KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5850
(18231501037)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- oktoobri 2018 otsus Edgar Seljandi (Seljand) süüdistuses KarS § 215 lg 3 järgi üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Edgar Seljand, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik, süüdistatava kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- oktoobri 2018 otsus kriminaalasjas nr 1-18-5850 osaliselt, nimelt Edgar Seljandile KarS § 215 lg 3 järgi mõistetud karistuse määra osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Edgar Seljandile KarS § 215 lg 3 järgi karistuseks vangistus 4 aastat.
- Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Edgar Seljandile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata, prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega tunnistati Edgar Seljand süüdi KarS § 215 lg 3 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistusaja alguseks 7.06.
- Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Menetluskuludena mõisteti E. Seljandilt välja riigi kasuks sundraha 1250 eurot, kaitsjatasu 810 eurot ja sõiduki teisaldamiskulu 36 eurot, kokku 2096 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Esimese 11 kuu jooksul tuleb E. Seljandil tasuda igal kuul vähemalt 174 eurot ja viimasel 12.-l kuul 182 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
- E. Seljand oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isik, tulenevalt süüdimõistmisest Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja omades lisaks veel 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki ajutise omavolilise kasutamise eest, 07.06.2018.a. kella 17.30 paiku Harju mk Kose vallas Kose alevikus XXX juures asuval XXX kaupluse parkimisplatsil, olles kerges alkoholijoobes ning kasutades ära olukorda, kus Luminor Liising AS-le kuuluv ja DD kasutuses olnud sõiduk Honda CR-V reg.nr SSSSSS, oli jäänud DD hetkelise eemaldumisega sõidukist lukustamata ja võti sõiduki süütelukku, sisenes omavoliliselt sellesse sõidukisse ja püüdis selle sõidukiga sõiduki kasutaja loata ära sõita. Selleks tarvitas E. Seljand sõiduki kasutaja DD suhtes ka vägivalda - nimelt oli DD, kes oli märganud nimetatud sõidukit temale võõra isikuga roolis ilma tema loata ära sõitmas, astunud sellele sõidukile keset sõiduteed ette ja sirutanud ka käed enda ette, et takistada selliselt sõidukiga edasi sõitmist ning mis on igaühele sõnadeta arusaadav kui märguanne, et autojuht peatuks ja sõiduki omavolilise kasutamise lõpetaks, mis aga ei peatanud E. Seljandit, kes sõitis DD-le sündmuskohalt põgenedes sõiduki kiirust vähendamata ja pidurdamata otsa, mille tagajärjel paiskus DD peale kokkupõrget sõidukiga asfaltteele pikali. Sellise löögi ja löögist tingitud pikali paiskumise tagajärjel tundis DD valu ning kahjustada sai tema tervis – DD-l tuvastati pindmised säärevigastused, lahtine säärehaav, põlve lahtine haav ning randme- ja käevigastused. Sellise vägivalla kasutamist sisaldanud manöövri tagajärjel õnnestus E. Seljandil sündmuskohalt nimetatud sõidukit omavoliliselt juhtides lahkuda ning ta jätkas sellega omavolilist ringisõitmist Harju maakonnas endale meelepäraselt, kuni samal päeval kella 18.34 ajal Rae vallas Rae külas Raeküla tee ja Assaku tee ristmikul andis lähenev politseipatrull temale peatumismärguande, mida E. Seljand eiras ja kihutas patrullist mööda, misjärel patrulli eest põgenedes oli ta lõpuks sunnitud sõiduki peatama Harju mk Rae vallas Peetri alevikus Tähnase teel tupiktänava lõpus, kus polnud enam võimalik selle sõidukiga edasi sõita ja ta lahkus kiiresti sõidukist ja jooksis metsa, kus politseitöötajad ta koheselt kinni pidasid.
- Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et E. Seljandile esitatud süüdistus on kohtus hinnatud tõenditega kinnitust leidnud. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et ta tahtis autoga lihtsalt ringi sõita. Luminor Liising AS-le kuuluva ja DD kasutuses olnud sõiduki Honda CR-V omavolilisel ajutisel kasutamisel rakendatud vägivald seisneb DD-le otsasõidus, millega põhjustati kannatanule valu ja tervisekahjustus. Kohtu hinnangul pani E. Seljand talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega, kuivõrd DD-le otsasõitu oli võimalik sõiduki kiirust vähendades ja peatudes vältida, mida süüdistatav aga ei teinud. Peale otsasõitu kannatanule jätkas süüdistatav sõitu samal kiirusel. Karistuse mõistmisel leidis kohus, et silmas pidades põhjustatud tagajärge - kannatanule tekitati otsasõiduga kerged vigastused ja põhjustati valu, kannatanu ei esitanud moraalse ega materiaalse kahju nõuet ja tegemist on ühe episoodiga - on E. Seljandi süü keskmisest väiksem ja talle mõistetav karistus peaks olema alla keskmise karistusmäära. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandamist kannatanu ees. Kohtu hinnangul vastab 3 aasta pikkune vangistus E. Seljandi süü suurusele ja avaldab süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju.
- Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav E. Seljand ja prokuratuur. Apellandid vaidlustavad kohtuotsuse osaliselt, seda süüdistatavale mõistetud karistuse määra osas. 2
(6)4.
- Süüdistatav leiab enda apellatsioonis, et mõistetud karistus on tema jaoks liiga range. Palub mõista miinimumkaristus. 4.
- Prokurör leiab enda apellatsioonis, et E. Seljandile maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga leebe ja ei vasta seetõttu toimepandud kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Kohus jättis sisuliselt arvestamata süüdistuskõnes esitatud E.Seljandi süü suurust käsitlevad ja eripreventsiooni seisukohalt olulised alljärgnevad argumendid: Süüdistataval on 5 kehtivat kriminaalkaristust, millistest neli viimast samalaadsete kuritegude eest. E. Seljandit on karistatud just mootorsõiduki omavolilise ajutise kasutamise eest ning viimati vabanes süüdistatav kinnipidamiskohast 23.03.2018, mis näitavad E. Seljandit parandamatu ja süstemaatilise ärandajana, kellele on varasemalt mõistetud leebete karistuste (6 kuud, 9 kuud, 1 aasta 8 kuud ja 1 aasta vangistust) mõistmise teel antud piisavalt võimalusi paranemise teele asuda ja ühiskonnale kasulik olla, kuid kes ei ole selliseid võimalusi ära kasutanud; varasemalt on E. Seljandit korduvalt karistatud ärandamiste toimepanemise eest täpselt samas kohas; E. Seljandi käitumismustrisse on varasemate juhtumitega võrreldes lisandunud vägivalla kasutamine; E. Seljandi kuritegelik huvi on olnud suunatud järjest kallimate sõidukite omavolilise kasutamise vastu; 07.06.2018 kinnipidamise järgselt tuvastati E. Seljandil 0,53mg/l alkohoolne joove ning politsei poolt tagaajamise käigus oli tema juhitud sõiduki kiirus vähemalt Tallinn-Tartu maanteel liikudes mõne kilomeetri jooksul väga olulisel määral lubatud piirkiirust ületav, mis koosmõjus joobega tähendas, kui paljud juhuslikud inimesed olid sellise sõiduki omavolilise ajutise kasutamise käigus ohustatud ehk näitab E. Seljandi süü suurust väga suurena. Prokuröri hinnangul ei ole kohtu poolt tuvastatud karistust kergendav asjaolu küllaldane, põhjendamaks veenvalt sanktsiooni alammäärale lähedase karistuse mõistmist. Sellisel karistusmääral puudub süüdistatava suhtes ka piisav eripreventiivne mõju. Prokurör taotleb E. Seljandi karistamist vangistusega 7 aastat.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- novembri 2018 määrusega määrati apellatsioonid läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda apellatsioonile täiendava selgituse süüdistatav, leides, et temale etteheidetav tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 215 lg 1 järgi, kuivõrd vägivald kannatanu suhtes ei olnud tahtlik. Tal ei olnud reageerimiseks palju ruumi (3-4 meetrit) ja ta ei soovinud kannatanule otsa sõita. Kainena poleks ta autot omavoliliselt kasutanud, joobes olles ei suuda ahvatlustele järele anda. Ka kõik varasemad kuriteod on ta pannud toime alkoholijoobes olles. Vangla alkoholivastast ravi pakkuda ei saa. Lootuse küla on andud talle nõusoleku ravile asumiseks. Palub end määrata ravile Lootuse külla, milleks esitab ka Viru Vanglale esitatud kinnituse. Prokuratuur palub jätta süüdistatava apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas 30.11.2018 enda apellatsioonkaebuse ka süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega karistada E. Seljandit KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuotsuse põhistused veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et puuduvad kindlad tõendid selles, et E. Seljand pani toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise vägivallaga, kohus on andnud asjas kogutud tõenditele väära hinnangu, mistõttu on E. Seljand vägivalla kasutamises põhjendamatult süüdi tunnistatud. E. Seljand ei põhjustanud kannatanule vigastusi tahtlikult, autole ette astunud naisterahvast nägi E. Seljand viimasel hetkel kui vahemaa oli 3-4 meetrit. Süüdistatava poolt juhitud autole risti ette astumisega seadis kannatanu ise enda elu ohtu ja vigastuste saamine on seega tema enda käitumisest tingitud tagajärg. Kuriteo toimepanemist soodustas kannatanu enda käitumine. Kohus pidanuks arvestama süüdistatava isikulisi parameetreid. 3
(6)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses süüdistusasja materjalidega, apellatsioonides ja süüdistatava täiendavas seisukohas esitatud väidetega leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid väärivad osaliselt tähelepanu, mistõttu tuleb maakohtu otsus E. Seljandile mõistetud karistuse määra osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.
- Karistuspoliitika kujundamisel on üks olulisemaid kriteeriume karistuse mõjusus. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-58-13 märgitu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. E. Seljandile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Maakohtu poolt E. Seljandile mõistetud vangistusmäär 3 aastat, jääb seega selgelt alla sanktsiooni keskmist määra ja on vaid veidi rangem alammäära lähedasest karistusmäärast. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatuga selles, et maakohus, tunnistades E. Seljandi KarS § 215 lg 3 järgi süüdi, on vaatamata otsuses süüdistatava süü suurust mõjutavatele asjaoludele antud hinnangule, mõistnud E. Seljandile sellegipoolest väga leebe karistuse, mis ei vasta asjaoludest tulenevalt E. Seljandi süü suurusele. Põhjustatud tagajärge arvestades leidis maakohus kohtukolleegiumi hinnangul ebaõigesti, et E. Seljandi süü on keskmisest väiksem. Nõustudes küll maakohtu seisukohaga, et E. Seljandile mõistetav karistus peaks jääma alla sanktsiooni keskmäära, on maakohus andnud E. Seljandi süü suurusele aga siiski eksliku hinnangu. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb E. Seljandi süü lugeda keskmiseks, vaatamata sellele, et E. Seljand põhjustas otsasõiduga kannatanule kergeid kehavigastusi ja valu ehk kergema tagajärje kui KarS § 215 lg 3 koosseis võimalikuks peab ning et kannatanu DD ei ole kohtumenetluses materiaalse ega moraalse kahju nõuet süüdistatava vastu esitanud. Põhjust hindamaks E. Seljandi süüd keskmisest väiksemaks ei anna kohtukolleegiumi hinnangul ka asjaolu, et käesolevas asjas on E. Seljandile esitatud süüdistus vaid ühe kuriteo episoodi toimepanemises. Maakohus on E. Seljandi süü suuruse hindamisel jätnud aga arvestamata ka olulised tuvastatud asjaolud, nimelt tuvastati E. Seljandil kinnipidamise järgselt 0,53 mg/l alkohoolne joove (kd I, tl 70-71) ja tulenevalt tunnistaja OO ütlustest eiras süüdistatav politsei peatumismärguannet, jätkates Tallinna-Tartu maanteel ärandatud autoga sõitmist hinnanguliselt 150-160 km/h, ületades seega oluliselt antud teelõigul lubatud piirkiirust. Koosmõjus tuvastatud alkoholijoobega, seadis E. Seljand politsei eest põgenedes sellisel kiirusel sõitmisega ohtu paljude kaasliiklejate elu ja vara, sh ka enda elu ja tervise. Ka eeltoodu alusel saab kohtukolleegiumi hinnangul hinnata E. Seljandi süüd keskmiseks.
- Karistuse eripreventsiooni eesmärgi saavutamiseks tuleb tulenevalt Riigikohtu otsustes nr 3-1-140-04 ja 3-1-1-99-06 sätestatust, arvestada ka süüdlase isikuga. Maakohtus tuvastatud asjaolud, vastupidi, viitavad ka kohtukolleegiumi hinnangul pigem E. Seljandi suuremale süüle, sest süüdistataval on karistusregistri õiendist (kd I, tl 73-78) tulenevalt 5 kehtivat kriminaalkaristust, neist neljal eelneval korral on teda karistatud samuti asja omavolilise kasutamise ehk samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vabadusekaotuslike karistustega (6 kuud, 6 kuud, 1 aasta 8 kuud ja 1 aasta). Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes E. Seljand kinnipidamiskohast 23.03.2018, seega käesolevas süüdistusasjas etteheidetava teo pani süüdistatav toime juba 2,5 kuu möödudes peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Eelnev annab selget tunnistust sellest, et E. Seljandi näol on tegemist sõidukite süstemaatilise ärandajaga, keda varasemalt karistusena mõistetud lühiajalised vangistused ei ole mõjutanud samalaadsete kuritegude toimepanemisest loobuma. Vähetähtis ei ole osundada, et käesolevas asjas on võõra vallasasja omavoliline kasutamine toime pandud vägivallaga kannatanu DD suhtes. Kuigi süüdistatav on oma süüd osaliselt tunnistanud ja kahetsust avaldanud, ei saa teda lugeda õiguskuulekaks isikuks. 4
(6)- Karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava karistuse raskuse maksimaalse määra. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud tuvastatud asjaolude pinnalt karistada E. Seljandit aga sanktsiooni keskmäärast kõrgemas määras. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab kohtukolleegium põhjendatuks karistada E. Seljandit KarS § 215 lg 3 sanktsiooni keskmäärast kolmandiku võrra leebema karistusega s.o vangistusega 4 aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
- Vastuseks süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides märgitule E. Seljandile etteheidetava teo kvalifikatsiooni ja mõistetava karistuse osas leiab kohtukolleegium järgmist. Maakohus tuvastas õigesti, et süüdistuses märgitud ajal kannatanu kasutuses olnud sõiduki omavolilisel ajutisel kasutamisel rakendatud vägivald seisnes KarS § 215 lg 3 mõttes kannatanule mootorsõidukiga otsasõitmise tagajärjel väljendunud kehalises väärkohtlemises, s.o kannatanule nii tervisekahjustuste tekitamises kui valu põhjustamises. Tuvastatud asjaoludel on võimalik tõsikindlalt väita, et E. Seljandil oli võimalus kannatanule otsasõitu vältida, kuid seda ta ometi ei teinud, sõites ärandatud sõidukiga sündmuskohalt ära sõiduki kiirust vähendamata. Seega on E. Seljandile etteheidetav tegu toime pandud tahtlikult ja vägivallaga, mistõttu puudub alus teo kvalifitseerimiseks KarS § 215 lg 1 või § 215 lg 2 p 1 järgi ja sellest tulenevalt ka käesoleva otsusega mõistetud karistusest leebema karistuse mõistmiseks. Täiesti alusetu ja kohatu on kaitsja väide, et kannatanu on ise talle tekitatud vigastustes süüdi ja et just kannatanu käitumine on E. Seljandi süütegu soodustav asjaolu. Arvestades ka maakohtu põhjendusi karistuse mõistmiseks ning ringkonnakohtu seisukohti maakohtu poolt mõistetud karistuse karmistamiseks, ei ole E. Seljandile ka käesoleva otsusega mõistetav karistus liiga karm ja see vastab kohtukolleegiumi hinnangul tema teosüüle. Kui süüdistatav jätkuvalt leiab, et tal on sõltuvusprobleeme seonduvalt alkoholiga, mille lahendamiseks vajab ta teiste isikute abi, siis tuleb tal endal peale käesoleva otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist pöörduda MTÜ Lootuse Küla poole. Ringkonnakohus süüdistatavat MTÜ Lootuse Külla, vaatamata süüdistatava soovile, ravile määrata ei saa.
- E. Seljandi kaitsja advokaat M. Allikmäe on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 0,50 tundi kohtulikuks menetluseks ettevalmistumiseks (nõustamine vanglas) ja 1,50 tundi otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni esitamiseks, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist kokku 120 eurot (sh käibemaks). Kohtukolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, siis jääb see menetluskulu riigi kanda.
- Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 4 p 4 rahuldab kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni osaliselt, tühistab Harju Maakohtu
- oktoobri 2018 otsuse E. Seljandile KarS § 215 lg 3 järgi mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(6)6
(6)