KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-154 T

) § 58 lõikele

1. Määruse põhjenduste järgi kohustas kohus 10.01.2019 hagejat esitama TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses 2 ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja sai menetlusdokumendid kätte 15.01.
2. Kohus hoiatas, et kui hageja ei esita avaldust hagile ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitas, et sel juhul TVK otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja hagi kohtule tähtaegselt ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lõike 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. 13.02.2019 kaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uue, millega võtta tema hagi menetlusse. Kaebusele on lisatud hagiavalduse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud põhjendamatult kohtule taotluse töövaidlusasja uuesti läbivaatamiseks. Kostja on põhjendamatult vaidlustanud TVK otsuse punktid 1–5 ja 7 olukorras, kus TVK otsusest nähtub, et kostja on ise tunnistanud otsuse punktide 2 ja 3 nõudeid. Hagi läbi vaatamata jätmine kahjustab hageja kui töösuhtes nõrgema poole huve ja õigusi. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleks töövaidlusasi uuesti läbi vaadata samas menetluses. Kuna töövaidlusasja puhul tuleb järgida seaduses sätestatud tähtaegu, siis uue hagiga kohtusse pöördumisel võivad saada kahjustada hageja põhjendatud huvid ja õigused. Lisaks märkis hageja, et tal olid menetlustoimingu tähtajaks tegemata jätmiseks mõjuvad põhjused, kuna ta haigestus perioodil, mil tuli kohtunõue täita.
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.01.2019 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7. Käesolevas asjas on tööandja esitanud

§ 58

lõike 1 alusel maakohtule taotluse töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

§ 58

lõike 5 kohaselt loetakse TVK-le esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus andis töötajale (hagejale)

§ 58

lõike 5 teise lause alusel tähtaja 14 päeva kohtu nõude kättesaamisest, et esitada TVK-le esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis.

§ 58

lõige 7 sätestab, et kui TVK poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul TVK otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. 8. Kolleegium leiab, et maakohtu

§ 58

lõigete 5 ja 7 sätete formaalne tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ning kohtul puudus käesolevas asjas hagi läbi vaatamata jätmiseks õiguslik alus.

§ 58

lõige 5 annab kohtule õiguse nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis üksnes vajaduse korral. Asja juures olevast TVK toimikust nähtuvalt on töötaja poolt lepingulise esindaja vahendusel TVK-le esitatud avalduses (21.09.2018 ja 28.09.2018 täpsustused, vastavalt t lk 50–51 ja 90–91) selgelt 3 märgitud töötaja nõue (hagi ese) ning välja toodud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis töötaja arvates tema väiteid kinnitavad. Sellega on avalduses järgitud põhilisi TsMS § 363 lõikes 1 hagiavaldusele sätestatud nõudeid.

1. Juhul kui maakohus leidis, et TVK-le esitatud avaldust ei saa siiski lugeda hagiavalduseks, pidanuks maakohus tegema asjakohase puuduste kõrvaldamise määruse ja konkreetselt selgitama, millises osas on töötajal vaja avaldust täiendada, et see vastaks hagimenetluses ettenähtud vormile, ning milliseid täiendavaid põhjendusi ja tõendeid peaks töötaja kohtule esitama. Maakohtu üldsõnalises määruses puuduvad sellised juhised.
2. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus rahuldab kaebuse, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele.
3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/