← Eesti

2-16-887/60

Obsah (9)§ 272§ 657§ 654§ 651§ 652§ 232§ 163§ 50§ 53

Tsiviilasi nr: 2-16-887 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Indrek Parrest, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2018, Tallinn Tsiviilas

§ 272lg 1 tähenduses.

Nimetatud dokumentides esitatu põhineb RR subjektiivsetel arvamustel ja hinnangutel, kusjuures RR väljub kompetentsi piiridest. Maakohus on turuväärtuse puhul üksnes ekspertiisiaktile nr 5075 ja täiendavale eksperthinnangule nr 5190 tuginedes eelistanud alusetult nimetatud tõendeid teistele tõenditele ning rikkunud selliselt oluliselt menetlusnorme ning jõudnud ebaõigele järeldusele. Maakohus ei analüüsinud nimetatud dokumente sisuliselt. Hagejate tõendeid sõiduauto turuväärtuse osas, vastuväiteid eksperthinnangule nr 5075 ja täiendavale eksperthinnangule nr 5190 ei ole maakohus üldse kohtuotsuses käsitlenud, kajastanud ega analüüsinud. Kuna maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid, vaid eelistas põhjendamatult ja kriitikavabalt vastustaja poolt esitatud eksperthinnanguid, siis rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

  1. Maakohus ei selgitanud, kuidas ja millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et eksperthinnangus märgitud auto turuväärtus 8000 eurot vastab auto tegelikule turuväärtusele ja on tõendatud.
  2. Maakohus lähtus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel sellest, et sõiduki avariilist väärtust ja omavastutust ei ole hageja nõudest maha arvestatud ning selliselt arvestas maakohus nii põhinõuded kui viivise ebaõigesti ning määras ka menetluskulude jaotuse ebaõigesti. Lisaks märgivad hagejad, et selline rahalise nõude summast lähtuv menetluskulude määra arvutamine põhinõude ja viivisenõude alusel on äärmiselt ebaõiglane, sest kohtumenetlust ei põhjustanud vaidlus turuväärtuse üle, vaid see, et vastustajad keeldusid hüvitise tasumisest. Enamus menetluskuludest on tekkinud kindlustusjuhtumi üle vaieldes seetõttu, et kostjad väitsid, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud või ei toimunud sellistel asjaoludel, nagu hagejad väitsid. Vaidlus sõiduki turuväärtuse üle on olnud asja lahendamisel marginaalne ja oluliselt väiksemate kuludega. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-887 34. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 järgi tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ja hagi apellantide poolt soovitud ulatuses hagi rahuldada. 35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi osalise rahuldamise kohta, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

36. Apellatsioonkaebuses on apellandid vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, paludes välja mõista hagejale 1 1300 eurot ja hagejale 2 10 600 eurot. Seega ei soovi hagejad enam hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud ulatuses. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes maakohtu poolt tuvastatud kahjuhüvitise suurus.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuses seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles apellandid on maakohtu otsuse vaidlustanud. 37.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti hagi VÕS § 476 lg-te 1 ja 2 ning § 477 alusel osaliselt rahuldanud. Järgnevalt vastab kolleegium hagejate apellatsioonkaebuse väidetele. 38. Apellandid on vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud kindlustatud sõiduauto kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse, leides, et see peaks olema 12 500 eurot, arvestades et selline oli auto väärtus märtsis 2014, kui hageja 2 auto ostis. Apellandid väitsid, et maakohus ei ole hinnanud nende poolt sõiduauto väärtuse kohta esitatud tõendeid. Kolleegium apellantide väitega ei nõustu. Riiklikult tunnustatud eksperdi RR arvamust, mis on käesolevas menetluses

§ 272

lg 1 järgi dokumentaalne tõend, on maakohus hinnanud koos teiste kohtule esitatud tõenditega. Maakohtu otsuse p-s 21 on põhjalikult käsitletud RR arvamuse kujunemist ja selles olevat analüüsi hagejate esitatud sarnaste autode müügipakkumistele. Apellandid on väitnud, et nende poolt esitatud tõendeid ei ole maakohus otsuses hinnanud, kuid apellatsioonkaebusest ei selgu, millised tõendid on maakohus jätnud hindamata ja millistele väidetele vastamata. Apellandid on palunud apellatsioonkaebuse p-s 24 hinnata uuesti sisuliselt kõiki nende menetlusdokumentide väiteid ja esitatud tõendeid. Kolleegiumi arvates on maakohus seda vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega teinud. Maakohus on hinnanud tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, objektiivselt ja täielikult ning kujundanud oma siseveendumuse viisil, mis on vaidlustatud otsuses jälgitav. Apellandid ei ole sõnaselgelt vaidlustanud maakohtu järeldusi, mille kohaselt ei olnud apellandile 2 kuuluva sõiduki keretüüp kupee ja sellele olid paigaldatud turuhinda mõjutavad M-paketi komponendid üksnes osaliselt. Apellantide väidetest ei saa 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-887 järeldada, et turuväärtusele hinnangu andnud RR oleks olnud kallutatud või ebakompetentne. Kolleegiumi arvates ei anna asjaolu, et RR andis täpsustatud arvamuse pärast apellantide poolt auto väärtuse kohta tõendite esitamist, alust sellist järeldust teha. 39.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna hagejate nõue kuulus rahuldamisele ca 50% ulatuses, siis on eeltoodud menetluskulude jaotus põhjendatud. Õige on apellantide väide, et menetluse aja- ja tõendimahukus oli suurel määral tingitud sellest, et kostjad vaidlesid hagejate nõudele vastu ennekõike põhjendusel, et kostjad ei ole kohustatud kahju hüvitama, kuna tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga, ja vaidlus sõiduauto väärtuse üle moodustas vaidlusest väiksema osa. Ka eeltoodu tõttu on maakohtu menetluskulude jätmine poolte endi kanda põhjendatud. 40. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb

§ 163lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

41. Apellandid esitasid taotluse ringkonnakohtu 07.11.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on protokolli lk 2 keskel ebaõigesti kirjas, et hagejad ei olnud nõus kohtu pakutud kompromissiga 10 000 eurot. Apellandid selgitavad, et selle kohta nõusolekut neilt ei küsitud, kuna kostjate esindaja vastas kohtu ettepanekule eitavalt. Kostjad vaidlesid taotlusele vastu. 42.

§ 50

lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium leiab, et kohtuistungi protokoll vastab

§ 50

lg-le 1 ja protokolli parandamiseks pole alust.

§ 53lg 4 järgi tuleb vastuväited lisada protokollile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.