← Eesti

2-18-2343/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2343 Tsiviilasi I.L. ja L.I. hagi A.L. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus I.L. nõude osas 1080 eurot L.I. nõude osas 1080 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.L. ja L.I. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): I.L. (isikukood XXX), L.I. (isikukood XXX), seaduslik esindaja T.L. Vastustaja (kostja): A.L. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. septembri 2018 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata L.I. hagi A.L. vastu elatise suurendamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada L.I. hagi A.L. vastu elatise suurendamiseks osaliselt ja suurendada A.L. poolt L.I. le makstava elatise suurust 175 euroni kuus.
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. septembri 2018 otsus A.L. lt I.L. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista A.L. lt I.L. kasuks elatis 175 eurot kuus.
  7. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu
  8. septembri 2018 otsus muutmata.
  9. Lugeda Tartu Maakohtu
  10. septembri 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.
  11. Rahuldada L.I. ja I.L. hagi A.L. vastu elatise suurendamiseks osaliselt. 4.2 Muuta A.L. poolt Tartu Maakohtu
  12. mai 2012 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1153140 I.L. le ja Tartu Maakohtu
  13. märtsi 2015 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-60454 L.I. le makstavat elatise suurust alates
  14. juunist
  15. 4.
  16. Välja mõista A.L. lt elatis I.L. kasuks summas 175 eurot kuus kuni I.L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  17. maini 2028). 4.
  18. Välja mõista A.L. lt välja elatis L.I. kasuks summas 175 eurot kuus kuni L.I. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  19. juulini 2026). 4.
  20. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. 4.
  21. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.
  22. Toimetada otsus kätte pooltele.“
  23. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  24. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  25. Võtta asja materjalide juurde: 7.
  26. Tartu Maakohtu
  27. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-
  28. 7.
  29. Tartu Maakohtu
  30. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-
  31. 7.
  32. A.L. palgatõend perioodi kohta
  33. märtsist 2018 kuni
  34. augustini
  35. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  36. I.L. (hageja I) ja L.I. (hageja II) esitasid
  37. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi A.L. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad palusid suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärani. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad elatist suurendada, kuna nende vajadused on suurenenud. Hagiavaldusele oli lisatud ülevaade pere sissetulekutest ja väljaminekutest. Pere sissetulekuteks on peretoetused: hageja I lapsetoetus 100 eurot ja lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti kuus, hageja 2 II lapsetoetus 55 eurot, lasterikka pere toetus 300 eurot (lõppeb mais 2018), Ingar Halliku lapsetoetus 55 eurot. Hagejate seaduslik esindaja täpsustas
  38. mail 2018, et
  39. juuli seisuga on peretoetuste summa kokku 110 eurot. Lisaks saab hageja I puudepensioni 69 eurot 5 senti. Hageja I on astmaatik ja allergik: astmarohud ja vitamiinid maksavad kuus 35 eurot, allergiku erihooldusvahendid 55 eurot. Hagejal I on iga kuu vaja käia linnas eriarstide vastuvõttudel. Bussipilet maksab 20 eurot kuus. Hingamisteede ravimise tõttu peab hageja I käima 2-4 korda kuus V-spaas, see maksab ühe lapse kohta 40 eurot kuus. Hagejad on koolilapsed, seega ka väljaminekud on tõusnud. Iga kuu teevad hagejad kooliprogrammi järgi vähemalt kaks väljasõitu, külastavad teatreid erinevates linnades. Samuti tuleb iga kuu osta mõlemale lapsele koolitarbeid. Hagejate riietele läheb kuus 150 eurot, telefoniarve on 16 eurot. Pere toidule kulub 400 eurot, majapidamistarvetele 40 eurot, sideteenustele 25 eurot, korterile 60 eurot, elektrile 65 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on töövõimetuspensionär, tema sissetulekuks on 209 eurot kuus. Hetkel ta tööl käia ei saa, kuna ootab operatsiooni ja terviseseisund seda ei luba. Tema ravimitele kulub 100-200 eurot kuus.
  40. Kostja vaidles hagile vastu. Viie aasta jooksul ei ole kostja töötasu suurenenud. Kostja kuue kuu keskmine netotöötasu oli 710 eurot 49 senti. Kohtuistungil selgitas kostja, et töötab mööblipakkijana X AS-is, ööbib oma töökohas, täidab ka valvuri ülesannet, koristab ruume. Pangaarvele saab kostja iga kuu 398 eurot, sõltuvalt tehtud tööst. Kostja maksab elatist kolmele lapsele: 80 eurot ja 100 eurot maksab hagejatele, 16-aastasele lapsele 60 eurot. Kohtutäitur müüs kostja korteri maha. Hagejate seaduslik esindaja võttis kostja nimel SMS laene. Siiamaani maksab kostjale kohtutäiturile nende võlgade katteks. Kostjale jääb elamiseks 200 eurot. MAAKOHTU LAHEND
  41. Tartu Maakohus jättis
  42. septembril 2018 otsusega hageja II hagi rahuldamata ja rahuldas hageja I hagi osaliselt. Maakohus suurendas Tartu Maakohtu
  43. mai 2012 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-11-53140 hagejale I makstavat elatist alates
  44. juunist 2018 ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 130 eurot kuus alates
  45. juunist 2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni
  46. mail
  47. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuli kostjal tasuda hageja I ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus ning hageja II ülalpidamiseks elatist 130 eurot kuus, kokku kahe lapse peale 230 eurot. Hageja I vajadused on hagiavalduse kohaselt 405 eurot 50 senti kuni 415 eurot 50 senti, millele lisandub mõistlik kulu koolitarvetele. Tsiviilasjas nr 2-11-53140 esitatud hagiavalduses on hageja I kulude suuruseks märgitud 215 eurot. Hageja I taotles elatise väljamõistmist miinimummääras. Arvestades kehtinud elatise miinimummäära luges kohus hagejale I kui puudega lapsele tehtavad vajalikeks, mõistlikeks ja põhjendatud kulutusteks vähemalt 290 eurot kuus. Eeltoodut arvestades luges maakohus tõendatuks, et hageja I vajadused on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Hageja II vajadused hagiavalduse kohaselt on kokku 295 eurot 50 senti kuni 305 eurot 50 senti, millele lisandub mõistlik kulu koolitarvetele. Tsiviilasjas nr 2-14-60464 esitatud hagiavalduses on hageja II kulude suuruseks märgitud 460 eurot. Hageja II taotles elatise väljamõistmist miinimumsummas. Arvestades kehtinud elatise miinimummäära luges maakohus tõendatuks, et hageja II vajaduste katmiseks kulus vähemalt 390 eurot. Arvestades kostja varalist seisundit, leppisid pooled kokku elatise summas 130 eurot kuus. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja II vajadused on võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud. Hagiavaldusest nähtuvalt on võrreldes varasemaga lisandunud küll uusi kulutusi, kuid tõendatud ei ole, et tervikuna oleks hageja II vajaduste rahuldamiseks vajaminev summa suurenenud. 3 Praeguse menetluse ajal on hagejate seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste summa võrreldes hagi esitamise ajaga vähenenud. Seoses hageja I 8-aastaseks saamisega
  48. mail 2018 lõpetati 19 euro 18 sendi suuruse lapsehooldustasu maksmine. Seoses hagejate seadusliku esindaja vanema poja I. Halliku gümnaasiumi lõpetamisega lõpetati I. Halliku kohta peretoetuse maksmine ning lasterikka pere toetuse 300 eurot kuus maksmine, peretoetuse suuruseks kummagi hageja kohta alates juunist 2018 jäi 55 eurot, s.o kokku 110 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt hagejate ning nende seadusliku esindaja sissetulekute suurus on kokku 625 eurot 5 senti. Tsiviilasja nr 2-11-53140 materjalidest nähtuvalt olid hagejate seadusliku esindaja sissetulekuteks peretoetused 210 eurot 97 senti, hagejale I makstav sotsiaaltoetus 69 eurot 4 senti, pere oli toimetulekutoetuse saaja. Kostja maksis hagejatele elatist 127 eurot kuus. Tsiviilasja nr 2-14-60454 materjalidest nähtuvalt olid hagejate seadusliku esindaja sissetulekuteks toetused ja töövõimetuspension 149 eurot 51 senti. Kostja maksis hagejatele elatist 180 eurot kuus. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hagejate seadusliku esindaja varaline seisund ei ole võrreldes tsiviilasjades nr 2-11-53140 ja 2-14-60454 lahendite tegemisel aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Kostja palgatõenditest nähtub, et kostja keskmine netotöötasu perioodil novembrist 2017 kuni aprillini 2018 oli 710 eurot 49 senti. Ei ole andmeid selle kohta, et kostja oleks peale töötasu veel mingeid sissetulekuid. Muud vara kostjale ei kuulu. Tsiviilasjas nr 2-11-53140 tehtud otsusest nähtub, et kostja sissetulek oli kokku ca 750 eurot kuus. Tsiviilasja nr 2-14-60454 materjalidest nähtuvalt oli kostja sissetulek ca 700 eurot. Seega kostja sissetulekud ei ole võrreldes varasemaga suurenenud. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja väidet, et viimane maksab alaealise lapse ülalpidamiseks elatist 60 eurot kuus. Seega maksab kostja iga kuu elatiseks 290 eurot. Pärast elatise maksmist jääb alles 420 eurot. Elatise suurendamisel miinimumini peaks kostja laste elatiseks maksma ühes kuus kokku 560 eurot ning enda ülalpidamiseks jääks kostjal alles ca 150 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostja ei ole võimeline maksma hagejatele miinimummääras elatist, kahjustamata enda ning oma kolmanda alaealise lapse ülalpidamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei suuda kostja juba praegu võimaldada endale elukohta ning ta ööbib oma töökohas. Arvestades, et hageja II vajadused ei ole võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud, samuti ei ole tema seadusliku esindaja varaline seisund halvenenud ega kostja varaline seisund parenenud, leidis kohus, et hageja II hagi elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja I on puudega laps, siis arvestades tema vajaduste suurenemist ning seadusliku esindaja ja kostja varanduslikku seisundit, pidas kohus põhjendatuks suurendada igakuist elatist 130 euroni. Arvestades et hagejate pere sissetulekud olid kuni juunini 2018 suuremad ning määra, mille võrra on hageja I vajadused suurenenud, samuti kostja varalist seisu, pidas kohus põhjendatuks suurendada elatist alates
  49. juunist
  50. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  51. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt esitasid hagejad veebruaris 2018 hagi elatise suurendamiseks ja siis olid sissetulekud teised. Juunist 2018 on hagejate ja nende seadusliku 4 esindaja sissetulekud järgmised: hageja II peretoetus 55 eurot ja elatis 130 eurot (kokku 185 eurot), hageja I peretoetus 55 eurot ja elatis 100 eurot (kokku 155 eurot), hagejate seadusliku esindaja sotsiaaltoetus 47 eurot 5 senti, pension 216 eurot 16 senti. Ingar Hallik on teenistuses ja ei saa olla perele abiks. Kokku on sissetulekud 603 eurot 21 senti. Hagejal I ei ole enam puuet alates juunist
  52. Augustis pidi hagejate seaduslik esindaja vahetama hageja I kogu riietuse välja. Hageja I käib maadluses (6 kuu maks 48 eurot). Hagejate telefoniarve on kokku 16 eurot. Alates juulist kulub korterile 65 eurot, küttele 35 eurot, elektrile 60 eurot, internetile ja televisioonile 36 eurot, kokku 196 eurot. Hagejate seaduslik esindaja saab kokku 263 eurot 21 senti, sellest kodukulud maha võttes jääb 67 eurot 21 senti, millest peab ostma rohud. Seevastu kostjale jääb alles 420 eurot.
  53. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Vastuväidete kohaselt töötab kostja täiskohaga ja saab töövõimetuspensioni (330 eurot) ning sotsiaaltoetust puudega inimesele (30 eurot). Sellele vaatamata teeb kostja rasket füüsilist tööd, mis halvendab tema tervislikku seisundit. Hagejate seaduslik esindaja saab töövõimetuspensioni, kuid tööle ei ole läinud. Laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Kostja ööbib tuttavate juures, kuna ei ole võimeline endale korterit üürima. Kostja netosissetulek on 1000 eurot, sellest arvatakse maha kiirlaenude võlg 170 eurot, elatis hagejatele 260 eurot ja elatis veel ühele alaealisele lapsele 60 eurot. Kostjale jääb kätte ca 480 eurot. Kostja ei ole võimeline maksma hagejatele miinimummääras elatist, kahjustamata enda ning oma kolmanda alaealise lapse ülalpidamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  54. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja II hagi kostja vastu (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Tühistatud osas tuleb teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hageja II hagi kostja vastu osaliselt ja suurendab kostja poolt hagejale II makstava elatise suurust 175 euroni kuus. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise 175 eurot kuus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  55. Hagejad on esitanud hagi kostja vastu elatise suurendamiseks. Hagejad palusid suurendada kostjalt väljamõistetud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärani. Tartu Maakohus rahuldas
  56. mai 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-53140 hagejate hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates
  57. märtsist 2012 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  58. maini 2028). Sama otsusega mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise 80 eurot kuus alates
  59. märtsist 2012 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  60. juulini 2026). Tartu Maakohus kinnitas
  61. märtsi 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60454 kompromissi, millega suurendati kostja eelnimetatud otsuse alusel hagejale II makstavat elatist alates
  62. märtsist
  63. Kostja kohustus tasuma hagejale II elatist 130 eurot kuus alates
  64. märtsist 2015 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  65. juulini 2026). Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja I hagi kostja vastu elatise suurendamiseks osaliselt ja suurendas Tartu Maakohtu
  66. mai 2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-53140 alusel hagejale I makstavat elatist alates
  67. juunist
  68. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 5 elatise 130 eurot kuus alates
  69. juunist 2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  70. maini 2028). Hageja II hagi kostja vastu elatise suurendamiseks jäi rahuldamata.
  71. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu Tartu Maakohtu
  72. mai 2012 otsust tsiviilasjas nr 2-11-53140 ega Tartu Maakohtu
  73. märtsi 2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-60454, s.o kohtulahendeid, mille muutmist hagejad taotlevad. Ringkonnakohus võtab nimetatud lahendid asja materjalide juurde.
  74. Koos vastusega apellatsioonkaebusele on kostja esitanud ka enda palgatõendi perioodi kohta
  75. märtsist 2018 kuni
  76. augustini
  77. Arvestades seda, et tegemist on ülalpidamisasjaga, võtab ringkonnakohus nimetatud tõendi asja materjalide juurde.
  78. Ringkonnakohus selgitab, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib aga elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt Riigikohtu
  79. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p-d 11–13).
  81. aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 290 eurot ja elatise miinimummääraks seega 145 eurot. Maakohtu otsusega on kostjalt hageja I kasuks välja mõistetud 100 eurot.
  82. aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot ja elatise miinimummääraks seega 177 eurot 50 senti. Maakohtu kinnitatud kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale II elatist 130 eurot.
  83. aastal (hagi esitamise ajal) oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot ja elatise miinimummääraks seega 250 eurot. Alates
  84. jaanuarist 2019 (käesoleva otsuse tegemise ajal) on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 550 eurot ja elatise miinimummääraks seega 275 eurot.
  85. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul annab elatise suurendamiseks alust miinimumelatise suuruse arvestamiseks aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära märkimisväärne muutumine. Eelneva tõttu saab eeldada, et hagejate vajadused on võrreldes varasemate lahendite tegemise ajaga muutunud. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hagejad ei pidanud vajaduste muutumist tõendama.
  86. Kuigi üldjuhul suurendab kohus elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini, peab kohus ka elatise suurust muutes arvestama kohustatud vanema vastuväidetega ega saa elatist miinimumini suurendada, kui seda takistab mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses. Selleks peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  87. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras (
  88. aastal 275 eurot kuus lapse kohta, kokku 550 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus järgmisi asjaolusid.
  89. Maakohtule esitatud palgatõenditest (tl 18 – 23) nähtub, et kostja keskmine netotöötasu perioodil novembrist 2017 kuni aprillini 2018 oli 710 eurot 49 senti. Ringkonnakohtule esitatud 6 palgatõendist (tl 72) nähtub, et kostja keskmine netotöötasu perioodil märtsist 2018 kuni augustini 2018 oli 680 eurot 9 senti. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja märkinud, et ta saab töövõimetupensioni 330 eurot ja sotsiaaltoetust puudega isikule ca 30 eurot kuus, igakuine netosissetulek on ca 1000 eurot. Muud vara kostjale ei kuulu.
  90. Maakohus on tuvastanud, et kostja maksab elatist kolmandale lapsele summas 60 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma püsikulude kohta, sh ravimetele, toidule, riietele ja eluasemele (maakohtus selgitas kostja, et ööbib oma töökohas; vastuses apellatsioonkaebusele märkis, et ööbib tuttavate juures, seega kulud eluasemele eelduslikult puuduvad). Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja märkinud, et maksab kiirlaenu võlgnevust (170 eurot kuus).
  91. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
  92. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praegusel juhul saab ringkonnakohtu hinnangul arvestada peretoetuste maksmist koostoimes kostja halva varalise seisundiga. Seega arvestab ringkonnakohus elatise suuruse kindlaksmääramisel Eesti Vabariigi poolt makstavaid peretoetusi (
  93. aastal 55 eurot lapse kohta, alates
  94. jaanuarist
  95. a 60 eurot lapse kohta).
  96. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal tasuda 175 euro suurust elatist lapse kohta (kokku 350 eurot). Arvestades ka kolmandale lapsele makstavat elatist (60 eurot), jääb kostjale pärast elatise maksmist 590 eurot. Sellest summast on võimalik tasuda ka kiirlaenu võlgnevust (170 eurot).
  97. Apellatsioonkaebuses paluvad hagejad elatise suurendamist alates hagi esitamisest (s.o
  98. veebruarist 2018). Maakohus pidas põhjendatuks suurendada kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatist alates
  99. juunist
  100. Seejuures arvestas maakohus seda, et hagejate pere sissetulekud olid kuni juunini 2018 suuremad, ning määra, mille võrra on hageja I vajadused suurenenud, samuti kostja varalist seisu. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelkõige kostja varalist seisu arvestades tuleb kostjalt mõlema hageja kasuks väljamõistetud elatist suurendada alates
  101. juunist
  102. Olukorras, kus kohus suurendaks kostjalt mõlema hageja kasuks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest (s.o
  103. veebruariks 2018), tekiks kostjal juba praeguseks ajaks märkimisväärne elatise võlgnevus.
  104. Eelneva tõttu tuleb hagejate hagi kostja vastu elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt ja muuta kostja poolt Tartu Maakohtu
  105. mai 2012 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-11-53140 hagejale I ja Tartu Maakohtu
  106. märtsi 2015 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-14-60454 hagejale II makstavat elatise suurust alates
  107. juunist
  108. Kummagi hageja kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 175 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  109. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.