← Eesti

1-18-10345/5

Obsah (6)§ 184§ 74§ 68§ 75§ 83§ 191

1-18-10345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuaril 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-10345 (18231702030) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistun

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Aleksandr Pantelejev – isikukood 37301100222, elukoht xxxx (viibib kinnipidamisasutuses), kodakondsus määratlemata, 6 klassi haridus, emakeel vene keel, töökoht puudub, tõkend vahistamine, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Pantelejev

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat 7 kuud.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, so 3 aastat vangistust, täitmisele, kui Aleksandr Pantelejev ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

  1. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
  2. ei suhtle temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (va lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud);
  3. allub sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga seotud ravile SA Xxxx koheselt pärast osaliselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ning Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-11-9014 asendatud karistuse, so 26 päeva vangistuse, ärakandmist

§ 74

lg 1 alusel määrata Aleksandr Pantelejev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.09.2018.a. Lugeda kohesel ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 23.09.2018 Aleksandr Pantelejevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Aleksandr Pantelejevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 510 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Pantelejevit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 162 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksandr Pantelejev, kriminaalasi 1-18-10345, menetluskulud, sundraha ja ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 60 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - fooliumvoldikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksandr Pantelejevit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on 02.10.2013.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6730 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, uuesti ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 23.09.2018.a kella 06.05 suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilist ainet karfentanüüli. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Aleksandr Pantelejev ebaseaduslikult enda valduses kuni 23.09.2018.a kella 06.05-ni, mil xxxx juures politseiametniku poolt teostatud läbivaatuse käigus leiti ja võeti Aleksandr Pantelejevilt ära viis fooliumvoldikut, milles narkootilist ainet karfentanüüli ja tsüklopropüülfentanüüli sisaldav pulber massiga kokku 0,26 grammi, kus puhast karfentanüüli 0,00018 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Karfentanüül kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja fentanüülide rühma. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks karfentanüüli puhul 15 µgrammist (0,015 milligrammist) puhta ainena. Seega käitles Aleksandr Pantelejev narkootilist ainet koguses, millest piisab enam kui 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Sellise käitumisega pani Aleksandr Pantelejev toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksandr Pantelejevi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.12.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Pantelejevi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 7 kuud.

§ 74

lg-de 1,2,3 alusel pöörata Aleksandr Pantelejevile mõistetav karistus täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud ning jättes vangistuse 3 (kolm) aastat Aleksandr Pantelejevi suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Pantelejev ei pane 4 (nelja)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

§ 75

lg 2 p 5 kohaselt määrata, et Aleksandr Pantelejev on kohustatud koheselt alluma pärast osaliselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ning Harju Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-11-9014 asendatud karistuse, so 26 päeva vangistuse, ärakandmist ravile SA Viljandi Haiglas, mis on seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga.

§ 75

lg 2 p 2¹ ja 7 alusel kohustada Aleksandr Pantelejevit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (va lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 7 (seitse) kuud, kandmise aja alguseks lugeda Aleksandr Pantelejevi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 23.09.2018.a. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. NPALS § 7 lg 3 sätestab, et kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Juhindudes

§83lg 4, 191, Kr

MS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS §7 lg 3 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - fooliumvoldikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 510 eurot ja ekspertiisikulu summas 84 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 60 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
  3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.