← Eesti

2-16-1832/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1832 Tsiviilasi OÜ Swedre Invest hagi Mati Antsi, Elina Antsi ja OÜ Kobela Property vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning OÜ Swedre Invest hagi Mati Antsi ja Elina Antsi vastu ühisvara jagamiseks. Vastuhagi menetlusse võtmata jätmine. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elina Antsi määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Elina Antsi (vastuhagis hageja), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Rene Varul esindajad RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2019 määrus.
  5. Saata Elina Antsi vastuhagi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
  6. Elina Antsi (hageja vastuhagis) esitas 12.12.2018 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-1832 vastuhagi OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi (kostjad) vastu ühisvara jagamiseks.
  7. Tartu Maakohtu 12.12.2018 määrusega jäeti vastuhagi käiguta ja kohustati hagejat esitama kohtule nõuetekohane vastuhagi ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  8. 25.12.2018 esitas hageja taotluse tähtaja pikendamiseks seoses välismaal viibimisega. Maakohus jättis 31.12.2018 kirjaga (ringkonnakohtu hinnangul käsitletav määrusena) tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Hagejale toimetati määrus kätte 09.01.
  9. Tartu Maakohus jättis 07.01.2019 määrusega vastuhagi TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud. MÄÄRUSKAEBUS
  10. Hageja esitas maakohtu 07.01.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige olukord, kus maakohus jättis hagi enne tähtaja pikendamise taotluse lahendamist menetlusse võtmata. Hagejal on õigus teada, kas tähtaega pikendati. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  12. jaanuari 2019 määrus tuleb menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab vastuhagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  13. Käesoleval juhul oli vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks kohtu määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine. Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras kostjale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg oli iseenesest mõistlik, samas saabus tähtpäev pühade ajal ning lükkus edasi
  14. detsembrile, kus aastavahetuseni jäi 3 tööpäeva. Kostja taotles enne tähtpäeva saabumist selle pikendamist, kuni
  15. jaanuarini 2019 põhjendusega, et viibib aastavahetusel ja aasta alguses välismaal. Ringkonnakohtu arvates on välismaal viibimine põhistus, mida maakohus pidi TsMS § 64 lg 1 alusel kaaluma tähtaja pikendamise otsustamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks planeerinud perioodil 27.12.-14.
  16. menetlustoimingute tegemist, seega ei oleks tähtaja pikendamine menetlust venitanud. Arvestades eelnevat oleks maakohtu poolt olnud kohane küsida ka hageja arvamust kostja taotluse kohta.
  17. Ringkonnakohus märgib, et arvestab maakohtu diskretsioonivigade hindamisel ka menetlusökonoomiaga. Kuna kostja (kostjad) on eelnevas menetluses kasutanud kõiki võimalusi kohtumääruste ja -otsuste vaidlustamiseks, siis on tõenäoline, et kostja vaidlustaks kõikides kohtuastmetes vastuhagi menetlusse võtmata jätmise, kuigi selle määruse jõustumine ei võtaks kostjalt õigust esitada nõuetekohane vastuhagi käesolevas menetluses. Kuna kaebuse rahuldamata jätmine venitab eelduslikult menetlust oluliselt enam kui selle rahuldamine ning kostja olukord käesoleva määruse tulemusel ei muutu, siis on menetlusökonoomiaga kooskõlas määruskaebuse rahuldamine. Tähtsust omab ka see, et maakohus liitis ühte menetlusse nõuded, mida ei saa samaaegselt lahendada. Esmalt tuleb võtta seisukoht tehingu tagasivõitmise põhjendatuse üle ilmselt 2 osaotsusega ja seejärel lahendada ühisvara jagamise nõue. Hageja lähtub oma nõudes eeldusest, et vaidlusalune vara on ühisvara ja taotleb ühisvara lõpetamist selle avaliku müümisega. Kostja esitas tingimusliku vastuhagi juhuks kui tagasivõitmise nõue rahuldatakse. Kostja leidis, et jagamise tulemusena jäävad vara ja hagivälised kohustused ühele abikaasale. Maakohus on põhjendatult puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel märkinud, et vastuhagis puuduvad põhjendused. Ringkonnakohus saadab vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab määrama hagejale puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja. Arvestades, et kostjat esindab vandeadvokaat, samuti puuduste sisu, võib maakohus määrata lühema tähtaja.
  18. Vastuhagi menetlusse võtmisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 169 lg 1 kohaselt Elina Antsi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.