lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Kaitsja Jekaterina Koljada – isikukood 48410180272, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, xxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Aire Põder RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
järgi.
Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
(alates 01.11.2017.a
lg 2) järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud.
64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristus 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.04.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2294 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jekaterina Koljada ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita narkootikume või psühhotroopseid aineid; 8. ei suhtle isikutega, kes on temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud (välja arvatud lähisugulased); 9. allub elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.
lg 1 alusel määrata Jekaterina Koljada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2017-23.05.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Süüdi tunnistada Jekaterina Koljada
349 järgi 22.05.2017.a episoodis ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära (päevamäär 10 eurot ), s.o. 800 eurot.
lg 2 alusel viia mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele iseseivalt ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega Jekaterina Koljadal tasuda igakuiselt vähemalt 66,67 eurot kuus. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab Harju maakohtu kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jekaterina Koljada, kriminaalasi 119-1960, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. Välja mõista Jekaterina Koljadalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 48 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot riigituludesse. Kohustada Jekaterina Koljadat tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89,75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jekaterina Koljada, kriminaalasi 1-19-1960, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Jekaterina Koljadalt mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jekaterina Koljada kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
tunnustele vastava kuriteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult 18.02.2017 kella 14:40 ajal Tallinnas xxx maja juures, liikudes xxx tn suunas, mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidist karboksütetrahüdrokannabinoolist (THC-COOH), amfetamiinist, metadoonist, fentanüülist, akrüülfentanüülist ja alprosolaamist). Sellise käitumisega rikkus Jekaterina Koljada liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega Jekaterina Koljada pani toime
(alates 01.11.2017
lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. 3.
Seega pani Jekaterina Koljada toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi;
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese nimele välja antud tähtsa dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. 3.4. Samuti süüdistatakse Jekaterina Koljadat selles, et tema 22.05.2017 kella 11:43 ajal viibides Tallinnas xxx asuvas AS-i xxx kontoris, eesmärgiga identifitseerida end S K (ik. xxx), millega omandada õigus teostada pangatehinguid S K arvelduskontol AS-is xxx, esitas AS-i xxx tellerile N T S K (ik xxx) nimele välja antud Eesti Vabariigi mootorsõiduki juhiloa nr XXX. Ülalmainitud isikutunnistus kuulub
Seega pani Jekaterina Koljada toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese nimele välja antud tähtsa dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jekaterina Koljada, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.03.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jekaterina Koljada süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate 18.05.2017 ja 19.05.2017 kuriteoepisoodide (süüdistuse punktid 3.2. ja 3.3.) toimepanemise eest
lg 1 kohaldades vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.
(alates 01.11.2017
lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo (süüdistuse punkt 3.1.) toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus osaliselt kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel liita nimetatud karistusele Harju Maakohtu 11.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2294 mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2017 kuni 23.05.2017, so 2 päeva karistusaja hulka, st ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3, 5 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui Jekaterina Koljada ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2¹, 9 sätestatud kohustusi.
lg 1 p-de 1 - 6 kohaselt on Jekaterina Koljada katseajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2¹ alusel määrata Jekaterina Koljadale lisakohustus mitte tarvitada katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 7 alusel määrata Jekaterina Koljadale lisakohustus katseajal mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt on kriminaalkorras karistatud, väljaarvatud lähisugulased.
lg 2 p 9, §
lg 3 kohaselt on Jekaterina Koljada kohustatud alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.
lg 1 alusel arvestada Jekaterina Koljadale määratud 4 (nelja) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas.
järgi kvalifitseeritava 22.05.2017 kuriteoepisoodi (süüdistuse punkt 3.4.) toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 80 (kaheksakümmend) päevamäära, arvestades
Rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 eurot viiakse
lg 2 alusel täide iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 800 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Seoses
(alates 01.11.2017
lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodiga nõuab prokurör süüdistatavale
lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 7 (seitsmeks) kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 48 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.