooltevahelise enampakkumise korraldamiseks ja Riigikohtu praktikat, ei nähtu kohtuotsusest mingit mõistlikku põhjendust, miks pooltevahelist enampakkumist ei korraldatud. Vastustaja seisukoht
  75. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 7 2-17-11516 Vastuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamine oleks äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  76. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja I vastuhagi alternatiivse nõude.
  77. Pooled on kogu kohtumenetluse ajal olnud ühel meelel selles, et kinnisasi kuulub poolte kui endiste abikaasade ühisvara hulka ning laenukohustus on poolte ühine kohustus. Sellest tulenevalt on pooled olnud üksmeelel ka selles, et kinnisasja ühisomand tuleb lõpetada ja laenukohustus tuleb poolte vahel jagada. Erimeelsusi ei ole olnud ka selle üle, et nii kinnisasi kui ka laenukohustus tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, millisel viisil tuleb kinnisasja ühisomand lõpetada.
  78. Kolleegium selgitab, et PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted sisalduvad asjaõigusseaduses (AÕS). Nii jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui aga kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab AÕS § 77 lg 2 järgi kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Kuigi kaasomandi lõpetamise viisi valik on kohtu kaalutlusotsus, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt nt Riigikohtu
  79. mai
  80. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja endale hüvitise maksmise vastu, on vähemalt üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele, sest kaasomanike (ühisomanike) huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks. Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda (vt Riigikohtu
  81. aprilli
  82. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24).
  83. Praegusel juhul taotles hageja hagis kinnisasja jätmist hageja ainuomandisse, mispeale esitas kostja I vastuhagi ja palus jätta kinnisasja hoopis enda ainuomandisse. Maakohtu
  84. jaanuari
  85. a istungil lisas kostja I, et tulevalt ülal viimati viidatud Riigikohtu lahendist tuleks kohaldada poolte vahelist enampakkumist. Hageja ei vaielnud kostja I taotlusele vastu, maakohus arutas pooltega enampakkumisel ühisomandi lõpetamise võimalust ning pooled leppisid kokku, et juhul, kui peaks korraldatama poolte vaheline 8 2-17-11516 enampakkumine, on kinnisasja alghind 105 000 eurot (tl 156–159). Kuigi kostja I ei esitanud ühisomandi lõpetamise alternatiivset viisi eraldi kirjaliku taotlusena, on kostja I esitanud selle kohtuistungil ning maakohus on selle protokollinud. Kolleegiumi hinnangul saab ühisomandi lõpetamise alternatiivse viisi lisamist pidada hageja põhinõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses, mida ei peeta hagi muutmiseks, ja sellise taotluse võib hageja esitada TsMS § 376 lg 6 järgi ka suuliselt kohtuistungil. Eelnevat arvestades taotlevad mõlemad pooled kinnisasja jätmist endale ning lisaks on kostja I alternatiivselt palunud lõpetada kinnisasja ühisomandi poolte vahelise enampakkumisega.
  86. Arvestades ülal viidatud Riigikohtu seisukohti, tuleks olukorras, kus mõlemad ühisomanikud soovivad saada ühisomandis olevat kinnisasja enda ainuomandisse, lõpetada ühisomand ühisomanike vahelisel enampakkumisel, sest eelduslikult on ühisomanike huvi omandi säilitamise vastu võrdväärne. Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi hinnangul siiski seda, et sellises olukorras tuleks igal juhul korraldada enampakkumine. Iseenesest ei ole välistatud, et ühe ühisomaniku huvi omandi säilitamise vastu on kaalukam. Seetõttu tuleb kohtul kõiki asjas esitatud asjaolusid arvestades kaaluda, kas ühe ühisomaniku huvi omandi säilimise vastu kaalub üles teise huvi. Praeguses asjas ei ole maakohtu otsusest võimalik selgelt aru saada, mille alusel leidis maakohus, et hagejal on ülekaalukas huvi. Maakohtu otsust võib mõista nii, et hagejal on kinnisasjaga suurem emotsionaalne seotus seetõttu, et hageja on olnud maatükiga seotud alates lapse-east. Seega kaalub maakohtu hinnangul nimetatud asjaolu üles selle, et maatükk ning sellel asunud aiamaja (alates
  87. aastast elumaja) on alates
  88. aastast olnud poolte ja nende laste ühises kasutuses ning pooled elavad selles koos lastega ka praegu. Lisaks ei olnud maakohtu hinnangul tähtsust asjaolul, et kostja I töine ja rahaline panus hoone ümberehitusse on olnud suurem, ega sellel, et poolte täisealised lapsed elavad kinnisasjal ja hageja soovib, et nad oma kodust lahkuksid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul nähtub kummagi poole esile toodud asjaoludest, et pooltel on võrdväärne huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu. Ühest küljest on hageja olnud kinnisasjaga (maatükiga) kauem seotud kui kostja I, sest see on olnud varem hageja isa ja ema kasutuses. Teisalt on see aga olnud pärast seda juba üle 20 aasta poolte ja nende ühiste laste kasutuses ning aiamajast on saanud elamu, sh kasutab kogu pere kinnisasjal olevat elamut ka täna oma koduna. Asjaolu, et hageja soovib ainuomandi saamise korral oma täisealised lapsed nende senisest kodust välja tõsta, kuid kostja I säilitaks täisealistele lastele senise elukoha, kõneleb küll mõnevõrra kostja I kasuks, kuid koosmõjus asjaoluga, et kinnisasi on algupäraselt kuulunud hageja perekonnale, ei saa seetõttu rääkida ka kosta I ülekaalukast huvist. Asjaolul, et kostja I on panustanud väidetavalt rohkem vahendeid kinnisasja ümberehitusse, on eelkõige tähtsust abikaasade osade suuruse määramisel. Iseenesest ei ole välistatud selle asjaoluga arvestada ka abikaasade huve kaaludes. Siiski on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti tuvastanud, et kostja I ei ole tõendanud, et kinnisasi oleks ümber ehitatud osaliselt tema lahusvara hulka kuuluvate vahenditega.
  89. Eelnevat arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et ühel ühisomanikest oleks ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu. Seetõttu tagab asjaolusid arvestades kõige õiglasema lahenduse see, et kinnisasi jääb selle ühisomaniku ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele ühisomanikule suuremat hüvitist 9 2-17-11516 ühisomandisse kuuluva kodu kaotamise eest. Selliselt on ühtlasi tagatud võimalikult õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Kuna pooled nõustusid maakohtu istungil määrama enampakkumisel kinnisasja alghinnaks 105 000 eurot, on ühisomanike osade võrdsust arvestades enampakkumise alghind 52 500 eurot. Enampakkumise võidab ja kinnisasja ainuomanikuks saab see ühisomanik, kes teeb parima pakkumise ning enampakkumise kaotanud ühisomanik on kohustatud andma kinnisasja omandi üle enampakkumise võitnud ühisomanikule. Kuna kumbki pool taotles hagis kohustada omandit kaotavat ühisomanikku andma ühisomandi lõpetamiseks ja ühele ühisomanikest ainuomandi üleandmiseks vajalikud tahteavaldused, tuleb AÕS § 65 lg 1, KRS § 34¹ lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi kohustada enampakkumise kaotanud poolt tegema vajalikud tahteavaldused ning asendada need praeguse kohtuotsusega.
  90. Kuna parima pakkumise teinud ühisomanik peab maksma omandi kaotuse eest teisele omanikule vastavas suuruses hüvitist, tuleb ühisomanikel pakkumisi tehes arvestada oma suutlikkust pakkumisele vastavat hüvitist ka tegelikult maksta (olgu siis olemasoleva või laenuraha eest). Vastasel korral kaotaks enampakkumise võitnud ühisomanik enda ainuomandisse saadud kinnisasja omandi hüvitise sissenõudmiseks alustatud täitemenetluses. Hüvitise suurust ei saa aga määrata üksnes enampakkumisel tehtud parima pakkumise summast lähtudes. Kuna kumbki pool on taotlenud, et makstavast hüvitisest tuleks maha arvata teise ühisomaniku laenukohustuse osa ja pooled ei vaidle selle üle, et kummagi osa on 13 576 eurot 18 senti, tuleb nimetatud summa enampakkumisel tehtud parimast pakkumisest maha arvata. Alghinna puhul tähendaks see seda, et enampakkumise võitnud ühisomanik peaks maksma omandi kaotamise eest teisele ühisomanikule hüvitist 38 923 eurot 82 senti (52 500 eurot - 13 576 eurot 18 senti). Selline mahaarvamine tähendab ühtlasi seda, et kogu laenukohustus tuleb poolte omavahelises suhtes jätta enampakkumise võitnud ühisomanikule, kes peab kogu laenujäägi võlausaldajale (Swedbank AS-ile) tagasi maksma (eeltoodu ei muuda seda, et võlausaldaja ees jäävad võlgnikuks mõlemad).
  91. Pooled on taotlenud ka seda, et ainuomandi saamise korral tuleb kohustada teist ühisomanikku kinnisasja valdust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ainuomanikule üle andma. Maakohus leidis, et nii hüvitise maksmiseks kui ka valduse üleandmiseks on mõistlik aeg 60 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest ning kumbki pool ei ole sellele apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul ka enampakkumise korral põhjendatud anda enampakkumise võitnud poolele 60 päeva alates enampakkumise toimumisest hüvitise maksmiseks ning enampakkumise kaotanud poolele sama palju aega kinnisasja valduse vabastamiseks.
  92. Eelnevat arvestades ei ole alust rahuldada kostja I apellatsioonkaebuse esmast nõuet, kuid kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse alternatiivse nõude. Selle tulemusena rahuldab ringkonnakohus kokkuvõttes hageja nõude ühisvara (kinnisasja, sõiduauto ja laenukohustuse) jagamiseks osaliselt (hageja nõue jääb rahuldamata üksnes kinnisasja jagamise viisi osas) ning kostja I vastuhagi alternatiivse nõude (kinnisasja jagamise viisi osas). Kuigi TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, on Riigikohus leidnud, et ühisvara jagamine toimub mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud sellises kohtuasjas jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda (vt Riigikohtu
  93. märtsi
  94. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07, p 13). Sellest juhindudes 10 2-17-11516 jätab ringkonnakohus ühisvara jagamise hagi ja vastuhagi lahendamise kulud ka apellatsiooniastmes kummagi poole enda kanda.
  95. Kuigi kostja II ja kostja III esitasid koos kostjaga I ühise apellatsioonkaebuse, jättis ringkonnakohus
  96. aprilli
  97. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning
  98. mai
  99. a määrusega kostja II ja kostja III osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, sest nende nõuetelt ei soovinud apellandid
  100. aprilli
  101. a menetlusdokumendi väljendatu kohaselt riigilõivu juurde tasuda. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus kohustas kostjat II ja kostjat III andma 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hagejale üle kinnisasja valduse, ning ringkonnakohus ei saa selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni muuta. Küll aga tuleb hagejal arvestada, et kui ta soovib kostja II ja kostja III vastu kohtuotsust täitmisele pöörata, peab ta arvestama seda, et kostjal II ja kostjal III võib olla alus nõuda sellise sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamist, kui hageja ei ole kinnisasja ainuomanik. Seetõttu saab hageja kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.10 ja 2.11 nimetatut panna täitemenetluses efektiivselt maksma üksnes juhul, kui ta saab enampakkumise tulemusena kinnisasja omanikuks.
  102. Kolleegium märgib lisaks, et maakohus on asja lahendades määranud ekslikult hagi hinnaks 7000 eurot ja nõudnud seetõttu hagejalt vähem riigilõivu. Maakohus juhtis
  103. augusti
  104. a kirjas õigesti hageja tähelepanu sellele, et hageja on tasunud riigilõivu üksnes kostja I vastu esitatud ühisvara jagamise nõudelt (hagihind 3500 eurot, riigilõiv 300 eurot), kuid kostja II ja kostja III vastu esitatud nõuetelt ei ole lõivu tasutud (tl 42). Siiski leidis maakohus ekslikult, et kostja II ja kostja III vastu on esitatud üks nõue, mille hind on 3500 eurot ja sellest tulenevalt on kogu hagi hind liitmise tulemusena 7000 eurot, millelt tuleb tasuda lõivu 450 eurot. Hageja esitas hagiavalduses kolm erinevat nõuet kolme erineva isiku vastu – ühisvara jagamise nõude kostja I vastu, valduse üleandmise nõude kostja II vastu ning valduse üleandmise nõude kostja III vastu. Nii ühisvara jagamise kui ka valduse kaitse nõue on TsMS § 132 lg 4 p 1 ja 5 järgi hagihinna tähenduses mittevaralised nõuded, millest igaühe hind on TsMS § 132 lg 1¹ järgi 3500 eurot. Kui hageja nimetatud hagi hind ei vasta tegelikkusele, võib tsiviilasja hinna määrata TsMS § 136 lg 1 II lause järgi kohus. Kui asja hind on alama astme kohtus määratud valesti, võib kõrgema astme kohus seda TsMS § 137 lg 1¹ järgi muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 järgi tuleb TsMS § 132 lg-s 4 nimetatud mittevaraliselt hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Kuna hageja esitas kolm mittevaralist nõuet kolme erineva isiku vastu, pidi hageja tasuma hagilt riigilõivu 900 eurot (3×300 eurot). Hageja tasus maakohtus riigilõivu 450 eurot. Seega tasus hageja riigilõivu ettenähtust 450 eurot vähem. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus TsMS § 147 lg 3 I lause järgi riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Vähem tasutud riigilõivu mõistab asja lahendav kohus TsMS § 179 lg 1 järgi kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sellest juhindudes mõistab kolleegium hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõivu 450 eurot. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumata riigilõivult tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. 11 2-17-11516 /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.