) § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub osaühingu osanike ainupädevusse majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Seega ei ole Grandber Sisustus OÜ-l võimalik hageja õigusi rikkuda ja hagejale kahju tekitada kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisega või vastuvõtmata jätmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 421 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus jätab M. Shuktomova hagi Grandber Sisustus OÜ vastu läbi vaatamata.
§-des 168 lg 1 p 5 ja 157 lg 1 sätestatu kohaselt kuulub osanike ainupädevusse majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine ning osanikele võib teha väljamakseid ainult kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kohus jätab TsMS § 421 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ka M. Shuktomovi hagi A. ja M. Abeli vastu kahju hüvitamiseks 29 076.89 euro ulatuses, mis on esitatud enne äriühingu 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamist. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja nõue varasemate aastate jaotamata kasumi ulatuses kahju hüvitamiseks A. ja M. Abeli vastu tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Hagejale on makstud välja dividendid varasemate aastate eest osanike otsuse alusel, mille üle vaidlust ei ole. Osanike otsuste vastuvõtmisel ei ole hageja esitanud vastuväiteid selle kohta, et kogu kasum tuleks välja maksta dividendidena. Osanike varasemad otsused on jõustunud vaidlustamiseta. Äriseadustikus ei ole osaühingu kasumi jaotamise otsustamist eraldi reguleeritud, vaid viidatud on aktsiaseltsi kasumi jaotamise otsustamist 3 reguleerivatele paragrahvidele.
lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut.
§-s 332 lg 3 on märgitud, mida peab sisaldama äriühingu juhatuse poolt esitatav kasumi jaotamise ettepanek.
reguleerib kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
lg 1 kohaselt on aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Hageja poolt taotletavas ulatuses dividendi väljamaksmist ei ole Grandber Sisustus OÜ osanike üldkoosolek otsustanud. Hageja ei ole tähtaegselt vaidlustanud üldkoosoleku otsust, kui ta ei olnud dividendi suurusega nõus. Samas võis otsuse vaidlustamine olla ka perspektiivitu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-89-14 punktis 30 märkinud: „Olukorras, kus enamusaktsionärid soovivad kasumit mitte jaotada, ei saa rääkida sellest, et enamusaktsionärid omandaksid vastuvõetud otsusega eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks. See võiks olla nii juhul, kui on selgelt tuvastatud, et raha, mille aktsiaselts võiks maksta välja dividendina, saavad enamusaktsionärid aktsiaseltsist endale mingil muul viisil ilma kohase vastusoorituseta.“ Kostjad A. ja M. Abel ei ole tekitanud hagejale kahju, sest äriühingu kogu kasumi väljamaksmist dividendidena ei näe seadus ette. Pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi osaliselt dividendina väljamaksmise otsustamist, eriti mitu aastat hiljem, ei saa hageja nõuda täiendavalt dividendi maksmise otsustamist ning vastava otsuse puudumisel enamusosanikelt kahju hüvitamist, sest kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas menetluses hageja poolt kantud kulud jäävad hageja enda kanda. Kostjate menetluskulude nõue on summas 3 403.81 eurot, millest OÜ Gradber Sisustus OÜ õigusabi kulu on 2 836.81 eurot (käibemaksuta) ning Argo Abelil ja Marit Abelil kummalgi 283.50 eurot (käibemaksuga); OÜ Grandber Sisustus OÜ on kandnud lepingulise esindaja sõidukulud 33.81 euro ulatuses. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks kostjate menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et kostjate esindaja ajakulu terves taotletud ulatuses, so 24,25 töötunni ulatuses ei ole põhjendatud. Samas, arvestades kostjate esindaja põhjalikku vastuväidet hagejale, hageja poolt esitatud taotlust täiendavate kostjate kaasamiseks menetluse kestel ja hageja taotlusel kohtumenetluse kestel peetud edutuid kompromissiläbirääkimisi, milles osales ka kostjate lepinguline esindaja, loeb kohus kogu menetluse kestel mõistliku kestusega ja asjakohaseks õigusabi mahuks 17 tundi. Eeltoodu alusel on põhjendatud on ajakulu Grandber Sisustus OÜ-le osutatud õigusabi teenuse eest 13,5 tunni ulatuses ning Argo Abelile ja Marit Abelile osutatud õigusabi teenuse eest, kokku 3,5 tunni ulatuses. 4 Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate esindaja tunnitasu 135 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodud põhjenduste alusel rahuldab kohus kostjate Grandber Sisustus OÜ avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja Argo Abeli ning Marit Abeli avalduse täielikult. Kohus määrab Argo Abelile hageja poolt hüvitatava menetluskulu rahaliseks suuruseks 283.50 eurot, Marit Abelile hüvitatava menetluskulu rahaliseks suuruseks 283.50 eurot, Grandber Sisustus OÜ õigusabi kulude suuruseks (13,5x135) 1 822.50 eurot ja sõidukulude hüvitise suuruseks 33.81 eurot. Nimetatud summad kuuluvad Maria Shuktomovi poolt kostjate kasuks väljamõistmisele. Kostjate taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostjate kasuks välja viivise menetluskulult vastavalt 283.50 eurolt ja (1 822.50+33.81) 1 856.31 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.