← Eesti

1-19-1871/6

Obsah (7)§ 184§ 255§ 64§ 73§ 68§ 832§ 22

1-19-1871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprillil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-1871 (17221000110) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 184

lg 1 - § 22 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Veli Valijev – isikukood 38305050327, viibib kinnipidamisasutuses, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, viimane töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud Kaitsja Nadežda Kikkas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Veli Valijev

§ 255lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 aastat 6 kuud.

Süüdi tunnistada Veli Valijev

§ 184

lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 6 kuud. 1

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2018.a.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, so 5 aastat, täitmisele, kui Veli Valijev ei pane 5- aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Veli Valijevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Veli Valijevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada Veli Valijevit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 122,5 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Veli Valijev, kriminaalasi 1-19-1871, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Veli Valijevilt sularaha summas 40 000 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole). Harju Maakohtu 05.12.2018 määrusega Veli Valijevilt arestitud sularaha summas 4 922,35 eurot ning 11 350 rubla (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole) tagastada Veli Valijevile. Harju Maakohtu 24.01.2019 määrusega L G arestitud 2 800 eurot, 409 Ameerika Ühendriikide dollarit (ca 359 eurot) ning 10 000 Vene Föderatsiooni rubla (kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole) tagastada L G. Asitõendid mobiiltelefon iPhone X, mobiiltelefon iPhone 7 IMEI-koodiga 359209071824720, iPhone (A1429) musta värvi (Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas Tööstuse 52 Tallinn) tagastada Veli Valijev´ile või tema poolt määratud isikule Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Veli Valijevit süüdistatakse

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema kuulus vähemalt 2015.a kevadest A M juhitud nn aserite kuritegelikku ühendusse: A M lõi täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2015.a kevadel, vähemalt kolmest inimesest koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mille üheks tegevusvaldkonnaks on Eesti Vabariigis rahvatervisevastaste kuritegude (suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) toimepanemine ning kuritegude toimepanemisest süstemaatilise varalise kasu saamine – täpsemalt

§ 184järgi kvalifitseeritavate esimese astme kuritegude toimepanemine.

1990-ndate aastate alguses moodustasid Eestis, Tallinnas elavad ja tegutsevad aserbaidžaanlased kuritegeliku grupeeringu, mille tegevus oli suunatud erinevate narkootiliste ainete (põhiliselt kokaiin ja kanep) ebaseaduslikule käitlemisele. Seni kriminaalasjas tuvastamata ajal ja asjaoludel, kuid umbes kaheksa kuni kümme aastat tagasi, sai aserbaidžaanlastest moodustunud kuritegeliku grupeeringu uueks liidriks A M, kes moodustas nn „Aserbaidžaanlaste/Aserite“ kuritegeliku ühenduse tegutseval kujul eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui

  1. aasta kevadel varasemalt aserbaidžaanlastest moodustunud kuritegeliku grupeeringu liikmetest, eesmärgiga teenida ebaseadusliku tulu narkootiliste ainete käitlemisest ja nende müügist. A M moodustatud ja juhitud kuritegelikku ühendusse kuulusid alates
  2. aastast, peale A M, kes on kohtulikult karistatud tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, veel ka narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud A-A G (hüüdnimega „A“/“F“), Veli Valijev (hüüdnimega „Vjalõi“), V V (hüüdnimega „V“), Soome Vabariigis suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud E G (hüüdnimega „A“/„E“), varavastase kuriteo ja tervisevastase kuriteo toimepanemise eest kohtulikult karistatud M S ja T G. Alates
  3. aasta kevadest, liitus A M juhitud kuritegeliku ühendusega Hispaania Kuningriigis suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest kohtulikult karistatud A I. Alates
  4. aasta veebruarist liitus A M juhitud kuritegeliku ühendusega D N (hüüdnimega „K“), kelle liitumise A M juhitud kuritegeliku ühendusega tingis eelnevalt D N nn „vanemaks“ olnud S P tapmine 15.01.2017.a-l. A M juhitud kuritegeliku ühendusega liitus D N koos tema loodud ja juhitud nn „brigaadi“ ehk isikute grupiga, kuhu kuulusid K K (hüüdnimega „K“) , A K (hüüdnimega „R“/“L“) ja Rootsi Kuningriigis varguse toimepanemise ettevalmistamise ja varguse toimepanemisega seotud kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud A G (hüüdnimega „S“/“B“). A M rakendas kuritegeliku ühenduse toimimiseks vajalikke kirjutamata reegleid, mis põhinevad vangla subkultuurist tärganud arusaamadel ning mida järgisid ka teised Eesti Vabariigis tol ajahetkel tegutsenud kuritegelikud ühendused (nt nn A P kuritegelik ühendus, nn H D kuritegelik ühendus ehk nn tšetšeenide kuritegelik ühendus, nn A K kuritegelik ühendus, nn R „S“ S kuritegelik 3 ühendus, nn Kemerovo kuritegelik ühendus, nn O M kuritegelik ühendus jt), mis võimaldasid vajadusel nn A M kuritegelikul ühendusel ehk nn aserite kuritegelikul ühendusel ja selle liikmetel lahendada tõusetunud probleeme teiste kuritegelike ühenduste ja nende liikmetega kõigil kuritegelikel ühendustel kasutusel olevate ühetaoliste põhimõtete ja kirjutamata reeglite najal, mis omakorda tagas ühtlasi nn A M kuritegeliku ühenduse tegevuse püsivuse, ent lisaks sellele tagasid kehtestatud reeglid nn A M kuritegelikus ühenduses alluvussuhted, korra ja ka seeläbi kuritegeliku ühenduse kestmise. Kuritegeliku ühenduse liikmete kokkusaamispaikadena olid püsivalt kasutuses MTÜ S I (ärireg.nr xxx) treeningsaal xxx, mida A M ametlikult kasutas treeningtundide läbiviimiseks ning xxx asuva A E OÜ ruumid, mida A M ja E G kasutasid konspireeritud kohtumiste korraldamiseks. Lisaks kasutati MTÜ S I ruume kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise kohana. Näitena võib välja tuua 13.12.
  5. aastal toimunud telefonikõnet A M ja D N vahel, kus viimane palub kohtumist A M seoses ühe sõbraga, kellega koos ta soovib A M rääkida. A M vastab palvele jaatavalt. Kui D N lisab, et see isik „tahab meiega olla“, siis A M katkestab konspiratsiooni tagamise eesmärgil D N, öeldes viimasele, et kõik, räägime kokkusaamisel. Seejärel pärast nimetatud telefonikõnet toimus 15.12.2017 xxx asuvates MTÜ S I ruumides kohtumine, kus osalesid A M, D N ja seni kriminaalasjas tuvastamata noormees. Nimetatud kohtumisel D N kinnitas A M, et nad on noormehega istunud „na dvoike“ (st vangis) koos. D N lisab, et „noormees tahab olla meiega, tead, ta oli seal eestlastega Tartus.“ Vestluse käigus kinnitas A M, et tal ei ole midagi selle vastu, kui noormees nendega liitub ning lubas noormehe liitumise tema kuritegeliku ühendusega läbi rääkida M-nimelise mehega, kelle alluvuses tundmatu noormees oli. Samuti on kriminaalmenetluses tuvastatud, et A M on kasutanud MTÜ S I vanglast vabanevale kuritegeliku ühenduse liikmele ametliku töökoha loomiseks. Näitena võib välja tuua asjaolu, kus A M isiklikult tegeles sellega, et alates
  6. aasta maist oleks tema kuritegeliku ühenduse liikmele M S tagatud vanglast vabastamise järel töökoht MTÜ-s S I, mille juhatuse liige on A M ise alates 09.02.2007.a. Töökoha olemasolu oli üheks M S vanglast vabanemise eelduseks. Kui A M kuritegeliku ühenduse liikmetel tekkisid probleemid teiste kuritegelike ühenduse liikmetega, siis oli neil õigus viidata A M kui oma kõrgemalseisvale juhile, misjärel lahendasid omavahel vaidlusaluseid küsimusi juba A M ja keegi kõrgematest juhtidest mõnes teises kuritegelikus ühenduses. Samas ei kehtinud A M juhitud kuritegelikus ühenduses range ühendusesisene subordinatsioon, st A M kuritegeliku ühenduse liikmed, kes olid isiklikult A M tuttavad, võisid viimase poole pöörduda isiklikult, ilma et nad oleksid pidanud kasutama selleks endast kõrgemal astmel asuva kuritegeliku ühenduse liikme abi. A M osales ka selliste probleemide lahendamisel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud „Aserbaidžaani“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda kuritegelik ühendus oli nõus abistama, samuti kindlustada nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega „Aserbaidžaani“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuv kestmine ja kuritegeliku ühenduse püsivus. Näiteks A M osales eluaegset vangistust kandva A T palvel viimase tuttava A M probleemi lahendamisel, mis A M oli tekkinud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikme A S (hüüdnimega „P“) – viimane süüdistas A M talle kasutada antud sõiduauto ebaseaduslikus ümberregistreerimises teise isiku nimele. Probleemi lahendamise käigus arutas A M vaidlusalust küsimust nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ühe liidri A K (hüüdnimega „G“) nö „parema käe“ A S kui ka „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kõrgeima juhi V G (hüüdnimega „S K“). Probleem lahenes A M jaoks soodsalt. Samuti näiteks ajavahemikus 2016.a sügis kuni 2017.a kevad lahendas A M E K probleemi, mis tekkis sellest, et nn O M kuritegeliku ühenduse sees E K juhendamisel tegutsev Loksa grupeering lõi üle Aserbaidžaani kuritegeliku ühenduse heaks Haapsalus elava ja töötava „barõga“ (st 4 narkootiliste ainete tänavamüüja) ning E K maksis A M nimetatud isiku eest kokkulepitud rahasumma, et see „barõga“ saaks Loksa grupeeringu jaoks „töötada“ ja müüa narkootilisi aineid. Samuti näiteks 06.12.
  7. aastal lahendas A M probleemi, mis oli tekkinud tema rahvuskaaslase ja armeenia rahvusest isikute vahel seoses kuritegelikus maailmas ja selle reeglitest juhinduvate isikute poolt taunitavaks peetava koostöös ametivõimudega. Olukorra lahendamiseks organiseeris A M xxx asuva ehituskaupluse D juurde enda toetuseks ja mõjuvõimu näitamiseks erinevaid isikuid, sh saabus kohale A M kuritegeliku ühenduse liige E G. Probleem lahenes rahumeelselt, kuid kuna isik, kelle probleemi lahendati, ei kuulunud A M kuritegelikku ühendusse, siis võttis A M temalt olukorra lahendamise eest viis tuhat eurot. Vajadusel kasutasid A M kuritegeliku ühenduse liikmed, sh A M ise, kuritegeliku ühenduse kaitse all olevate isikute/äriühingute huvide kaitsmiseks füüsilise vägivallaga ähvardamist, sh 2018.a alguses nn A M kuritegeliku ühenduse kaitse all oleva äriühingu A E OÜ (asub xxx) esindajate A S ja A S ning A A OÜ esindaja K P vahelise finantsilise arusaamatuse (A S ja A S olid jäänud äritegevuse käigus K P firmale võlgu) lahendamiseks kasutati äriühingu A A OÜ esindaja K P suhtes ähvardust, et kui viimane oma nõudmisi ei lõpeta, viimase pere tapetakse. Ähvardus mõjus niivõrd veenvalt, et K P otsustas oma nõudmisest loobuda. Samuti tegeles A M enda loodud ja alates
  8. aasta veebruarist koos D N juhitud kuritegelikus ühenduses kuritegeliku ühenduse liikmetele erinevate kuritegude toimepanemisega seonduvate juhiste andmisega ning kuritegeliku ühenduse huvides toimepandud kuritegude toimepanemisel saadud ebaseadusliku kriminaaltulu enda kätte kogumisega. Näiteks 16.03.2017.a telefonivestluses A M ja Veli Valijev´i vahel teatab viimane, et ta kogus eile sissemaksed ära, mispeale A M ütleb, et tulgu toogu sissemaksud ära. Kriminaalmenetluse käigus on ka tuvastatud, et kriminaaltulu teenimiseks panid kuritegeliku ühenduse liikmed V V, A-A G, T G, K K, A K, M S, A I kuritegeliku ühenduse huvides toime karistusseadustiku
  9. peatükis
  10. jaos sätestatud narkokuritegusid. Samuti omas A M ülevaadet kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegeliku ühenduse huvides käideldavate narkootiliste ainete koguste ja narkootiliste ainete käitlemise tulemusena saadud rahaliste vahendite osas. Näiteks 06.12.2017 aastal toimus MTÜ S I (ärireg.nr xxx) aadressil xxx ruumides kohtumine, kus D N selgitas kuritegeliku ühenduse juhile A M , kui palju kanepit neil on, kus nad seda hoiavad: Need vedelevad praegu, kinni kaevatud. Ja siis tuli kolmteist „plaani“ (kanepit). Kolm plaani“ (kanepit) jätsime vanamehe juurde linnast väljas. Sosistab: Ja siis me võtsime need sealt ära, lits, kus see, ee… Pärnu maantee, saad aru vana juures …(arusaamatu)… ja tõime kümme. Kuskil kümme vist, üksteist. Sinna A, „R“. Samuti andis D N sellel kohtumisel kuritegeliku ühenduse juhile A M aru rahaga seotud küsimustes. Õigus viidata A M kui probleemide lahendajale oli tema kuritegeliku ühenduse liikmetel, kuid kirjutamata reeglite kohaselt tuli vastutasuks maksta kuritegeliku ühenduse juhile A M sularahas nn ühiskassa jaoks osa kuritegelikul teel teenitud rahast. Näiteks selgub 02.11.2017 A M ja tuvastamata isiku omavahelisest vestlusest, et D N on A M viinud ümbriku sularahaga, kus oli 500 eurot. Kuritegeliku ühenduse liikmete poolt nn ühiskassasse raha tasumine tagas neile ühenduse poolse toetuse ja kaitse suhtlemisel nii teiste kurjategijatega kui ka nende kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamise järel, sh hulgas nende perekonnaliikmete rahalise ja ainelise toetamise ning kinnipeetud ühenduse liikmetele kaitsjate leidmise ning tasu maksmise. Näiteks 15.05.2017.a E G arutab telefonivestluses A M raha kokku kogumist, mille käigus selgub, et „V“ (V V) on A M ära andunud 100 „F“ (A-A G, kes sel hetkel viibib vangistuses) jaoks ja A nimelise isiku jaoks on olemas samuti
  11. Lisaks selgub selles telefonivestluses, et A M on E G käest samuti 200 saanud. Alates
  12. 5 aasta algusest kuni A M politsei poolt kahtlustatavana kinnipidamiseni 04.09.2018a on rahaliselt toetatud vanglasse sattunud A M kuritegeliku ühenduse liiget A-A G viimase lähedaste isikute kaudu. Saadud rahalise toetuse eest avaldas A-A G oma lojaalsust A M ja ühenduse liikmetele ning ühtlasi andis edasi informatsiooni kinnipidamisasutuses toimuva kohta. Näitena saab välja tuua 01.08.2017.a A-A G ja A M vahel toimunud telefonivestluse, milles A-A G tunneb muret
  13. aasta veebruaris politsei poolt kinni peetud A M kuritegeliku ühenduse liikme T G pärast. Kõnealuses telefonivestluses selgitab A M A-A G, et muidugi toetavad nad T G ning just hiljuti andis ta T G emale 500 eurot, mispeale A-A G vastas, et tervist sulle, meie poissi on vaja toetada. Kriminaalmenetluses on ka tuvastatud, et A-A G on telefonivestlustes A M viimasele edastanud informatsiooni kinnipidamisasutuses toimuvast (sh edastanud infot teise kuritegeliku ühenduse, so tšetšeenide kuritegeliku ühenduse juhi H D kohtuprotsessi kohta ning samuti edastanud A M , teise kuritegeliku ühenduse juhi A P tervitused). Pärast seda, kui A M oli saanud teada, et 18.02.2017.a on T G politsei poolt kahtlustatavana kinni peetud ning on reaalne võimalus, et T G hakkab kaitsma advokaat, kes ei ole A M seotud ja seetõttu pole huvitatud T G kinnipidamisega seotud informatsiooni A M jagama, võttis A M 20.02.
  14. aastal ühendust T G lähisugulase M G ning küsis T G ema telefoninumbrit, et viimane saaks kirjutada A M poolt T G valitud kaitsjale A K volikirja. Ühtlasi teatas A M, et T G ema ei pea kaitsjale makstava raha osas muretsema, raha osas läheb A K A M juurde. A M ja A K on korduvalt omavahel vestelnud T G seotud kriminaalmenetluse käigust ja arutanud selle nüansse, sh näiteks 05.04.2017.a telefonivestluses, kus A K annab A M teada, et T G tuleb varsti uus kohus ja et ta on omalt poolt teinud kõik võimaliku selleks, et T G saaks prokuröriga sõlmida võimalikult hea kokkuleppe. Lisaks lubas A K A M edastada T G saadud nimekirja esemetest, mida ta soovib kinnipidamisasutusse saada, kuna A M lubas osta kõik mis vaja. A M ja A K on omavahelistes telefonivestlustes arutanud samuti M S suhtes alustatud kriminaalmenetluse asjaolusid, sh on A M teatanud A K, et viimane tegeleks M S kriminaalmenetlusega selliselt, et M S saaks soodsama karistuse. Eelkirjeldatud teguviisid tagavad A M kuritegeliku ühenduse kinnipidamisasutustes viibivate liikmete jätkuva lojaalsuse ja seeläbi kuritegeliku ühenduse püsivuse ning kinnipeetutele vabanemise järel võimaluse taas astuda vabaduses olles A M juhitud kuritegeliku ühenduse aktiivseks liikmeks. A M ja D N juhitud kuritegelikus ühenduses kasutati vastavalt nn kirjutamata reeglitele kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks erinevaid konspiratsioonivõtteid, vähendamaks seeläbi võimalust oma ebaseadusliku tegevuse avastamist politsei poolt. Kuritegeliku ühenduse juhtimine A M ja D N poolt toimus oma ühenduse liikmetega ja ka teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega osaliselt konspireeritud suhtluse kaudu, st nad vältisid telefonikõnedes kuritegelike teemade arutamist ning arutasid neid teemasid vaid isiklikel kohtumistel, seejuures jättes osadel juhtudel võimaliku pealtkuulamise vältimiseks väljalülitatud mobiiltelefonid endast eemale. Konspiratsiooni vajaduse näitena saab tuua välja 19.04.2017.a telefonivestluse A M ja S B vahel, kus viimane küsib A M, et kuidas sulle helistada, kui sul heli on välja lülitatud? Saades A M vastuseks: „Ma seal lihtsalt lülitasin välja. S käis, B käis, tead … Ma nagu telefoni kaasas ei tassi.“ Samuti on A M omavahelises vestluses S B 15.06.
  15. aastal selgitanud, miks ta ei ole alati telefoni teel kättesaadav ja tõi näite, et kohtumisel, kus A M väitel viibisid O (G O) ja P (A P) panid kõik telefonid endast eemale aga ainult tema jättis telefoni taskusse, ettekäändel, et ta ootab telefonikõnet, lisades, et talle tehti nimetatud kohtumisel ikkagi märkus, et kas ta saab telefoni kõrvale panna. Samuti jäeti mobiiltelefonid maha ka siis, kui mindi konkreetseid kuritegusid toime panema. Näiteks 2017 aprillis, kui D N ja A G läksid viimase kasutuses oleva sõidukiga A I kokaiini peidikut näitama, siis jätsid kõik kolm oma mobiiltelefonid selleks ajaks A I autosse. Lisaks võib konspireerimise näitena välja tuua 07.02.
  16. aastal A M ja T G vahelise telefonikõne, kus A M uurib T G käest, kus 6 viimane on ja mida teeb. Saades vastuseks, et T G on autoga Ümera tänaval asuva Maxima juures, ütleb A M talle olgu, hästi, siis ta sõidab sinna kohale ning hetke pärast ümber mõeldes laseb hoopis T G tulla Kärberi Olerex’i tankla juurde. 06.12.
  17. aastal toimus MTÜ S I (ärireg.nr xxx) ruumides xxx kohtumine, kus osalesid A M, D N ja A K. Nimetatud kohtumisel osalenud isikud jagasid omavahel informatsiooni sõiduautode osas, mis tundusid neile kahtlased, st nad pidasid arutuse all olevaid sõidukeid politsei poolt kasutatavateks. Näiteks ütles D N selles vestluses teistele, et kahtlustab enda jälitamist politsei poolt ja loetles erinevaid sõidukeid, mida politsei tema arvates jälitamisel kasutas. Selle kohtumise alguses lukustati privaatsuse kindlustamiseks nõupidamiseks kasutatavate ruumide uksed. Konspiratsiooni tagamiseks vahetasid kuritegeliku ühenduse liikmed, konkreetsete kuritegude toimepanemisel, aeg-ajalt ka sõidukeid. Näiteks 2017 aprillis sõitsid D N, A G ja A I ühe autoga Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse juurest Astangule, kust läksid jalgsi Kadaka autoturu juurde, võtsid sealt rendiauto ja sõitsid Harjumaale Keila-Joale, kust D N ja A G ebaseaduslikult omandasid kokaiini. Samuti oli konspiratsiooni tagamiseks soovitatud kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelistele kokkusaamistele tulemiseks kasutada võimalusel kõrvalisi teid, et raskendada omavahelise suhtluse jälgimist politsei poolt. Konspiratsiooni tagamiseks vahetasid A M kuritegeliku ühenduse liikmed aeg-ajalt oma telefoninumbreid, esitlesid end väljamõeldud nimedega ning liikmete omavaheliseks suhtlemiseks kasutasid erinevaid suhtlusvõrgustikke, nagu näiteks Viber, Telegramm ja Vkontakte mille eesmärk oli omavahelise suhtluse politsei eest varjamine ja politsei poolt suhtluse jälgimise raskendamine. Omavaheliste suuremate arusaamatuste lahendamisel kasutasid A M kuritegeliku ühenduse liikmed vajadusel nii vara hävitamist, kui ka eluohtlikku füüsilist vägivalda ning vastavalt kuritegelikus ühenduses kehtinud kirjutamata reeglitele, ei pöördunud kuritegeliku ühenduse kannatada saanud liikmed oma õiguste taastamiseks mitte politsei poole, vaid kasutasid vastaspoole suhtes selleks nende mõistes vähemalt samaväärset kättemaksu. Näiteks, olles rahulolematu K K käitumisega kuritegelikus ühenduses (K K ei pidanud kinni kokkulepetest ja tegeles nn isetegevusega), peksis D N ajavahemikul 16/17.10.2017 puruks K K kasutuses olnud sõiduauto klaasid (Väärteoasi nr 231717008842). K K küll teavitas lõhkumisest politseid, kuid vastavalt kuritegelikus maailmas kehtivatele reeglitele, mitte teha koostööd ametivõimudega, lõhkuja isikut ta politseile ei avaldanud, vaid otsustas ise D N isiklikult kätte maksta. Selleks läks ta 06.11.2017 kella 22.00 paiku xxx D N maja juurde, lasi D N`i kodust välja kutsuda ning seejärel lõi K K D N noaga, tekitades viimasele järgmised tervisekahjustused: rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluu aluses piirkonnas koos vasaku kopsu vigastuse ja vasakpoolse õhkrinnaga (vajas dreenimist), torkelõikehaav vasaku reie tagapinnal ning pindmine lõikehaav ninal (kriminaalasi nr 17230102216). Vastutasuks otsustati K K D N ründamise eest karistada ning vähem, kui 24 tunni pärast, so 07.11.2017 kella 16.05 paiku tungisid A G ja A Z K K elukohta xxx kus A G peksis K K ning A Z lõi K K noaga, tekitades viimasele järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaavad vasakul pool alaseljal, paremal tuharal ja paremal labakäel (pöidla peopesapoolsel pinnal), pindmised vigastused paremas peopesas ning nahaalused verevalumid juustega kaetud peanahal paremal kiiru piirkonnas, vasaku silma laugudel, vasakul kõrvalestal, paremal pool kaela alaosas eespinnal ning vasakul labakäel (kriminaalasi nr 17231702295). Kuna pussitamiste tulemusena olid nii D N, kui ka K K sattunud politsei teravdatud tähelepanu alla, mis oli kuritegeliku ühenduse tavapärase toimimise jaoks ohtlik, asus tekkinud olukorda lahendama kuritegeliku ühenduse juht A M, kelle juhtimisel toimus 07.12.2017 kohtumine xxx treeningsaalis, kus ta tegeles konfliktipoolte omavahelise lepitamisega. 7 A M poolt juhitavasse kuritegelikku ühendusse kuulusid A-A G , E G, Veli Valijev, V V , M S, T G, A I , D N, K K, A K ja A G , kes oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, käsitlesid end kuritegeliku ühenduse osana ning täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle. Veli Valijev (hüüdnimega „Vjalõi“) kuulus A M i juhitud kuritegelikku ühendusse vähemalt
  18. aastast, alludes kuritegelikus ühenduses vahetult A M . Veli Valijev oli A M lähedalseisev isik ning asus positsioonilt A M juhidud kuritegelikus ühenduses A M nö teisel kohal, mis andis talle õiguse lahendada enda alluvuses töötavate narkootiliste ainete edasimüüjatel tekkinud probleeme. Kuigi Veli Valijev oli A M lähedalseisev isik, puudus tal siiski õigus lahendada probleeme ja konflikte, mis olid tekkinud temast kõrgemal positsioonil olevate isikute vahel või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega, ning seda seetõttu, et A M juhitud kuritegelikus ühenduses kehtis põhimõte, et kui ühenduse liige tegeleb narkootikumidega, siis ei saa ta olla kuritegelikus ühenduses autoriteediks, kelle ülesandeks on muuhulgas lahendada tähtsamaid probleeme. Sellest tulenevalt võttis ja lahendas kuritegelikus ühenduses tekkinud olulisi küsimusi ning probleeme, sh teiste kuritegelike ühenduste liidrite ja nende liikmetega, A M isiklikult. Veli Valijev tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine, sh erinevate narkootiliste ainete (narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat „ecstasy“ tablettide, marihuaana ja kokaiini) vedu Hollandi Kuningriigist Eesti Vabariiki ning edasimüüjate varustamine narkootiliste ainetega. Samuti oli tema ülesandeks kuritegeliku ühenduse huvides narkootiliste ainete müümisest saadud tulu kogumine ning saadud tulu edastamine A M. Näiteks 16.03.2017.a telefonivestluses A M ja Veli Valijev´i vahel teatab viimane, et ta kogus eile sissemaksed ära, mispeale A M ütleb, et tulgu toogu sissemaksud talle ära. Veli Valijev pani kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena kuritegeliku ühenduse huvides 2016 aasta detsembris Tallinnas toime karistusseadustiku
  19. peatükis
  20. jaos sätestatud

§ 184

lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on erinevate narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kihutamise. Seega süüdistatakse Veli Valijev´it

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse Veli Valijevit kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse liikmena kuritegeliku ühenduse huvides

§ 184

lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et peale seda, kui A M oli 2016 detsembris xxx MTÜ S I ruumes pannud toime J V narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kihutamise, so pakkunud J V suures koguses kokaiini ja fentanüüli toimetamist Tallinnast Tartusse, Narva või Riiga, lubades tasuks kuni 15 000,00 eurot päevas ning korranud oma pakkumist 2017 veebruari alguses, jätkas Veli Valijev koos A M 2017 veebruari keskpaigas xxx taga tühermaal, J V kihutamist kuriteo toimepanemisele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise 8 eesmärgil. Kokaiin ja fentanüül kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist; fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Lähtuvalt Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA), UNODC ja Politsei-ja Piirivalveameti andmetest, on fentanüüli ühe doosi hind Eestis keskmiselt 10,00-15,00 eurot (üks doos on nö üks „voldik“; ühest grammist fentanüülist saab valmistada ca 25-35 „voldikut“). Kokaiini hulgihinnaks on 40,0080,00 eurot/gramm. Seega süüdistatakse Veli Valijev`it narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kihutamises, so

§ 184lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Veli Valijevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.03.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Veli Valijevi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud. Samuti taotleb prokurör Veli Valijevi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 22

lg 2 - § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 6 kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest pöörata koheselt täitmisele vangistus pikkusega 6 (kuus) kuud ning ülejäänud osa mõistetud vangistusest (s.o vangistust pikkusega 5 (viis) aastat) ei pöörata täitmisele kui süüdistatav ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 03.10.2018.a, s.o päev, mil Veli Valijev peeti kahtlustatavana kinni ning tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Veli Valijev´i kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära sularaha summas 5 315,00 eurot ja 11 350,00 Vene Föderatsiooni rubla (ca 149,77 eurot) ning seejärel tema elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära sularaha summas 39 607,35 eurot, s.o kokku leiti 44 922,35 eurot ning 11 350 rubla, mis on Harju Maakohtu 05.12.2018.a määruse alusel arestitud ning kantud seejärel Rahandusministeeriumi tagatiskontole Nimetatud kriminaaltulu kahtlusega varast konfiskeeritakse vastavalt kokkuleppele 40 000,00 eurot ning ülejäänud osa, s.o 4 922,35 eurot ning 11 350 rubla (ca 149,77 eurot) tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel Veli Valijev´ile. Veli Valijevi elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti lisaks tema elukaaslase L G valdusest ära 2 800 eurot, 409 Ameerika Ühendriikide dollarit (ca 359 eurot) ning 10 000 Vene Föderatsiooni rubla (ca 126 eurot), mis ka Harju Maakohtu määrusega laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele osundatud arestitud vara tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel kolmandale isikule L G. Menetluskulud 9 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.