KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-32

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Viimaseks töötamise päevaks märgiti

1. november
2. Ülesütlemist põhjendati sellega, et hageja käitumine kaevurite päeval ei olnud vastavuses tööandja väärtuste ja eetikakoodeksiga. Avaldusest ei selgu, milline hageja tegu põhjustas usalduse kaotuse. Eelduslikult võis ülesütlemise tingida asjaolu, et hagejat kahtlustati kaevurite päeval narkootilise aine tarvitamises. Selle kohta alustati väärteoasi nr 2440, 17,
3. Väärteoasjas nr 4-17-5846) tehtud 13.12.2017 kohtuotsusega lõpetati väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Ülesütlemisel polnud seaduslikku alust ja ei järgitud etteteatamise tähtaega.
4. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja oli kaevurite päeval ebaadekvaatses seisundis ning tema verest leiti karfentanüüli ja kokaiini jälgi. Hageja käitumine põhjustas kostja koostööpartnerite usaldamatuse. Tegu oli avatud üritusega, kus viibisid ka kostja koostööpartnerid. Kostja kukkus kokku ja talle kutsuti kiirabi ning kahtlustati terviseprobleemi. Meditsiiniasutuses selgus, et tarvitatud oli narkootikume. MAAKOHTU LAHEND
5. Viru Maakohus rahuldas
6. juuni 2018 otsusega hagi, tuvastas töölepingu
7. novembri 2017 ülesütlemise tühisuse ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 720 eurot.

§ 88

lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 2 Maakohus leidis, et ei ole tuvastatud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks. Välja on selgitamata, kuidas narkootilised ained hageja verre sattusid. Puuduvad tõendid, et hageja oleks varasemalt narkootilisi aineid tarvitanud. Ei saa välistada, et hageja tarvitas narkootilisi aineid ise sellest teadmata kolmanda isiku tegevuse tõttu. Samuti ei ole välistatud, et nimetatud ained võisid sisalduda mõnes hageja tarvitatud ravimis. On tuvastatud, et hageja ebaadekvaatne käitumine seisnes üksnes tema kokkuvarisemises ja esialgu kahtlustati üksnes hageja terviseriket. Narkootiliste ainete olemasolu veres selgus hiljem meditsiiniasutuses. Isiku teadvusekaotus sellisel üritusel ei saa kuidagi olla põhjuseks, mis võib kostjat või tema lepingupartnereid halvas valguses näidata. Maakohus on seisukohal, et tööandja ei saa olla hindajaks, kas konkreetne isik sobib töötajate usaldusisikuks või mitte. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Seega on kostja motiivid hageja sobimatusest olla töötajate usaldusisik asjakohatud ja ei saa olla aluseks töölepingu üles ütlemisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jagas maakohus valesti tõendamiskoormise. TsMS § 230 lg 1 järgi pidi hageja tõendama, et ta ei ole narkootikume tarbinud; 2) rikkus töötaja töölepingut, kuna narkootilise aine tarvitamine kahjustas kostja mainet ja rikkus kostja eetikakoodeksit. Maakohus kohaldas vääralt

88 lg 1 p 5; 3) rikkus maakohus TsMS § 436 lõiget 1 ja 2 ning TsMS § 442 lõiget

2. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. juuni 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 360 eurot menetluskulude katteks.
5. Maakohus leidis õigesti, et täitmata on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused

§ 88lg 1 järgi.

Tööandja võib töölepingu töötajast tulenevalt põhjusel

§ 88

lg 1 järgi üles öelda vaid mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kostja selgitas maakohtu istungil, et hageja ebaadekvaatne käitumine seisnes hageja kokku kukkumises ja terviserikkes, mistõttu kutsuti talle kaevurite päeval kiirabi (tl 64 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötaja kokku kukkumine ja raviasutusse toimetamine kaevurite päeval ei saa olla mõjuvaks põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Isegi juhul, kui hageja veres oli narkootilisi aineid, ei ole kostja tõendanud, et hageja käitus kaevurite päeval ebaadekvaatselt või muul viisil kostja huvisid kahjustavalt. Seega on väär kostja väide, et hageja põhjustas kostja lepingupartnerite usalduse kaotuse. Kostja lepingupartnerid said teada ja näha vaid hageja kokku kukkumist, mitte asjaolu, et kostja verest leiti narkootilisi aineid. 3 8. Kostja ei ole tõendanud, et hageja käitumine oli ilmsete joobetunnustega. Ka

§ 88

lg 1 p 4 sätestab, et mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seoses joobega esineb eelkõige siis, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. See väljendab seadusandja tahet lubada tööandja erakorralist ülesütlemist seoses joobega vaid juhul, kui sellele on eelnenud hoiatus.

§ 88lg 1 p 4 kohaldub ka narkootilisele joobele.

Kostja pole väitnud, et ta on hagejat joobe seisundis töötamise eest hoiatanud. Samuti ei ole esile toodud asjaolu, et kostja oleks varem narkojoobes olnud. Lisaks tuleb arvetada asjaolu, et kostja ei täitnud kaevurite päeval tööülesandeid ja tegu oli töövälise ajaga (tl 64 pöördel). Peol viibimist ja tööülesannete täitmist ei saa samastada. Seega ei töötanud hageja joobes. 9. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei anna alust ka kostja väide, et hageja rikkus tööandja eetikakoodeksit. Tööandja eetikakoodeks ja mis tahes muu tööandja kehtestatud reeglistik ei saa anda täiendavat alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel on võimalik vaid

§ 88lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel.

Hagejal ei rikkunud ühtegi kohustust, mille järgimiseks oli kostjal äratuntav oluline huvi. Tööandja pole väitnud ja tõendanud, et hageja täitis tööülesandeid halvasti. 10. Väär on kostja väide, et maakohus jagas tõendamiskoormise valesti. Mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel peab tõendama kostja kui tööandja. Kuna kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist usalduse kaotusega (

§ 88

lg 1 p 5), pidi ta tõendama, et töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1 ja 2 ning TsMS § 442 lõiget
2. Maakohus põhjendas, miks ta ei leidis, et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Hageja apellatsioonimenetluse kulud 360 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Ajakulu kolm tundi vastuse koostamiseks on põhjendatud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 360 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi