← Eesti

3-19-476/2

Obsah (4)§ 4§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-19-476 15.03.2019 Mare Priks Annika Sulkinoja kaebus kohtutäiturite

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Annika Sulkinoja kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

  1. Kaebaja on teinud ebaõiged järeldused Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud teate osas, mis puudutas Riigikohtu lahendit ja maksuvõlgade aegumist. Viidatud Riigikohtu lahend (10.10.2018 määrus asjas nr 2-17-12525) puudutab maksuasja ja käsitleb maksuvõla aegumist. Maksuvõlg tekib isikul, kes on maksumaksjana jätnud tasumata riiklikud või kohalikud maksud (nt maamaks, tulumaks, reklaamimaks, parkimistasu jne). Seega puudutab viidatud Riigikohtu lahend olukordi, kus isikul on tekkinud võlgnevus riiklike või kohalike maksude tasumata jätmisel ning mida Maksu- ja Tolliamet on kohtutäituri vahendusel hakanud sisse nõudma. Kaebaja viitab kaebuses tsiviilasjadele 2-12-10253 (kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on tegemist Swedbank AS nõudega kaebaja vastu), nr 2-12-40866 (AS EMT nõue kaebaja vastu) ja nr 2-1216675 (Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi nõue kaebaja vastu), kus kaebajalt võlgnevuse sissenõudjateks on eraõiguslikud juriidilised isikud ning kaebaja võlgnevus on tekkinud nende juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute mittetäitmisest. Need võlgnevused ei kujuta endast maksuvõlga, mistõttu 10.10.2018 Riigikohtu lahend ei ole siinkohal asjakohane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
  2. Kui isik leiab, et temalt kohtutäituri vahendusel nõutava võlgnevuse sissenõudmine tuleb lõpetada aegumise tõttu ja võla sissenõudja sellega ei nõustu, on isikul võimalik pöörduda hagiga maakohtu poole. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eeltoodust nähtub, et kaebaja eesmärk (saavutada tsiviilasjades esitatud nõuete aegumine) ei ole saavutatav halduskohtule kaebuse esitamise teel. Halduskohus lahendab vaid avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi (

§ 4lg 1).

Kui kaebaja siiski leiab, et tema võlgnevuste sissenõudmine on aegunud, on võimalik pöörduda hagiga maakohtu poole.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab Annika Sulkinoja kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidlusalune õigussuhe on oma olemuselt tsiviilõiguslik. Kaebaja poolt väljatoodud asjaoludega seonduvaid halduskohtus kaitstavaid õigusi kaebajal ei ole.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Seonduvalt kaebaja viidetega sellele, et Maksu- ja Tolliameti kodulehel nähtuvad tema võlgnevused puudulike täiteasjade numbritega ning sisaldavad aastanumbrit 2015, märgib kohus, et ilmselt on kohtutäiturid edastanud Maksu- ja Tolliametile
  2. aastal arestimise aktid juhuks, kui Maksu- ja Tolliamet peaks kaebajale tegema väljamakseid.
  3. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.