Obsah (5)

§ 3141§ 422§ 415§ 659§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2019 Tartu Tsiviilasja number 2-18-113466 Tsiviilasi Capi

§ 3141

lg 2 alusel e-posti aadressil XXX, seega on kaja esitamiseks vajalik mõjuva põhjuse esinemine. Kostja ei ole hagi koos lisadega talle 15.11.2018 kätte toimetamist vaidlustanud. Kostja toob kaja põhjenduseks mitte menetlusdokumentide kättetoimetamise viisi ega kättetoimetamise kuupäeva, vaid seda, et kostja ei saanud menetlusdokumente õigel ajal avada, Kostja väidab, et tal menetlusdokumendi avamise ID-kaardiga võimalus puudus ja kohtumäärust hagi menetlusse võtmise osas nägi kostja alles kaja koostamise eel. Kohus ei nõustunud kaja põhjendusega ja leiab, et kostjal puudus mõjuv põhjus

§ 422

lg 1 mõttes või seaduslik takistus hagile vastamata jätmiseks või sellest kohtule teatamata jätmiseks ning kostja toodud põhjendus, s.o et kostjal puudus võimalus ID-kaardiga menetlusdokumente avada, ei ole menetluse taastamise aluseks. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles dokumentide ID-kaardiga avamise takistus seisnes, millal see väidetav takistus ära langes ning kuidas ta digidoc dokumente hiljem avada sai. Seega ei ole kostja põhjendanud, et tal esines mõjuv põhjus hagiavaldusele vastamata jätmiseks. Lisaks ei olnud kõik kostjale saadetud menetlusdokumendid digitaalselt allkirjastatud. Digidoc formaadis olid vaid hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus. Nõude tõendamiseks esitatud hagiavalduse lisad olid PDF-formaadis, mida kostjal oli võimalik näha ka ilma ID-kaardita. Samuti ei olnud tegemist otse maakohtule esitatud hagiga. Hagi anti maakohtule üle maksekäsu kiirmenetlusest, mille raames oli rahuldatud kostja (võlgniku) esitatud määruskaebus. Seega oli kostja teadlik tema suhtes jätkuvast kohtumenetlusest. Kohus leidis, et isegi kui kostjal oleks esinenud dokumentide ID-kaardiga avamise takistus, ei ole seda võimalik

§ 422

lg 1 alusel lugeda menetlustoimingu õigeaegselt tegemist välistavaks mõjuvaks põhjuseks, sest digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide avamise võimaluse puudumisel oli kostjal võimalik taotleda kohtult menetlusdokumentide Word- või PDF-formaadis esitamist. Kostja seda võimalust kasutanud ei ole. Seega leiab kohus, et kostjal ei esinenud sellist põhjust, mis takistanuks tal kogu kohtu määratud vastamise tähtaja jooksul hagile vastata või menetlusdokumentide avamise võimatuse puudumise tõttu vastamise võimatusest kohtule teatada. Sellepärast jättis kohus kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi Viru Maakohtule, kus kaja korras menetlus taastada. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuse maksekäsu kiirmenetluses kaebuse ja saades sealt vastuse, sai asjast aru, et ta on võitnud ja ta raha maksma ei pea. Kostja ei ole õigusteadmistega isik, ning kuna seoses tööga oli palju tegemist, siis arvas, et selle asjaga on kõik. 3 Kuna kostja kasutab e-posti harva, siis hiljem ta e-kirju ei vaadanud põhjusel, et arvuti oli katki. Detsembri algul, kui oli rohkem aega, siis avastas kostja tagaseljaotsuse jm materjalid, mis olid saadetud pdf-na. Määruskaebuse esitaja leiab, et on olemas mõjuvad põhjused menetluse taastamiseks. Kostja ei pööranud meilidele tähelepanu, sest tegeleb hoopis teise alaga. Arvuti on katki ja puudub ka ID-kaart, seega digidoc-i kasutada ei saa. Kaja korras menetluse mittetaastamisest nähtub hageja soosing, sest kostja esitatud materjalid näitavad selgelt hagi alusetust. Tekib küsimus, miks kostjale materjale postiga ei saadetud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja eeltoodust järeldada, et vaidlus on lõppenud. Asjaolu, et kostja ei ole õigusteadmistega isik, ei õigusta kostja poolt hagimaterjalidele reageerimata jätmist ega kaja rahuldamist. Kostja poolt määruskaebuses esitatud pinnalt jääb arusaamatuks, kas kostja lihtsalt ei vaadanud oma e-posti või oli tema arvuti katki või ei pööranud ta oma meilidele tähelepanu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, kuidas ta sai detsembris vaatamata katkisele arvutile siiski kohtu saadetud dokumente vaadata. Pelgalt piisava aja puudumine ei anna alust kaja rahuldamiseks, kuna tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Kostjal oleks olnud võimalus vajadusel paluda hagile vastamise tähtaega pikendada. Kostja on tuginenud mõjuva põhjuse esinemisele, kuid maakohus on õigesti tuvastanud, et mõjuv põhjus antud juhul puudus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 10.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja arvates oli tal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Mõjuva põhjusena viitab kostja järgmistele asjaoludele: ID-kaardi puudumine, katkine arvuti, ajanappus ning õigusteadmiste puudumine. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et digidoc-failide avamiseks ei ole üldse vajalik ID-kaardi olemasolu. ID-kaart on vajalik digitaalallkirja andmiseks, kuid juba digitaalselt allkirjastatud dokumente saab avada ja lugeda ka ID-kaardi olemasoluta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu kostja väide, et tema arvates oli ta vaidluse „võitnud“ ega pea maksma. Nimelt nähtub Pärnu Maakohtu 18.10.2018 määruse resolutsiooni pst 3, et asi anti edasi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seega põhjustas kostja väära arvamuse asja lõppemisest kostja ise, mis ei anna alust maakohtu kaja rahuldamiseks. Ka õigusteadmisi mitte omav isik võis ja pidi Pärnu Maakohtu 18.10.2018 4 määrust lugedes aru saada, et asjas ei ole menetlus lõppenud (määruse resolutsiooni p 3 ja põhjenduste p 4.9). Samuti saanuks kostja kasutada määrusest arusaamiseks õigusabi.
2. Mõjuvaks põhjuseks

§ 415

lg 1 tähenduses ei ole käesolevalt ka katkine arvuti, kuivõrd nähtub, et kostja on siiski asja materjalid kätte saanud, kuigi need edastati talle üksnes elektrooniliselt. Asjaolu, et kostja oma e-kirjadel silma peal ei hoia, on kostja enda risk, arvestades, et talle oli teatatud, et asi jätkub hagimenetluses. 13. Maakohus märkis, et hagiavalduse koos lisadega sai lugeda kostjale elektrooniliselt kättetoimetatuks

§ 3141lg 2 alusel e-posti teel.

Ringkonnakohus täpsustab menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamisega seoses, et praegusel juhul on Viru Maakohus saatnud 15.11.2018 e-kirjaga kostjale hagimaterjalid kell 10:41 e-postiaadressil XXX. Kostja on samalt meiliaadressilt edastanud samal päeval kell 11:07 samale Viru Maakohtu meiliaadressile (vmkrakvere.menetlus@kohus.ee) 18.10.2018 kohtumääruse, millega anti asi üle hagimenetlusse. Seega on kostja oma e-postiaadressi kasutanud ca poole tunni jooksul pärast seda, kui maakohtust on talle hagimaterjalid edastatud, ja on kohtule omalt poolt saatnud sama menetlust puudutava ekirja, mida kohtul oli võimalik käsitada ka kinnitusena kirja ja manuste kättesaamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul oleks lisaks võimalik kohaldada asjas ka

§ 3141lg 1 koostoimes sama paragrahvi lg 3 punktiga 2.

Nimelt nähtub asja materjalidest, et maksekäsu menetluses suhtles kostja korduvalt maakohtuga samalt meiliaadressilt ning maksekäsu kiirmenetluse raames sai lugeda dokumendid kostjale kätte toimetatuks. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5