← Eesti

1-17-3391/58

Obsah (13)§ 238§ 217§ 126§ 313§ 310§ 180§ 175§ 179§ 294§ 63§ 61§ 291§ 105

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. augustil 2018.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-17-3391 (16230103503) Kohtukoosseis

§ 238sätteid – vangistusega 3 aastat ja 4 kuud.

1 Väärteokorras 11 (üksteist) kehtivat karistust.

§ 217alusel kahtlustatavana 19.12.2016.a, vahistatud 21.12.2016.a.

Kaitsja kinni peetud Vandeadvokaat Mati Senkel ERIK TOMINGAS isikukood: 37108080257; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: xxx, elukoht: xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 28.04.2015.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel lõplik karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vabanes karistuse kandmisest 15.04.2016.a. Väärteokorras 10 (kümme) kehtivat karistust.

§ 217alusel kahtlustatavana 28.12.2016.a, vabastatud 29.12.2016.a.

kinni peetud 08.08.2017.a. Harju Maakohtu määrusega kuuluttud tagaotsitavaks, tabamisel kohaldada tõkendiks – vahistamine, 09.08.2018.a. seisuga asukoht jätkuvalt teadmata, EV territooriumil ei viibi, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire, hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi. Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann Juhindudes

§ 126

, 175, 179, 180 lg 3, § 269 lg 2 p 2, 310, 311, 313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, kohus otsustas RESOLUTSIOON Tunnistada Ingvar Parik KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Tunnistada Ingvar Parik KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. 2 KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks vangistuse 5 (viis) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning seega karistuse alguseks lugeda Ingvar Pariku kinnipidamise päev, s.o 19.12.2016.a. Ingvar Parik’u suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt

§ 313

lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tunnistada Erik Tomingas KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada Erik Tomingas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2016.a.29.12.2016.a., so. 2 päeva, seega kandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt kandmisele asumise päev. Erik Tomingas suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt

§ 313

lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus VÕS § 1043 ja

§ 310

lg 1 alusel välja mõista Erik Tomingas’elt Xxx OÜ kasuks tsiviilhagi summas 190,00 eurot (ükssada üheksakümmend eurot). Summa tasuda Xxx OÜ arvelduskontole Swedbank XXX. Ülejäänud osas , so. summas 15,20 eurot (viisteist eurot ja kakskümmend eurosenti) jätta rahuldamata. Asitõendid CD plaadid (4 tk) salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

3 Menetluskulud Ingvar Parik’ult välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1284,00 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli eurot).

§ 175

lg 1 p 3 alusel (isiku ekspertiisiakt nr 16E-Põ10136) ½ ekspertiisitasu summas 42,00 (nelikümmend kaks) eurot.

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 750,00 (seitsesada viiskümmend eurot).

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 173,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Erik Tomingas’elt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1614,00 (üks tuhat kuussada neliteist eurot).

§ 175

lg 1 p 3 alusel (isiku ekspertiisiakt nr 16E-Põ10136) ½ ekspertiisitasu summas 42,00 (nelikümmend kaks) eurot.

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot).

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 200,50 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ekspertiisitasu summas 1140,00 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna 4 Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.09.2018.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.
  2. ESITATUD SÜÜDISTUS Ingvar Parikut süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 16.07.2016 õhtul ning ööl vastu 17.07.2016 Tallinnas aadressil xxx asuvas kannatanu A A (nim. A) korteris ühiselt koos Erik Tomingasega pani toime vägivalda kasutades muu sugulise iseloomuga teo A A suhtes. Nimelt täpsemalt tõusis ühise alkoholi tarvitamise käigus verbaalne konflikt A A, Erik Tomingase ja Ingvar Pariku vahel. Verbaalne konflikt kasvas üle füüsiliseks konfliktiks, mille käigus esmalt Erik Tomingas ja Ingvar Parik ühiselt kehaliselt väärkohtlesid A Au. Nimelt lõid Erik Tomingas ja Ingvar Parik A Ai rusikatega korduvalt pähe ja kehasse, samuti peksid kannatanut tema enda pükstel olnud rihmaga. Seejärel, pärast mitme minuti vältel kestnud füüsilist vägivalda hoidis Erik Tomingas A A ülakehast kinni, et Ingvar Parikul oleks võimalik A Alt jalast võtta püksid ning seejärel sisestada A A anaalavasse 0,5 liitrise õllepudeli ots. Samal ajal, kui Erik Tomingas hoidis A Au ülakehast kinni, surus Ingvar Parik õllepudeli kannatanu anaalavasse ja liigutas seda mõned korrad edasi-tagasi. Erik Tomingase ja Ingvar Pariku ühine tegevus põhjustas A Ale kestvat ja suurt valu ning kehavigastusena xxx. Sellise ühise vägivalla tarvitamise mõjul sai võimalikuks Erik Tomingasel ja Ingvar Parikul lõpuks ka A A tahte vastaselt tema suhtes toime panna muu sugulise iseloomuga tegu, s.o pudeli sisestamine ja liigutamine anaalavas, imiteerides selliselt ühemõtteliselt anaalset seksuaalakti. Oma tahtliku tegevusega rikkusid Ingvar Parik ja Erik Tomingas vägivalda kasutades A A õigust seksuaalsele enesemääramisele. Seega on Ingvar Parik ühiselt koos Erik Tomingasega vägivalda kasutades teise isiku tahte vastaselt pannud tema suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo, s.o KarS § 141 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ingvar Parikut selles, et tema, olles varasemalt karistatud KarS § 118 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, 06.09.2016 kella 02:00 paiku, viibides korteris aadressil xxx, lõi oma endist elukaaslast ja ühise lapse ema B Bt ühel korral jalaga selja piirkonda. Seejärel lükkas kannatanu voodile pikali ning istus tema peale ja lõi kannatanut korduvalt, so vähemalt 10-l korral, rusikatega vastu nägu ja rinda. Seejärel haaras Ingvar Parik mõlema käega 5 kannatanu kaelast ja hakkas jõuga pigistama, mille tõttu ei saanud kannatanu hingata ja kaotas teadvuse. Kannatanu tuli teadvusele selle peale kui Ingvar Parik lõi teda lahtise käega vastu põske. Oma tegevusega põhjustas Ingvar Parik kannatanule B Ble füüsilist valu ja kehavigastusi, so xxx. Seega on Ingvar Parik, isikuna, kes on varem karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest, kahjustanud endaga lähisuhtes oleva isiku tervist, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Erik Tomingast süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 16.07.2016 õhtul ning ööl vastu 17.07.2016 Tallinnas aadressil xxx asuvas kannatanu A A (nim. A) korteris ühiselt koos Ingvar Parikuga pani toime vägivalda kasutades muu sugulise iseloomuga teo A A suhtes. Nimelt täpsemalt tõusis ühise alkoholi tarvitamise käigus verbaalne konflikt A A, Erik Tomingase ja Ingvar Pariku vahel. Verbaalne konflikt kasvas üle füüsiliseks konfliktiks, mille käigus esmalt Erik Tomingas ja Ingvar Parik ühiselt kehaliselt väärkohtlesid A Au. Nimelt lõid Erik Tomingas ja Ingvar Parik A Ai rusikatega korduvalt pähe ja kehasse, samuti peksid kannatanut tema enda pükstel olnud rihmaga. Seejärel, pärast mitme minuti vältel kestnud füüsilist vägivalda hoidis Erik Tomingas A A ülakehast kinni, et Ingvar Parikul oleks võimalik A Alt jalast võtta püksid ning seejärel sisestada A A anaalavasse 0,5 liitrise õllepudeli ots. Samal ajal, kui Erik Tomingas hoidis A Au ülakehast kinni, surus Ingvar Parik õllepudeli kannatanu anaalavasse ja liigutas seda mõned korrad edasi-tagasi. Erik Tomingase ja Ingvar Pariku ühine tegevus põhjustas A Ale kestvat ja suurt valu ning kehavigastusena xxx. Sellise ühise vägivalla tarvitamise mõjul sai võimalikuks Erik Tomingasel ja Ingvar Parikul lõpuks ka A A tahte vastaselt tema suhtes toime panna muu sugulise iseloomuga tegu, s.o pudeli sisestamine ja liigutamine anaalavas, imiteerides selliselt ühemõtteliselt anaalset seksuaalakti. Oma tahtliku tegevusega rikkusid Ingvar Parik ja Erik Tomingas vägivalda kasutades A A õigust seksuaalsele enesemääramisele. Seega on Erik Tomingas ühiselt koos Ingvar Parikuga vägivalda kasutades teise isiku tahte vastaselt pannud tema suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo, s.o KarS § 141 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Erik Tomingast süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest, 17.07.2016 kella 14 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Ai korterist aadressil xxx ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 Compact IMEI-koodiga xxx ja sülearvuti HP EliteBook 8540P S/N:xxx ning viis need Xxx OÜ-le kuuluvasse pandimajja aadressil xxx. Pandimajas andis Erik Tomingas ülalnimetatud esemed panti saades esemete eest laenu sularahas kokku summas 190 eurot. Seega Erik Tomingas, isikuna, kes on varem juba toime pannud varavastase kuriteo, võtnud võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 kirjeldatud kuriteo.
  3. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalikke tõenditega, kuulanud kohtuistungil vahetult üle süüdistatava Ingvar Pariku, kannatanud A A ja B Bt ning tunnistajad C C, D D ja E Ei, kolmanda 6 isiku F Fit, vastavalt

§ 294

sätetele süüdistatava Erik Tomingase kohtueelses menetluses antud ütlustega, asub alljärgnevale seisukohale. Ingvar Pariku ja Erik Tomingase süüdistus KarS § 141 lg 2 p 2 järgi KarS § 141 lg 1 kohaselt on vägistamine inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Süüdistusest lähtuvalt tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas tegu oli kannatanu tahte vastane, kas muu sugulise iseloomuga tegu pandi toime vägivallaga ja kas kannatanu ei olnud võimeline vastupanu osutama. Vägivalla all tuleb käesoleval juhul mõista KarS § 121 lg 1 koosseisu, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kriminaalasjas kuulati kohtuistungil vahetult üle kannatanu A A, kelle ütluste kohaselt olid tal 16.07.2016 külas Ingvar Parik, Erik Tomingas ja ka C C. Temal tekkis sõnaline konflikt Tomingasega tööasjus ja Parikuga Pariku elukaaslasele saadetud sms-i asjus. Esimese löögi sai ta Tomingaselt, kes lõi teda näkku ja ülakeha piirkonda. Parik ütles, et vägistame selle sita ära. Parik eemaldas püksirihma ja sikutas püksid ära. Siis lõi Parik teda õllepudeliga. Ta oli just paranemas xxx ja xxx, samuti oli tal raske xxx, mille tagajärjel xxx. Seega on ta füüsiliselt nõrk ja xxx liikunud ning vastupanu osutada väga ei suutnud. Tal oli valus ja karjus. Seal oli kogu aja juures ka C C, kes ei julgenud appi tulla. Siis Parik surus õllepudeli talle pärakusse, tundis seksuaalset alandust ja vägistamist, valu. Ei saanud pärast paar nädalat istuda, olid xxx. Sellel ajal oli ta kõhuli madratsil ja ei julgenud oma pead tõsta. Siis tuli mingi kõne ja Parik ja Tomingas lahkusid korterist. Nägi, et kaasa oli võetud tema nutitelefon ja sülearvuti. Läks bensiinijaama ja helistas politseisse. Arsti juurde läks hiljem, kuna kartis neid mehi ja ei julgenud kodust välja minna. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka häirekeskuse kõnefaili vaatlusprotokollile, milles on vaadeldud 17.07.2016 kell 19:13:29 häirekeskusesse tehtud telefonikõne salvestust ja millest nähtub, et kannatanu A A helistas telefoninumbrilt xxx häirekeskusesse ja teatas enda peksmisest, vägistamisest ning sülearvuti ja mobiiltelefoni vargusest endale tuttavate isikute poolt (I kd tl 8692). Tunnistaja C C ütluste kohaselt elas ta 16.07.2016 A A juures madratsil, õhtul tulid sinna Erik Tomingas ja Ingvar Parik ja Ail tekkis nendega vaidlus. Tarbiti koos õlu. Siis Tomingas lõi Ai käega vastu pead. A oli väga purjus. Tema oli köögis ja vaatas, ei julgenud sekkuda. Nägi, kuidas Tomingas võttis Ai püksirihma ära. Ingvar Parik lõi rihmaga Ai. Samuti nägi pudelit Ingvari käes, kes ütles, et topime selle Aile tagumikku. Seda ta pealt ei näinud. Siis istuti maha ja joodi õlut edasi. Hommikul tuli D D, natuke joodi edasi ja siis läksid kõik minema. Erik Tomingas võttis kaasa Ai telefoni ja arvuti ja pantis need xxx pandimajas. Süüdistatav Ingvar Pariku kohtus antud ütluste kohaselt jõid nad Ai juures alkoholi, seal oli veel Erik Tomingas ja C C. Tekkis konflikt Aiga, kuna A oli saatnud ta naisele ähvardava sõnumi. Tema lõi Ai mitu korda näkku, siis läks A kööki ja võttis noa. Kuna Ail oli nuga, siis lõi ta Ai jalaga kolmnurka, võttis noa ära ja sidus Ai käed kinni ja andis rihma. Pudeliga perse ei torganud ja ei ähvardanud ka seda teha. Siis nad jäid kõik sinna magama ja hommikul läksid minema. 7 Süüdistatav Erik Tomingas kohtuistungile ei ilmunud. Erik Tomingas on 08.08.2017.a. Harju Maakohtu määrusega kuulutatud tagaotsitavaks. 09.08.2018.a. seisuga oli ta asukoht jätkuvalt teadmata, EV territooriumil ei viibi ja on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Prokurör leidis, et tema tabamiseks on tehtud mõistlikke pingutusi, Erik Tomingase kaitsja nõustus prokuröriga. Kohus rahuldas kohtuistungil prokuröri taotluse arutada asja KarS § 269 lg 2 p 2 alusel tagaselja, kuna kõik selle lubamiseks seaduses sätestatud tingimused on täidetud,. Erik Tomingase kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 38-43) kohaselt ( mis olid avaldatud kohtuistungil), oli ta koos Ingvar Parikuga A Al külas ja jõid alkoholi. Seal oli veel C C. A hakkas teda ehitusprojekti pärast mõnitama, temal sai kõrini ja lõi Ai rusikaga vastu keha 4 korda. A vajus külili. Siis lõi Ai pükstelt võetud püksirihmaga kolm korda vastu tagumikku ja istus diivanile. I. Parikule meenus, et A oli ta lapse emale sõnumi saatnud ja selle eest lõi Parik Ai kuskil 4 korda vastu nägu. A ei ähvardanud kordagi noaga Parikut. A hakkas end õigustama ja Parik sai veel vihasemaks, tõmbas maha Ai püksid ja surus 0,5 l klaasist õllepudeli A Ale pärakusse umbes 8 cm pikkuses. Teise käega surus Parik vastu Ai keha, et ta eest ära minna ei saaks. Nägi seda selgelt, sest A oli tagumikuga tema poole. Seda nägi pealt ka C ja nad ütlesid Parikule, et lõpeta ära, see ei ole normaalne. Parik võttis pudeli pärakust välja ja viskas nurka, siis lõi veel Ai paar korda. Edasi jõid nad kõik koos veel õlut ja jäid magama. Hommikul jõudis Ai juurde D D ja joodi edasi. A magas ja nemad otsustasid ära minna. Kuna raha ei olnud, läks tema Ai korterisse tagasi ja võttis kaasa Ai mobiiltelefoni ja sülearvuti, viis need koos teistega xxx pandimajja. Telefoni eest sai 90 eurot, mille sõid ja jõid maha. Siis viis samasse pandimajja ka arvuti ja sai 100 eurot. Kahetseb tehtut. Nii süüdistatava, kannatanu kui tunnistajate ütlused riimuvad selles osas, et 16.07.2016 õhtust kuni 17.07.2016 hommikuni jõid Erik Tomingas, A A, Ingvar Parik ja C C koos alkoholi A A korteris xxx tänaval. Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 194-214) nähtub kannatanu A A, tunnistaja C C, süüdistatava Erik Tomingase ja süüdistatava Ingvar Pariku kasutuses olevate mobiiltelefonide asukoht kuriteosündmuse ajal ja need kattuvad kannatanu elukoha, s.o xxx tn asukohaga. Edasi riimuvad kõigi ütlused ka selles osas, et tekkis sõnavahetus A A ja Erik Tomingase vahel ja Tomingas lõi Au mitu korda rusikaga vastu keha ja nägu. Siis võttis Erik A A püksirihma ära ja lõi Ai vastu tagumikku paar korda. Edasiste sündmuste osas aga ütlused lahknevad. Seega loeb kohus kannatanu, süüdistatavate ja tunnistaja ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohtus tõendamist leidnud, et Erik Tomingas lõi korduvalt kannatanut keha ja pea piirkonda ning rihmaga vastu tagumikku, mida on süüdistatav ka ise tunnistanud. Oma sellise tegevusega tekitas Tomingas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisiga, millest nähtuvad A Al 21.07.2016 fikseeritud kehavigastused, s.o pindmised peavigastused (I kd tl 105-106). Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, 8 kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui Tomingas teda lõi, oli tal valus ja selle tagajärjel tekkisid marrastused. Vaadates fotosid kannatanust, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Tomingas tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Parik kannatanu Ai löömist, aga eitas pudeli pärakusse lükkamist. Siinkohal viitab kohus 10.01.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokollile, mis oli avaldatud kohtuistungil (II kd tl 6-36), milles kahtlustatav Ingvar Parik kaitsja juuresolekul seostab enda kahtlustatavana antud ütlusi sündmuskohal, s.o xxx asuvas A Ai korteris. Parik näitab täpselt nuku peal, kuidas kannatanu pikali oli, kuidas ta kannatanul käed kinni sidus ja kuidas ta temale õllepudeli pärakusse toppis, kinnitas, et Tomingas ei sekkunud, ei aidanud kinni sidumisel, ega kannatanu kinni hoidmisel. Lisaks sellele on kohtule tõendina esitatud Pariku omakäeline puhtsüdamlik ülestunnistus, kus ta samuti tunnistab, et just tema pani õllepudeli Ale pärakusse (II kd tl 130).

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab

§ 61lg 2 kohaselt.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu sellega, et talle lubati, et kui ta süü üles tunnistab, siis lastakse ta vahi alt vabaks. Kohus leiab, et selline selgitus on paljasõnaline ja ennast õigustav ning ei ole ka ühegi tõendiga tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Pariku kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on ajaliselt muutunud ja samuti on need vastuolus teiste kogutud tõenditega. Seega jätab kohus Pariku kohtus antud ütlused tõendikogumist välja, v.a selles osas, mis ühtivad tunnistajate ja teise süüdistatava Tomingase ütlustega, . Lisaks ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu sellise jutu oleks lihtsalt välja mõelnud. Kui ta oleks soovinud oma peksjatele kätte maksta, siis oleks piisanud ka peksmise ja varguse toimepanemisest politseid teavitada. Pudeli pärakusse lükkamise episood on ülimalt piinlik ja kui selline asi on juhtunud, siis pigem sellest rääkida ei taheta. Veel vähem on tõenäoline, et kannatanu selle juhtumi ja sellele järgnenud tagajärjed ise välja mõtles. Samas kannatanu ütlused selle kohta, et ka Tomingas aitas teda kinni hoida, kui Parik pudelit pärakusse surus, ei saa kohus arvesse võtta. Esiteks juba selle pärast, et kannatanu on ise tunnistanud, et ta oli näoli madratsile 9 surutud ja ta ei tahtnud vaadata, mis toimub selja taga. Seega ta on ise tunnistanud, et ta ei näinud, mis tema selja taga tegelikult toimus ja kes mida tegi. Arvestades kannatanu nõrka tervislikku seisundit ja vähest vastupanuvõimet, samuti asjaolu, et ta käed olid kinni seotud, siis puudus vajadus teda kahe mehe poolt kinni hoida, sest Parik suutis ise teda ühe käega kinni hoida ja teise käega pudelit pärakusse toppida. Erik Tomingase ütluste usaldusväärsuses ei näe kohus põhjust kahelda. Tomingas on tunnistanud, et ta lõi kannatanut mitu korda. Pariku poolt pudeli pärakusse surumine tundus temale aga juba liiga imeliku tegevusena ja ta käskis sellise tegevuse Parikul kohe ära lõpetada. Ülaltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et ka Parik lõi korduvalt kannatanut pea piirkonda, mida on süüdistatav ka ise tunnistanud, samuti on tõendamist leidnud, et Parik surus õllepudeli kannatanule pärakusse. Oma sellise tegevusega tekitas Parik kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis on tõendatud kannatanu ütlustega. Samuti nähtuvad isiku ekspertiisiaktist nr 16E-PõI0136 kannatanu kaebused, s.o xxx (I kd tl 95-103). Tuvastatud tervisekahjustused on xxxx. xxx. Eelpool on juba tõendamist leidnud, et tegu oli kannatanu tahte vastane ja toime pandud füüsilist vägivalda kasutades. Et kannatanu ei olnud vastupanuvõimeline nähtub nii kannatanu nõrgast tervislikust seisundist (xxx värske trauma tagajärjel) ja nagu mitu tunnistajat väitsid, siis oli kannatanu tarbinud alkoholi ja juba päris purjus. Viimaks tuleb hinnata, kas antud juhul oli tegemist muu sugulise iseloomuga teo toimepanemisega. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist muu sugulise iseloomuga teoga eelkõige sellepärast, et kui Parik oleks tahtnud kannatanule lihtsalt tervisekahjustusi ja valu tekitada, siis oleks ta kannatanu löömist jätkanud. Parik surus kannatanu aga kõhuli madratsi peale, et ta ei saaks vastupanu osutada ja siis surus õllepudeli talle mitmeid kordi pärakusse. Selline tegevus imiteerib aga ühemõtteliselt anaalset suguühet ja sellise teo puhul ei saa ka keskmisele kõrvalvaatajale jääda teistpidist arusaama, et tegemist on just sugulise iseloomuga teoga. Seda enam, et ka kannatanu väitis, et süüdistatav on ka varem sellisel viisil mehi vägistanud ja see tegevus meeldib talle. Samuti tundis kannatanu ise, et tegemist on just vägistamise, s.o seksuaalse iseloomuga toiminguga, mis oli tema jaoks eriti alandav ja ebameeldiv. Kaitsja väitis kohtuistungil, et sellist tegu ei saa mingil juhul käsitleda vägistamisena, kuna tegemist ei olnud sugulise naudingu saamisega. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et seksuaalse naudingu saamine ei ole KarS § 141 lg 1 objektiivse koosseisu elemendiks. Ka isiku ekspertiisiaktist nr 16E-PõI0136 nähtuvad kannatanul esinenud kaebused, s.o valu xxx (I kd tl 95-103). Tuvastatud tervisekahjustused on xxx. xxx. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et Tomingas sugulise iseloomuga teost aga osa ei võtnud. Seda väidab ainult kannatanu ise, kes seda aga oma silmaga pealt ei näinud, kuna oli näoga madratsil. Seda ei väida ka teine süüdistatav Parik. Vastupidi, Parik ütles, et Tomingas tema tegevusse ei sekkunud ega aidanud kannatanut kinni hoida. Kuna tunnistaja C ei näinud pealt pudeli pärakusse toppimist, siis ei saanud ta ka näha, kas Tomingas oleks selles tegevuses osalenud. Seetõttu ei ole Tominga puhul KarS § 141 lg 1 objektiivne koosseis täidetud. 10 Selle tõttu kohus ei nõustu prokuröri poolt esitatud süüdistusega, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi nimel, vaid leiab, et süüdistatava Erik Tomingase tegu kannatanu Ai osas tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Subjektiivse koosseisu täitmiseks peab esinema tahtlus kõigi objektiivse koosseisu elementide kohta. Teo toimepanemise asjaoludest nähtub, et Pariku poolt oli tegu toime pandud kavatsetult. Ta soovis füüsilist jõudu ja kannatanu vastupanuvõimetut olukorda ära kasutades suruda kannatanule pudeli pärakusse ja nii ka juhtus, ehk ta saavutas püstitatud eesmärgi ja pani vägivalda kasutades toime sugulise iseloomuga teo. Samas teise süüdistatava Erik Tomingase puhul on tuvastamist leidnud, et ta soovis kannatanut lüüa. Pariku poolt pudeli pärakusse surumise suhtes tundis ta tugevat vastumeelsust ja käskis selle tegevuse kohe lõpetada, kuna see tundus talle väga imelikuna. Seega puudus Tomingasel igasugune tahtlus panna toime või aidata toime panna sugulise iseloomuga tegu. Tema tahtlus oli suunatud vaid tervisekahjustuste tekitamisele ja valu tekitavale väärkohtlemisele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ka süüdistatava Pariku tegu ümber kvalifitseerida KarS § 141 lg 1 järgi, kuna grupis teo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud ja süüdistatav tegutses KarS § 141 suhtes üksinda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Ingvar Parik pani vägivalda kasutades toime teise inimese tahtevastaselt muu sugulise iseloomuga teo, s.o KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendamist on leidnud, et Erik Tomingas pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Erik Tomingase süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Kohus leiab, et 17.07.2016 kella 14 paiku xxx korterist A A mobiiltelefoni Sony maksumusega 405 eurot ja arvuti maksumusega 300 eurot varguse toimepanemine on tõendatud nii Erik Tomingase süü tunnistamisega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega, Xxx OÜ videosalvestustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu A A ütluste kohaselt avastas ta 17.07.2016 peale Erik Tomingase, Ingvar Pariku, C C ja D D tema juurest lahkumist, et korterist on kaduma läinud tema mobiiltelefon ja arvuti. Ta läks maja vastas asuvasse bensiinijaama ja teatas sellest politseisse. Tunnistaja D D ütluste kohaselt kutsus teda 17.07.2016 hommikul Erik Tomingas A A juurde, kus olid veel külas Ingvar Parik ja C C. Sai aru, et seal oli alkoholi joodud ja tal paluti viina juurde osta. Siis palus A kõigil tema juurest ära minna. Erik läks korraks tagasi ja võttis Ai arvuti ja telefoni kaasa ning ütles, et viib need pandimajja. 11 Erik Tomingase kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 38-43) kohaselt oli ta koos Ingvar Parikuga A Al külas ja jõid koos alkoholi. Seal oli veel C C ja hommikul jõudis Ai juurde D D ja joodi edasi. A magas ja nemad otsustasid ära minna. Kuna raha ei olnud, läks tema Ai korterisse tagasi ja võttis kaasa Ai mobiiltelefoni ja sülearvuti, viis need koos teistega xxx pandimajja. Telefoni eest sai 90 eurot, mille sõid ja jõid maha. Siis viis samasse pandimajja ka arvuti ja sai 100 eurot. Kahetseb tehtut. Xxx OÜ ja Erik Tomingase vahel 17.07.2016 sõlmitud lepingust nr KP170720161513 (I kd tl 155) nähtub, et Erik Tomingas andis pandimajale pantimiseks mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 Compact IMEI-koodiga xxx ja sai selle eest laenuks 90 eurot. Xxx OÜ ja Erik Tomingase vahel 17.07.2016 sõlmitud lepingust nr KP170720161928 KP170720161513 (I kd tl 156) nähtub, et Erik Tomingas andis pandimajale pantimiseks sülearvuti HP EliteBook 8540P S/N:xxx koos laadijaga ja sai selle eest laenuks 100 eurot. Kolmanda isiku Xxx OÜ esindaja F Fi ütluste kohaselt töötab ta Xxx OÜ-s ja kinnitas kohtuistungil lepingute õigsust. Enam ei ole neil arvutit ega telefoni ega raha, kuna politsei võttis asjad ära. Esitas nõude 108 ja 97,20 eurot, mis on koos intressidega. Lisaks eeltoodud tõenditele nähtub ka xxx Tallinn asuva Xxx OÜ pandimaja turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokollist (I kd tl 166-191), et 17.07.2016 kella 15:02-15:20 ja kella 19:25-19:31 ajal Erik Tomingase tegevus pandimaja ruumides. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava Erik Tomingase poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest nähtub, kuulus mobiiltelefon ja arvuti temale ja selle kohta on esitatud ka arved (I kd tl 192, 193). Süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et need asjad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus mobiiltelefoni ja arvuti äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viis süüdistatav asjad pandimajja ja seega ei soovinud süüdistatav neid kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Erik Tomingase tegu on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Erik Tomingase karistusregistri väljavõttest nähtub (II kd tl 95-96), et Erik Tomingast on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, sh varguse eest. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. 12 Tõendamist on leidnud, et Erik Tomingas pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ingvar Pariku süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 121 lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kannatanu B B keeldus istungil ütluste andmisest. Prokurör taotles kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, kuna on täidetud kõik

§ 291lg 2 sätestatud alused.

Kohus rahuldas prokuröri taotluse. B B kohtueelses menetluses 08.09.2016 antud ütluste (I kd tl 157-160) kohaselt elas ta Ingvar Parikuga koos ligikaudu 2 aastat ja neil on ühine laps. Seejärel kolis tema lapsega xxxx. 06.09.2016 kella 02 paiku öösel tuli tema ukse taha Ingvar Parik, kes oli alkoholijoobes. Üsna pea muutus Parik agressiivseks ja hakkas teda lööma rusikatega vastu nägu. Seejärel haaras ta mõlema käega tema kaelast ja ta ei saanud hingata ning kaotas teadvuse. Ärkas selle peale, et Ingvar Parik lõi teda lahtise käega vastu põske. Tunnistaja E Ei kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta B B sõber juba 20 aastat ja

  1. a septembri alguses palus B B tal enda juurde tulla. Kohale jõudes nägi ta, et naise nägu oli sinine ja paistes ning vigastused oli tekitanud päev varem endine elukaaslane Ingvar Parik. B ei julgenud kohe EMO-sse minna ega politseisse helistada. Ka lähisuhtevägivalla infolehelt (II kd tl 53) nähtub, et 06.09.2016 kell 02:00 paiku on B B suhtes toime pandud peksmine endise elukaaslase poolt. Süüdistatava Ingvar Pariku ütluste kohaselt lõi ta oma lapse ema Bt lapse kaitseks. Läks last vaatama ja kuulis juba koridorist, kuidas laps röögib, ema magas riietes. Siis hakkas B teda sõimama ja raha küsima. Temal oli laps süles, kui tundis nuga oma selja peal. Kartis lapse pärast, pani lapse käest ära ja peksis naise läbi. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka 08.09.2016 tehtud fotodega (I kd tl 161-164). Fotodelt on näha kannatanul olevad välised vigastused, s.o hematoomid ja paistetus näol ning kaelal ja seljal. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda lõi, oli tal väga valus ja ta lausa minestas. Vaadates fotosid, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 13 Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistatava ennast õigustavad ütlused, et ta peksis kannatanut vaid lapse kaitseks, kuna kannatanu võttis välja noa, ei ole ei eluliselt usutav ega ühegi tõendiga tõendatud. Kohus jätab süüdistatava sellekohased ütlused tõendikogumist välja. Seda enam, et lapse nähes ema läbi peksmine ei saa kuidagi toimuda lapse kaitse huvides. Kui kannatanul olekski olnud käes nuga (mis ei ole tõendamist leidnud), siis piisanuks ohu eemaldamiseks vaid nuga kannatanu käest ära võtta. Kindlasti ei ole mitte millegagi õigustatud lapse ema peksmine. Süüdistatava kaitsja juhtis tähelepanu, et süüdistatav oli tegu toime pannes hingelise erutuse seisundis ja peksis naist, kuna kuulis lapse nuttu. Kohtu hinnangul ei ole selline selgitus eluliselt usutav, vaid otsitud vabandus. Seda enam, et KarS § 121 koosseisu puhul ei ole ettenähtud kergendavat kvalifikatsiooni hingelise erutuse seisundis teo toimepanemise kohta (nagu on KarS § 115). Tegemist võib olla vaid kergendava asjaoluga KarS § 57 mõttes, mida kohus analüüsib karistuse mõistmise all. Ingvar Pariku karistusregistri väljavõtte kohaselt on Ingvar Parikut varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud (II kd tl 63-64), sh KarS § 118 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Seega on tegemist KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud korduvusega. Ja kuna kannatanu oli süüdistatava lapse ema ja tema endine elukaaslane, siis on tegemist lähisuhtega KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav soovis kannatanule füüsiliselt haiget teha ja teda rusikatega näkku pekstes teadis ta, et selle tagajärjel saab kannatanu tervisekahjustusi. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Tõendamist on leidnud, et Ingvar Parik pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra 14 valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Ingvar Parik KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, tuleb antud juhul lähtuda teo toimepanemise asjaoludest, vägivalla intensiivsusest ja seksuaalse enesemääramise riive ulatusest. Kannatanule tekitati kergeid tervisekahjustusi ja lisaks õllepudeli pärakusse toppimisega riivati tema seksuaalset vabadust ja keha puutumatust. Heteroseksuaalsele mehele teise meesterahva poolt millegi pärakusse toppimine on kõige ebaloomulikum, vastumeelsem ja alandavam seksuaalne kogemus. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav üle keskmise. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et süüdistatavat on ka varasemalt vägivalla süüteo eest süüdi mõistetud, kuid eelnev karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab vägivalla kuritegude toimepanemist. Süüteo asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista mõnevõrra üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 4 aastat vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Hinnates süüdistatava süü suurust, arvestab kohus süüteo asjaolusid ja vägivalla intensiivsust. Süüdistatav lõi kuskil 10 korda rusikaga kannatanut näkku, mille tulemusena tekkisid kannatanule hematoomid ja ta tundis tugevat füüsilist valu. Ka fotodelt nähtub, et kannatanu nägu oli tundmatuseni ülespaistetanud. Lisaks kägistas süüdistatav kannatanut seni, kuni kannatanu kaotas teadvuse ja minestas. Samuti esineb kaks kvalifitseerivat tunnust, korduvus ja teo toimepanemine lähedase inimese vastu, mis muudavad süü suuremaks. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise suur. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust, kuid kohus ei pea võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Kohtuistungil leidis süüdistatav ise, et tema tegu oli täiesti õigustatud. Kuna lapse ema 15 ei hoolitse lapse eest piisavalt, siis on lubatav ema peksta ja seda lapse juuresolekul. Sellise ennast õigustava seisukoha esitamine süüdistatava poolt näitab kohtu arvates isiku erilist julmust ja hoolimatust teiste isikute suhtes ning arusaamatust oma teo keelatusest. Veel vähem näitab sellise arvamuse esitamine puhtsüdamlikku kahetsust, seega karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüteo asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista mõnevõrra üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 3 aastat vangistust. Prokurör ja kannatanu taotlesid Parikule lähenemiskeeldu endise naise B B suhtes. Kohus leiab, et kuna konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis ühise lapse pärast ja nagu kohtuistungil selgus, siis käesolevaks ajaks on laps paigutatud lastekodusse, siis ei ole lähenemiskeeld enam aktuaalne ning ajakohane ja kohus lähenemiskeeldu ei kohalda. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et mõlemal juhul on tegemist samaliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas, arvestades kuriteo asjaolusid ei pea kohus vajalikuks liita karistused täies ulatuses, vaid osaliselt ehk süüdistatavale soodsamalt. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval aga 2 kehtivat kriminaalkaristust (II kd tl 63-64), mille eest on mõistetud ka reaalne vangistus. Seega ei tule kõne alla tingimisi karistusest vabastamine ega mõistetud karistuse asendamine ÜKT-ga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Ingvar Parikule tuleb mõista liitkaristuseks vangistuse 5 aastat.Vangistuse alguseks tuleb lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise päev, so. 19.12.2016.a. Erik Tomingas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette näinud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 16 Ankeetandmete kohaselt Erik Tomingas ametlikult ei tööta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi, s.h ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo korduvat toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Erik Tomingase süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse toimepanemist. Arvestades ka varastatud esemete väärtust, mis on üle 700 euro, siis kohtu arvates on süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus kannatanu sai oma esemed tagasi. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aastat vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus leiab, et Erik Tomingast on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult vangistusega. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid ja vägivalla intensiivsust on süü hinnatav keskmisena. Süüdistatav lõi kannatanut paar korda rusikaga pea ja keha piirkonda ja paar korda rihmaga vastu tagumikku. Selle tulemusena tekkisid kannatanul hematoomid ja ta tundis füüsilist valu. Süüdistatav on avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Süüteo asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas, arvestades kuriteo asjaolusid ei pea kohus vajalikuks liita karistused täies ulatuses, vaid osaliselt ehk süüdistatavale soodsamalt. KarS § 64 lg 1 alusel mõista süüdistatavale liitkaristuseks vangistus 1 aastat ja 4 kuud. 17 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval aga 2 kehtivat kriminaalkaristust (II kd tl 95-96), mille eest on mõistetud ka reaalne vangistus. Seega ei tule kõne alla tingimisi karistusest vabastamine ega mõistetud karistuse asendamine ÜKT-ga. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.12.
  3. a kuni 29.12.
  4. a ja kandmisele kuuluv vangistus on 1 aastat 3 kuud ja 28 päeva, mille alguseks tuleb lugeda reaalselt karistuse ära kandmisele asumise päev.
  5. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 18 Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kolmas isik Xxx OÜ. Tekitatud varaline kahju on summas 190 eurot ja summas 15,20 eurot intresside näol. Käesoleva kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et varavastase kuriteo pani toime Erik Tomingas. Seega on põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine 190 euro ulatuses ning see välja mõista kahju tekitajalt Erik Tomingaselt. Intresside osas jätab kohus hagi rahuldamata. 5. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 4 CD plaati salvestustega.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Seega 4 CD plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. 6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-Põ10136) määramine oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati kannatanu tervisekahjustused. Seega tegemist oli ekspertiisiga, millele tuginedes sai tuvastada isikute teos süüteokoosseisu olemasolu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb need jätta süüdistatavate kanda täies mahus ja võrdsetes osades. Ingvar Parikult välja mõista

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1284 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel (isiku ekspertiisiakt nr 16E-Põ10136) ½ ekspertiisitasu summas 42 eurot.

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot.

19 Kohus peab põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada

§ 180

lg 3 sätteid (arvestades Ingvar Pariku varalist seisundit, menetluskulude suurt summat ning resotsialiseerumise väljavaateid) ning määrata, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Erik Tomingaselt välja mõista

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1614 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel (isiku ekspertiisiakt nr 16E-Põ10136) ½ ekspertiisitasu summas 42 eurot.

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot.

Kohus peab põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada

§ 180

lg 3 sätteid (arvestades Erik Tomingase varalist seisundit, menetluskulude suurt summat ning resotsialiseerumise väljavaateid) ning määrata, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ekspertiisitasu (kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt kannatanu Ai suhtes nr 1/1) summas 1140,00 eurot tuleb aga jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Metta Sarri Ave-Liis Saluveer Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ /Digitaalselt allkirjastatud/ /Digitaalselt allkirjastatud/ 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.