← Eesti

2-18-16294/6

Obsah (8)§ 317§ 142§ 632§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16294 Tsi

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.10.2018 Tartu Maakohtule hagi Kaido Kalda (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5732,94 eurot, intressid 2452,42 eurot, viivise perioodi 24.02.2018-30.10.2018 eest 238,74 eurot, viivise alates 31.10.2018 põhinõudelt 5732,94 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud 920 eurot kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõude aluseks on Nordea Bank AS Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud XX.XX.XXXX Nordea Krediitkaardi leping. Kuna kostja jättis 15.03.2016 tagastamata pangale 5732,94 eurot, teavitas pank lepingu lõpetamisest alates 23.04.
  2. Pank loovutas 23.07.2018 nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses 2 märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Menetluskulud 4.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 5.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 500 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes summas 100 eurot.

Seega on hageja menetluskulud 600 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 6. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 600 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.