2-18-14870/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-18-14870 Tsiviilasi Anne Luuri hagi Kairet Pintmani ja Tarmo Zernanti vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anne Luuri määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Anne Luuri (isikukood XXX) Vastustajad:
4. Kairet Pintman (isikukood XXX)
5. Tarmo Zernant (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2019 määrus muutmata.
8. Jätta Anne Luuri määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9. Jätta menetluskulud Anne Luuri kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. esitatud ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Anne Luuri (hageja) esitas 04.10.2018 Tartu Maakohtule hagi Kairet Pintmani (kostja I) ja Tarmo Zernanti (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejale kuulunud kinnisasi aadressil XXX, Tartu linn, elumajas 138,5 m2 ulatuses. Kutseline maakler kostja I on ilma hageja loata hinnanud 108 m2 ulatuses tema kinnisvara ja määranud hagejale kuulunud kinnisvara algmüügihinna hageja hinnangul alla kinnisasja väärtuse s.o 57 000 eurot. Kostja II ostis eraisikuna selle kinnisvara
11. aastal 88 000 euro eest. Hageja ei aktsepteeri kinnisasja müüki 108 m2 ulatuses vaid nõustub müügiga 54 m2 ulatuses hinnaga 88 000 eurot.
12. a III kvartalis on vaidlusalune kinnisvara kahe eraldi korteriomandina City24-s müügis, kumbki hinnaga 60 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt I majandusliku ja finantsilise kahju hüvitamist ning kostjalt II hagejale tehtud finantsilise kahju hüvitamist. Hageja märkis, et ta ei esita mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning soovib, et kohus otsustaks kostjatelt sissenõutava finantsilise kahju summa suuruse üle ja seda, kas hageja on saanud mainekahju. Lisaks esitas hageja kohtule täiendava seisukoha kostja II osas, milles selgitas, et kostja II tegi koostööd kutselise maakleri kostjaga I ning hageja kinnisvara müümine oli kavandatud ja teostatud omakasu eesmärgil.
13. Tartu Maakohus jättis 17.10.2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis täiendava tähtaja selge nõude esitamiseks ja asjaolude täpsustamiseks.
14. Hageja esitas 12.12.2018 hagiavalduse koos täiendustega, milles taotleb kostjalt I hagejale tehtud kahju 91 000 eurot sissenõudmist seoses kinnisvara hindamisega alla kinnisvara väärtuse ning kostjalt II rahalise kahju sissenõudmist seoses hagejalt 108 m2 elamispinna ostmisega. Hageja rõhutas, et ta ei ole volitanud kostjat I oma kinnisvara hindama ja enda omandit kostjale II müüma ning aktsepteerib müüki ainult 54 m2 elamispinna, mitte maa ega kõrvalhoonete osas. Hageja märkis, et temal on pärandomand, ainuomand tervikulatuses, mitte mõtteline osa. MAAKOHTU SEISUKOHT
15. Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja ei ole kõrvaldanud Tartu Maakohtu 17.10.2018 määruses viidatud puudusi. Hagi eseme ja aluse ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna hagiga pole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Olukorras, kus nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud pole jälgitavad, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Kohus palus hagejal täpsustada, kui suur on kahju, mis hagejale tuleks kummagi kostja poolt hüvitada. Hageja on küll märkinud kostja I vastu esitatud kahjunõude suuruse, kuid hageja esitatust ei selgu, missugustel asjaoludel hagejale niisugune kahju on tekkinud. Kohtu hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hageja leiab oma kinnisvara väärtuse olevat suurema kui hindas kinnisvarabüroo töötaja, alust kostja I vastu kahjunõude esitamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja I oleks rikkunud ühtegi kohustust hageja suhtes. Ka asjaolu, et kinnisvarabüroo töötaja hindas hageja kinnisvara ilma tema nõusolekuta olukorras, kus kinnisvara müüdi 2 hagiavaldusest nähtuvalt täitemenetluse käigus hageja võlgnevuste katteks, ei anna alust kostja I vastu kahjunõude esitamiseks. Hageja ei ole täpsustanud kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõude suurust, märkides, et kahjunõude ulatus selgub hageja kinnisasja ostmisel ostjale väljastatud panga laenuandmise dokumentidest. Kohtule jääb hageja niisugune põhjendus selgusetuks. Kahjuhüvitise suurus ei saa tuleneda ostjale kinnisasja ostmisel väljastatud laenu suurusest, vaid hageja peab ise märkima, kui suur kahju temale on tekkinud. Hagiavaldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille alusel võiks hagejal kostja II vastu üleüldse kahju hüvitamise nõue tekkida. Asjaolu, et kostja II ostis enampakkumisel suurema osa hageja kinnisasjast kui hageja oleks soovinud, ei anna kohtu hinnangul alust ostja vastu kahjuhüvitise nõude esitamiseks. Kui hageja ei nõustunud täitemenetluse käigus kinnisasja müümisega just niisuguses ulatuses, tulnuks tal kaebusega pöörduda kohtutäituri poole. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kinnisasi müüdi kohtutäituri poolt täitemenetluses ilma omaniku sellekohase volituseta, kinnisasja omanikule nõudeõigust müügiprotsessis osalejate poolt kahju hüvitamiseks. Kostja II poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejale kuuluv mõtteline osa kinnisasja, asukohaga XXX, Tartu linn müüdi kohtutäituri poolt avalikul elektroonilisel enampakkumisel hageja võlgnevuste katteks hinnaga 88 000 eurot Realia Investeeringud OÜ-le, keda esindas kostja II. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuete rahuldamine kostjate vastu seonduvalt hagejale kuulunud kinnisasja müügiga perspektiivikas ning hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus märkis, et sisulistel samadel asjaoludel samade kostjate vastu on hageja ka varasemalt kahel korral pöördunud kohtu poole (tsiviilasjad nr 2-18-5612 ja 2-18-9370). Mõlemas kohtuasjas on jõustunud lahendid, milles on hagejale selgitatud, et tema kirjeldatud asjaoludel ei ole kahjuhüvitamise nõudeid kostjate vastu võimalik rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole hagi alused ega ese käesolevas asjas muutunud. Olenemata hagiavaldustes esitatud nõuete mõnevõrra erinevatest sõnastustest, on asjaolud jäänud samaks ning hageja nõuded kinnisasja hinnanud maakleri ja kinnisasja ostja vastu perspektiivitud. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruskaebus võtta menetlusse. Samuti taotles hageja kostjate poolt kahju hüvitamist. Hageja kordas määruskaebuses varasemates menetlusdokumentides toodud asjaolusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Hageja kordab määruskaebuses juba varasemalt korduvalt esiletoodud asjaolusid. Hageja ei ole kõrvaldanud puuduseid ega esitanud asjaolusid, mis annaks alust hagi perspektiivi ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt seisneb 3 hageja etteheide mittenõustumises täitemenetluses talle kuulunud kinnisasja enampakkumise müügi tingimustega. Maakohus on õigesti selgitanud, et sellisel juhul tulnuks hagejal pöörduda kaebusega kohtutäituri poole.
18. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4