) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Jüri Vissak Rainer Objartel – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav REIO REIMANN isikukood 38812192784 elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX; XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Reio Reimann
lg 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
MS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Reio Reimannile kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb karistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 7 päeva vangistuse kandmise algust Reio Reimanni vanglasse karistuse kandmisele saabumisest.
lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistuse osa - 5 (viit) kuud 23 (kahtekümmend kolme) päeva vangistust Reio Reimanni suhtes täitmisele, kui Reio Reimann ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid järgmisi nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1 • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, epost: XXX); • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustust – alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7319100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarstivastuvott/registreerumine ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg – 1 aastat 6 kuud – kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 18.03.2019.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Reio Reimannilt riigituludesse menetluskuluna kokku 884 € (kaheksasada kaheksakümmend neli eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • • 14 € joobe tuvastamise kulu (lk 11; KrMS § 175 lg 1 p 3), 60 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 3738; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 810 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Reio Reimannile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 884 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot 40 (nelikümmend) senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse 2 kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99919700010094 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • (makse saaja) viitenumbriga SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-1494, menetluskulu 18.03.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - osalise vangistuse kandmiseks täitmiseks vanglale, kriminaalhoolduse teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Riigi Tugiteenuste Keskusele rahalisi riiginõudeid käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Reio Reimanni süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 21.10.2016 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-16-8555 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 24.06.2018 kella 19:51 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas Rõhu külas Kirissaare tee 6 juures mootorsõidukit Škoda superb reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,80 mg/g kohta), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Eeltooduga rikkus Reio Reimann kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus R.Reimann Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Reio Reimann toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so
3 Tsiviilhagi esitatud ei ole.
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest peab Reio Reimann ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Reio Reimann ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • • elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et R.Reimann on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab R.Reimann endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et R.Reimann on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: • riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 (kuuskümmend) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu. • ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot alkoholi tuvastamise eest veres; • kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli ) eurot - ära tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul, kohustades R.Reimanni tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. 4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.