-ga. Võlgnik eelistab teatud võlausaldajaid teistele. Võlausaldaja leiab, et ümberkujundamiskava tuleb jätta esitatud kujul kinnitamata. Juhul, kui kohus otsustab ümberkujundamiskava siiski kinnitada, on N C OÜ nõus , et võlgnik tasub kohustuse täitmise summana 550,00 eurot (82,7% nõudest) 25 kuu jooksul. KÜ Mustamäe tee 147 seisukoha kohaselt olid võlgniku laekumised võlausaldajale perioodil 01.01.2015.a - 23.08.2018.a 400 euro ulatuses. Samal ajaperioodil on esitanud võlausaldaja võlgnikule tasumiseks arveid summas 6332,65 eurot. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas arvestanud kohustusega tasuda igakuiselt talle kuuluva korteriomandi majanduskulude eest, mille suurus on keskmiselt 150 eurot. Võlausaldaja ei nõustu võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja on nõus kõrvalkulude nõudest loobuma juhul, kui võlgade ümberkujundamise kava sisaldab võlgniku korteriomandi müügikohustust koos korteriomandil lasuva põhivõlgnevuse kustutamisega. Täiendavas seisukohas toob korteriühistu välja, et korteriühistu pandiõiguse suuruseks on 1603,46 eurot. Võlgniku kohustus pidevalt suureneb ja ümberkujundamiskavas sisalduvate võlgade ümberkujundamine ei täida oma eesmärki võlausaldaja ees. Arvestades võlgniku kohustuste paljusust, ning seda, et võlgnik ei ole võimeline neid oma jooksvate sissetulekute arvelt rahuldama, on pandieseme võõrandamine võlausaldajate ja ka võlgniku enda huvides.
) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui
ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 8.
lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik
9.
lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. 10.
lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul taotleb võlgnik 7 võlausaldaja (mitte arvestades B AS nõuet) nõude ümberkujundamist, kellest ümberkujundamisele on vastuväite esitanud 5 võlausaldajat. 11.
lg 3 näeb ette, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Lg 4 kohaselt hindab kohus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. 12. Ümberkujundamisavaldusest ning sellele lisatud tõenditest nähtuvalt töötab võlgnik x Eestis, saades igakuist töötasu 700 eurot netos. 27.02.2019 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et alates eelmise aasta sügisest on tema igakuine neto sissetulek 850 eurot. Võlgniku igakuised püsikulutused on avalduse kohaselt 440 eurot. Igakuist eluasemelaenumakset summas 220 eurot tasub võlgniku selgituste kohaselt tema täiskasvanud poeg. Võlgnik taotleb kava kinnitamist selliselt, et tema igakuised maksed võlausaldajatele moodustaksid kokku 177,45 eurot. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava 5
lg-st 1 võimaldatakse võlgnikule kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Kohtu hinnangul võib kohus kava kinnitamisel rakendada neist ka mitut ümberkujundamise viisi. Käesoleval juhul taotleb võlgnik kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ning sealjuures ka kohustuse vähendamist. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamine võlgniku poolt taotletud viisil ei ole võlausaldajate huvisid ülemäära kahjustav ning tagab võlausaldajatele nende kohustuse täitmise asjaolusid arvesse võttes mõistlikus ulatuses. 14. Tulenevalt
lg-st 6 võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Võlgnik taotleb KÜ Mustamäe tee 147 nõude ümberkujundamist summas 5340,65 eurot. 15.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) lg 1 kohaselt on korteriühistul korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile ehk korteriühistu pandiõigus. Lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Lg 3 ütleb, et korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. KÜ Mustamäe tee 147 on kohtule avaldanud, et korteriomandi 2018. aasta majandamiskulude suurus on 1603,46 eurot, mida tuleb seega arvestada võlausaldaja pandiõiguse suuruseks. Riigikohus on selgitanud, et
lg 6 teise lause eesmärgiks on lihtsustada pandieseme võõrandamisest allesjääva jääknõude käsitlemist. See ei tähenda aga, et kohus ei saaks võlgade ümberkujundamise menetluses hinnata, kas ja millises ulatuses pandieseme väärtus nõuet tegelikult tagab. Selleks peab kohus tegema kindlaks pandieseme väärtuse ja sellel lasuvate muude kohustuste suuruse. Kohtul tuleb seega hinnata, kas ja millises ulatuses on pandipidaja nõue tegelikult tagatud (RKTKm 10.04.2013 nr 3-2-1-28-13, p. 15). Kohtul tuleb hinnata, millised oleksid võlausaldaja nõude rahuldamise võimalused võlgniku pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamismenetlusega st, kui palju saaks hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldaja pandieseme müügist pankrotimenetluses (RKTKm 17.06.2015 nr 3-21-70-15, p. 22). 15. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse pandipidaja ehk korteriühistu pandiga tagatud nõude suurust, so 1603,46 eurot, ei ole põhjendatud jätta seetõttu kava kinnitamata. Võlgniku korteriomandi võõrandamine pandipidaja pandiga tagatud nõude rahuldamiseks ei ole käesoleval juhul proportsionaalne. Ümberkujundamiskava kinnitamise ja täitmise tulemusel saab korteriühistu nõue rahuldatud 4699,76 euro ulatuses, mis on oluliselt rohkem, kui pandiõiguse väärtus. Riigikohus on asunud seisukohale, et oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Lisaks on vähemalt üldjuhul põhjendatud võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule ümberkujundamismenetluse kaudu (eeldusel, et kava kinnitamise muud eeldused on täidetud ja ta suudab kava täita) säilitada eluasemelaenu tagatiseks olev elamu (RKTKm 3-2-1-70-15, 17.06.2015, p-d 21 ja 23). Võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga Mustamäe tee 147-157 väärtuseks on võlgnik ise hinnanud ligikaudu 50 000 - 60 000 eurot, võttes arvesse, et enampakkumisel võib müügihind osutuda madalamaks. Võlausaldajad on asunud seisukohale, et korteriomandi väärtus on tegelikkuses kõrgem. Korteriomandile on seatud hüpoteek X Pank AS-i kasuks summas 61 544 eurot. Kohustust X Pank AS-i ees on võlgnik jooksvalt täitnud ning nõude jäägiks on võlgnik märkinud ca 40 000 eurot. Pankrotimenetluse korral lisanduksid juurde ka pankrotimenetluse kulud (sh ajutise 6
lg-le 4, mille kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 19.
Sama sätte lg 3 kohaselt esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnikul esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 11.03.2020. 7
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 21.
lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. 22.
kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.