KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16331 Tsiviilasi Ruutmeet

) § 41 lg 4; § 42 jj, ÄS § 209 jj). Likvideerimisel äriühingu registrist kustutamist reguleerib ÄS § 218 lg 1. Praegusel juhul saavutatakse sundlõpetamise eesmärk ka vabatahtliku likvideerimise käigus ning kohtul puudub vajadus otsustada sundlõpetamine ja likvideerija määramine. Eeltoodut arvestades tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldajate õiguste rikkumine ei ole enam võimalik ning taotletav eesmärk on saavutatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Ruutmeeter OÜ ja Zemter OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2019 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) on registripidajal jätkuvalt võimalik puudutatud isik ÄS § 60 lg 3 järgi registrist ilma likvideerimismenetluseta kustutada, kuna äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Sundlõpetamise avalduse menetluse lõpetamiseks põhjusel, et äriühing on ÄS § 60 lg-s 2 antud tähtaja jooksul alustanud (näiliselt) ühingu vabatahtlikku likvideerimist ja määranud likvideerijaks isiku, kes siiani ei ole oma juhatuse liikme kohustusi täitnud, ei esine seadusest tulenevat alust. Äriühingu likvideerimismenetluseta kustutamise ärahoidmiseks on ÄS § 60 lg 3 kohaselt üksnes kolm võimalust:

1. a)esitatakse esitamata aastaaruanded,
2. b)põhistatakse mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistab aruannete esitamist ja
3. c)võlausaldaja taotleb likvideerimise läbiviimist kohtult. Kohus saab sundlõpetamise menetluse lõpetada üksnes olukorras, kus sundlõpetamise aluseks olev asjaolu on kõrvaldatud (aruanne esitatud); 2) ei ole täidetud sundlõpetamise eesmärgiks olev võimalus teostada likvideerija üle kontrolli. Ühingule, kes on juhatuse tegevuse tulemusena sattunud sundlõpetamise olukorda, tuleb määrata kohtu poolt likvideerija, et kohus saaks teostada likvideerija üle järelevalvet ja kaitsta sellega võlausaldajate huve. Vabatahtliku likvideerimise otsuse tulemusena on puudutatud isiku likvideerijaks isik, kes seni on oma kohustusi tahtlikult eiranud. Vabatahtliku likvideerimise korral puudub kohtul pädevus teostada likvideerija üle järelevalvet. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. Transwire OÜ (likvideerimisel) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitajate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei erine vabatahtlik likvideerimismenetlus võlausaldaja taotluse alusel kohtu poolt algatatud likvideerimismenetlusest, see viiakse läbi samade menetlusnormide ja materiaalõiguse alusel ning peetakse silmas samu eesmärke, s.o äriühingu vara realiseerida ja kohustused täita. Seega puudub avaldajatel õigustatud huvi taotleda likvideerimismenetluse alustamist kohtu poolt olukorras, kus osanikud on algatanud vabatahtliku likvideerimismenetluse; 2) ei ole ÄS § 60 lg 3 eesmärgiks tagada äriühingu võlausaldajatele võimalus enda valitud kandidaadi poolt ühingu likvideerimise läbiviimiseks, vaid õigus- ja majandusruumi korrastamine mittetegutsevatest äriühingutest. Juhul kui osanikud on likvideerimismenetluse algatanud, siis sellega on ÄS § 60 lg 3 kaitsealasse jäävad võlausaldaja huvid piisavalt kaitstud, kuna ühingu likvideerimismenetluseta kustutamine ei ole võimalik; 3) ei oma ÄS § 60 lg 3 kohaldamisel tähendust võlausaldaja subjektiivne hinnang sellele, kas likvideerijaks määratud isik on varasemalt oma kohustusi rikkunud või mitte. Likvideerija peab arvestama, et oma kohustuste rikkumisega võib kaasneda vastutus kahju eest. Juhul kui võlausaldaja ei usalda likvideerijat, siis on tal võimalik kaaluda näiteks pankrotiavalduse esitamist likvideeritava äriühingu suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28.01.2019 määrus muutmata. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning lähtudes TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda neid kõiki. 10. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse esitajate väidetele järgmist. 10.1. TsMS § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused ja samad alused kohalduvad TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt ka hagita menetluses esitatud avaldustele. 3 TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata põhjendusel, et avaldajate õiguste rikkumine ei ole enam võimalik ja taotletav eesmärk on saavutatud. Vaidlust ei ole selles, et 09.01.2019 võttis puudutatud isiku ainuosanik vastu otsuse vabatahtliku likvideerimise kohta ning 11.01.2019 on tehtud äriregistrisse kanne puudutatud isiku lõpetamisotsuse ja likvideerija K. Kana kohta. Kuna puudutatud isiku ainuosanik on teinud puudutatud isiku lõpetamisotsuse ja toimub likvideerimine, siis ei saa samaaegselt algatada teist likvideerimismenetlust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate tõlgendusega, et registripidajal on ÄS § 60 lg 3 järgi võimalik puudutatud isik ÄS § 60 lg-st 2 tuleneva 6-kuulise tähtaja möödumisel registrist ilma likvideerimismenetluseta kustutada, kui puudutatud isik ei esita selleks ajaks majandusaasta aruandeid. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut.

§ 41

lg 1 kohaselt juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 41

lg 4 järgi likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.

§ 45

lg 1 kohaselt pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Sama sätestavad ÄS osaühingu lõpetamise kohta käivad sätted (§ 209 lg 2; § 218 lg 1). Viidatud sätetest tulenevalt on likvideerimismenetluse läbiviimisel äriühingu registrist kustutamise eelduseks tema suhtes kõigi likvideerimistoimingute nõuetekohane läbiviimine, sh võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamine, nende kasuks raha hoiustamine või tagatise andmine (

§ 43lg-d 1–3, ÄS § 214).

Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et likvideerimismenetluse algatamisel on äriühingu registrist kustutamine registripidaja poolt ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud alusel välistatud. Asjakohane on ka puudutatud isiku vastuses määruskaebusele toodud viide õiguskirjandusele (Saare, K., Volens, U., Vutt, A. ja Vutt, M. Ühinguõigus I., Juura 2015, 1584), kus selgitatakse, et ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud „lihtsustatud registrist kustutamise eesmärk on kõrvaldada tsiviilõiguse subjektide hulgast sellised äriühingud, mis eelduslikult ei tegutse ja on varatud ning kellel ei ole võlausaldajaid.“ Ülaltoodust tulenevalt oli avalduse TsMS § 423 lg 2 p 1, 2 alusel läbivaatamata jätmine põhjendatud, kuna avalduses taotletud eesmärk viia läbi puudutatud isiku likvideerimismenetlus on saavutatud ning avaldajate õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes enam võimalik. 10.2. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitajate seisukoht, et praegusel juhul ei ole täidetud sundlõpetamise eesmärgiks olev võimalus teostada kohtu poolt likvideerija üle järelevalvet ja kaitsta võlausaldajate huve. ÄS § 201 p 1 kohaselt osaühing lõpetatakse osanike otsusel. 4 ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Nimetatud sätete alusel oli puudutatud isiku ainuosanikul kuni äriühingu registrist kustutamiseni või kohtu poolt likvideerija määramiseni õigus otsustada puudutatud isiku lõpetamine ja juhatuse liikme likvideerijaks määramine. Likvideerija ülesanded sätestab seadus (

§ 41

jj, ÄS § 209 jj).

§ 41

lg 3 ja ÄS § 220 järgi vastutavad likvideerijad oma kohustuste rikkumise ja tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed. Sellega tuleb likvideerijal oma ülesannete täitmisel arvestada.

§ 41

lg 7 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudmisel likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. Kui avaldajatel on puudutatud isiku vastu nõue, siis on nad ringkonnakohtu arvates

§ 41lg 7 järgi huvitatud isikuteks, kellel on õigus esitada kohtule avaldus likvideerija tagasikutsumiseks. Kuna Ts

MS § 475 lg 1 p-st 11 tulenevalt kuulub avaldus likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks läbivaatamisele hagita menetluses, siis vastava avalduse lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas likvideerija on täitnud oma kohustusi kohaselt ning selleks kohustada likvideerijat kohtule vajalikud andmed esitama. Seega on seaduses on ette nähtud võimalus teostada likvideerija tegevuse üle kontrolli. Ringkonnakohus märgib, et

§ 41lg 7 järgi saab kohus likvideerija tagasi kutsuda üksnes mõjuval põhjusel.

11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna puudutatud isiku menetlustoimingud on tehtud seadusliku esindaja, likvideerija K. Kana poolt isiklikult, ei saa puudutatud isikul olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid, mistõttu puudutatud isikule hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja