4-19-978/12

Väärteoasi nr.4-19-978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 25.03.2019.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.02.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,000077 Kalmer Kaarjase karistamises LS § 223 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Kalmer Kaarjas, isikukood 39609284923, elukoht: xxx töökoht: xxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Kalmer Kaarjas *menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Harland Paas *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.02.2019.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,19,000077 Kalmer Kaarjase karistamises LS § 223 lg 1 järgi ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Asitõend CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p1 alusel jätta väärteoasja juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes Kalmer Kaarjase poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 31.12.2018.a. kell 15.41 Tallinnas xxx liiklussõlme juures xxx tee poolt xxx teelt mahasõiduteel juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis vastu tema ees peatunud sõiduautot xxx reg.märgiga xxx. Põhjustas oma tegevusega varalise kahju T M, mis on fikseeritud fototabelite ja sõiduki vaatlusprotokollidega. Sellise tegevusega rikkus Kalmer Kaarjas liiklusseaduse § 16 lg 1 ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kalmer Kaarjast karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub Kalmer Kaarjas lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt palub lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna Kalmer Kaarjase süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse esitaja leiab, et kui ei ole tõendatud Kalmer Kaarjasele inkrimineeritud teo ja tagajärje vaheline seos, samuti varalise kahju suurus, on välistatud menetlusaluse isiku tegevuse kvalifitseerimine süüteona LS § 223 lg 1 järgi. Väärteoasja kohtuliku menetlemise käigus ei ole enam võimalik kahju suuruse tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada, sest menetlusalune isik mõisteti süüdi otsuse tegemise ajal olemas olnud tõendite alusel alusetult. Isegi kui kohus leiab, et Kalmer Kaarjase teo tagajärjel tekitati varaline kahju (asjaolusid arvestades on see võimalik ainult väga väikeses suuruses), siis igal juhul ei ole tema süü suur – ettevaatamatusest põhjustatud äärmiselt nõrk kontakt kahe sõiduki vahel ei ole kuidagi käsitletav teona, mis oleks käsitletav sellise ühiskonnaohtlikkusega, et eeldaks isiku karistamist või millega kaasneks avalik menetlushuvi VTMS tähenduses. Kohus juhindub VTMS § 132 p 3. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 17.04.2019.a. kell 13.00 (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik