Obsah (7)

§ 367§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-18-8808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 367alusel arvestatava viivise osas.

1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta menetluskuludest 78% Janno Padu kanda ja 22% Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused kanda.
4. Välja mõista Janno Padult menetluskulu 159,90 eurot Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused kasuks.
5. Janno Padul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile Elisa Teleteenused käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
6. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused (hageja) 07.06.2018 hagi Janno Padu (kostja) vastu põhivõla 63,27 eurot, kahjuhüvitise 59,90 eurot, leppetrahvi 29,91 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 80,01 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX lepingu kostjale sideteenuse Starman ZUUM: L-ZUUMtv teenus kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi ja Digiboksi. Hageja on nii sideteenuse lepingust kui üürilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja on jätnud täitmata tasu maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused. Seoses arvete mittetasumisega piiras hageja
7. a augustis kostjale teenuse osutamist, rakendas võlahaldustasu 5 eurot ja teenuste osutamise piiramise tasu 12 eurot. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest maksmata arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX alusel kokku 63,27 eurot. Kuna kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte, tuleb tal hüvitada seadmete väärtus 59,90 eurot (49,90+10). Enne tarbimiskohustuse lõppu piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu, mistõttu kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 29,91 eurot. Hagiavalduse kohtusse esitamiseni nõudis kostjalt võlga sisse Creditreform Eesti OÜ, hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 123,17 eurolt (63,27 + 59,90) lepingujärgses määras 0,05% päevas perioodi 01.01.2015–07.06.2018 eest kokku 77,23 eurot, sellele lisandub arvetel märgitud viivis 2,78 eurot. 2/4
8. Kostjale toimetati hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue kätte kohtutäituri vahendusel 19.10.
9. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
10. Kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva võlahaldustasu 5 eurot ja teenuse piiramise tasu 12 eurot osas, samuti leppetrahvi 29,91 eurot ja osaliselt viivise osas. 5.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt rakendas hageja arvete mittetasumise tõttu võlahaldustasu 5 eurot ja piiras kostjale teenuse osutamist, mille eest tuli tasuda 12 eurot. Üldtingimuste p 10.3 I lause kohaselt on hagejal õigus p-s 9.6 sätestatud kliendi kohustuste rikkumisel lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1 on hagejal õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Üldtingimuste p 5.2.1 järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest hinnakirja ning esitatud arvete kohaselt. Samuti nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 29,91 eurot, sest enne tarbimiskohustuse lõppu piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja valis 06.11.2013 lepingu 3/4 lisatingimuste kohaselt ZUUMboxi või digimooduli tasuta kasutamise õiguse ning kohustus tarbima ZUUMtv teenust lepingu allkirjastamisest alates 12 kuu jooksul. Kui ta lõpetab teenuse kasutamise, vormistab selle ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub ta leppetrahvi 29,91 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tarbimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahv 29,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning sellest, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Ka võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud hageja tegelike kuludega, lisaks on kostjal üldtingimuste p 5.2.1 ja p 10.3 viimase lause järgi kohustus tasuda mh sissenõudmisega seotud kulutuste eest, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et lisatingimus leppetrahvi kohta ning hinnakiri võlahaldustasu ja teenuse piiramise tasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata võlahaldustasu 5 eurot, teenuse piiramise eest 12 eurot ja leppetrahv 29,91 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 46,27 eurot, kahjuhüvitis 59,90 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. 6. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu 5 eurot põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda nendelt viivist 0,05% päevas. Seega tuleb hageja 07.06.2018 seisuga esitatud viivisenõue jätta rahuldamata 10,66 euro ulatuses (0,05% 17 eurolt 1254 päeva eest) ja rahuldada 69,35 euro ulatuses (80,01 – 10,66).

§ 367

alusel esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist 17 eurolt.

§ 367

alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 08.06.–10.12.2018 eest 9,87 eurot (106,17 eurolt (63,27 – 17 + 59,90) 0,05% päevas 186 päeva eest) ning tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas alates 11.12.2018 kuni võla tasumiseni. 7.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 287,57 eurot, hagihind nõude rahuldamise ulatusest lähtudes 224,90 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda. 8.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 09.11.2018 menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 205 eurot – riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu 100 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 30 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 159,90 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4