← Eesti

3-19-364/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-364 Haldusasi ABi (B) riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Ri

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Halduskohtule saabus
  2. veebruaril 2019 ABi riigi õigusabi taotlus. Taotleja märkis, et soovib riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluses on märgitud, et riigi õigusabi on vajalik, et vaidlustada riigist väljasaatmist, elamisloa tühistamist ja sissesõidukeeldu. Taotleja esitas
  3. veebruaril 2019 kohtule täiendavalt Politsei- ja Piirivalveameti
  4. veebruari
  5. a otsuse nr 15.3-3.4/96-1, millega on kehtetuks tunnistatud taotleja pikaajalise elaniku elamisluba, tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
  6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Praegusel juhul taotleb AB riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtus Politsei- ja Piirivalveameti ülalnimetatud otsus. Taotleja kannab karistust Tartu Vanglas, mistõttu oleks alluvusjärgne kohus kaebuse esitamiseks Tartu Halduskohus (halduskohtumenetluse seadustiku (

§ 8lg 5).

3. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha 1

(2)üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. AB on kinnipeetav Tartu Vanglas. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (
  1. oktoober 2018 –
  2. veebruar 2018, tl 5-6) nähtuvalt oli tema sissetulekuks nelja kuu jooksul kokku 359,89 eurot, millest saab teha mahaarvamised vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le
  3. Kinnipeetava sissetulekutest on lubatav maha arvata kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi ning kulutused elektri eest tasumisel (kokku 258,55 eurot). Samuti saab maha arvata igakuised vältimatud kulutused kuni 5% ulatuses töötasu alammäärast (
  4. aastal 500 eurot,
  5. aastal 540 eurot) (vt ka Riigikohtu üldkogu
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; halduskolleegiumi
  8. juuni
  9. a määrus asjas nr 3-3-1-36-16, p 7) . Eelneval tuginev arvutuskäik ((359,89(258,55+(2x25)+(2x27)):4x2) viitab ilmselgelt, et taotluse esitaja majanduslik seisund ei võimaldaks asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.
  10. Kohtul puudub alus eeldada, et taotleja suudaks ise enda õigusi kavandatavas menetluses tõhusalt kaitsta ning seetõttu ei ole põhjendatud kohaldada RÕS § 7 lg 1 p 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuigi taotleja on suutnud oma probleemi riigi õigusabi taotlusel kirjeldada, on ta kinnitanud õigusteadmiste puudumist. Taotleja ei ole ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt isikuks, kes oleks varem halduskohtusse pöördunud ja oleks seeläbi omandanud vilumuse kohtumenetluses osalemiseks. Kavandatavat kohtuvaidlust ei saa pidada ka ettenähtavalt perspektiivituks, arvestades muuhulgas hiljutist kohtupraktikat (Riigikohtu
  11. veebruari
  12. a otsus asjas nr 3-17-1545). Õigused, mida taotleja selles menetluses kaitsta soovib, on vaieldamatult kaalukad ning taotleja jaoks ülimalt olulised.
  13. Eelnevat arvestades rahuldab kohus taotluse. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1).
  14. Käesoleva määruse ärakiri tuleb edastada riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).
  15. Kohus juhib tähelepanu, et kaebus vaidlustatava haldusakti peale tuleb esitada kohtule 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. Kui see tähtaeg on kaebuse esitamise ajaks möödunud, tuleb koos kaebusega esitada ka taotlus kaebetähtaja ennistamiseks (

§ 38lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.