Obsah (9)

§ 76§ 75§ 266§ 215§ 4231§ 64§ 65§ 68§ 761

1 Kriminaalasi nr 1-18-4871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4871 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Artur Soomile katseaeg kuni 30.09.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Artur Soomi katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Artur Soomi katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud järgmisi kohustusi: 2 - mitte tarvitama alkoholi; jätkama põhihariduse omandamisega, asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Artur Soom kriminaalhooldusele Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Artur Soom karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artur Soom kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 14.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4871 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,

§ 4231

järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Artur Soomi liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks Artur Soomile mõisteti 2 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Artur Soomi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev 08.05.

1. Artur Soom on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevalt on isikut karistatud omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise ning juhtimisõiguseta isikuna sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja vägivallaga avaliku korra raske rikkumise eest. Käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kinnipeetav üldjuhul ei planeeri kuritegusid ette, vaid käitub hetkeemotsiooni ajel. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, mõtlematu käitumine, soov saada teravaid elamusi ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Isik on vangistuse jooksul eeskujulikult täitnud individuaalset täitmiskava. Alates 03.09.2018 omandab kinnipeetav Viru Vanglas põhiharidust HEV programmi alusel, alustas põhihariduse omandamist
2. klassist. Alates 09.01.2019 on isik määratud tähtajatult majandustöödele koristaja ametikohale. 24.01.2019 toimus isikuga analüüsiv vestlus tegevuse tagajärgedest. 28.01.2019 alustas isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele läbimist. Muus osas ei ole isik temast mitteolenevatel põhjustel jõudnud asuda individuaalset täitmiskava täitma. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx koos ema, ema elukaaslase ja kahe õega. Hetkel elab seal ka isiku kolmas õde. Tegemist on emale kuuluva 4-toalise korteriga, millel võlgnevused puuduvad. Ema on nõus poja pärast vabanemist enda juurde tagasi võtma eeldusel, et ta käitub korralikult ning asub õppima või töötama. Vabanemisel oleks isikul võimalik elada korteri suures toas, kus on olemas magamiskoht ning kõik vajalikud asjad elamiseks ja õppimiseks. Kuna tegemist on elutoaga, on privaatsus piiratud. Isiku sõnul läheb ta nimetatud aadressile elama, kuid tulevikus plaanib xxxx kolida ja seal korteri üürida. Varasemalt esines kodus suhteprobleeme. Samas majas elas süüdimõistetu kuriteokaaslane, kuid hetkeseisuga on ta ära kolinud kõrvalmajja. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda naabrite suhtes ning sattunud nendega konflikti. Isiku sõnul on ta kannatanutega ära leppinud, kuid arvestades asjaolu, et kannatanud elavad samas majas või naabermajas, on seos eluaseme ja uue kuriteo toimepanemise vahel olemas. Artur Soom on elu jooksul vahetanud mitmeid koole ning korduvalt klassikursust korranud. Isiku sõnul õpib ta hetkel
3. ja
4. klassis korraga. Kinnipeetav näitab üles motivatsiooni hariduse omandamiseks, plaanides edaspidi minna kutsekooli, et omandada kutseharidus. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ta pidi osalema õppetöös, kuid koolis ei käinud ning selle asemel tegi erinevaid juhutöid. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud erinevates valdkondades nagu metsamehena, traktoristina, abitöölisena küttepuude transpordil, elektrikuna, on õppinud keevitajaks ning tegelenud ka ostu-müügiga, ostes autosid/muid internetis müüdavaid esemeid ning müües neid suurema hinnaga edasi. Isiku sõnul teenis ta igakuiselt head raha, mida kulutas niisama hetkeheaolu nimel. Ta ei mõelnud toona, et raha võiks millegi jaoks koguda või kuskile investeerida. Töösse suhtumine on positiivne. Enne vangistust elas isik kodus, perel majanduslikke probleeme ei ole. Kinnipeetav selgitas vestlusel, et talle meeldis alati proovida ise hakkama saada. Seetõttu otsis ta ka endale erinevaid tööotsi. Isik on sooritanud kehalise väärkohtlemise, kuna kannatanu oli talle raha võlgu. Samuti on kinnipeetav võtnud kannatanult ära mobiiltelefoni koos kaartide ja sularahaga. Isiku enda sõnul ei olnud tegemist vargusega, sest asjad olevat jäänud temale antud jope taskusse, mille ta hiljem tagastas. Viru Vangla 12.02.2019 andmetel isikul rahalised võlgnevused puuduvad, vabanemisfondis on 281 eurot. Vangistuses on isikut rahaliselt toetanud tema ema. Kinnipeetava perekonda ja lähivõrgustikku kuuluvad ema A N, õde R S, kasuõed V N, A N ja M P, ema elukaaslane M P ja isa R S. Õdedega on kinnipeetava sõnul suhted head. Enne vangistust olid ema ja kasuisaga suhted halvad, kuid need on vangistuse jooksul paranenud. Artur Soom ei suhelnud emaga, sest nende vahel ei olnud usaldussuhet. Kinnipeetav süüdistab oma ema selles, et viimane soovis temast "lahti saada", viies teda turvakodudesse. Ühe korra on Artur Soom ema tõuganud, kuna talle ei meeldinud, et ema närvi läks. Artur Soomi arvamusel on ema teda ise provotseerinud. Artur Soom ise omalt poolt püüab emaga rohkem ühist keelt leida. Kinnipeetav ei soovi alati nõustuda ema arvamusega, sest ei pea teda enda jaoks autoriteediks. Päris isaga on suhted paremad kui emaga, kuid omavahel ei suhelda väga tihti. Enamus ajast töötab ja elab isa xxxx. Kasuisa M P on kinnipeetaval konfliktsed suhted ning kodus on esinenud ka vägivalla kasutamist. Artur Soomi suhtlusringkonda kuuluvad lastekodulapsed, kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ta ka kuritegusid toime pani. Kinnipeetav väidab, et lõpetas enda kunagiste tuttavate/sõpradega suhtlemise, sest ei soovi enam vanglasse tagasi tulla. Isik pani kuritegusid toime ka teiste mõjutusel. Ta tarvitas ülemäära alkoholi, sõitis autoga süstemaatiliselt ilma juhtimisõigust omamata, sest tema sõnul oli see lahe. Isik ei hoolinud oma tegude tagajärgedest ning tegi sageli riskantseid otsuseid. Kinnipeetav tarvitas alates
5. eluaastast igapäevaselt nii lahjat kui ka kanget alkoholi. Isik on 4 alkoholijoobes olles pannud korduvalt toime kuritegusid. Kinnipeetavat on karistatud väärteokorras alkoholi tarbimise eest alaealisena. Mitmeid kordi on isik sattunud alkoholijoobes olles konflikti ja kasutanud vägivalda. Isik väidab, et soovib täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid siiamaani ei ole suutnud seda teha. Narkootikume isik ei tarvita. Varasemalt on isik olnud psühhiaatrilisel ravil (eelkoolieast alates) ning talle on määratud erinevaid psühhotroopseid ravimeid. Käesolevalt ravi ei saa. Kinnipeetav soovib abi alkoholi tarvitamisest loobumisel. Isik tõi mitmel korral enda vägivaldsete kuritegude põhjuseks enesekaitse. Ta ei osanud sellel hetkel neid olukordi teisiti lahendada. Isikul on hetke eesmärkideks omandada põhiharidus ning eriala. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, suhtub ametiisikutesse viisakalt ja on temaga töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning lõiganud katki elektroonse jalavõru, sest tema sõnul oli kodus leviga pidevalt probleeme ning seade läks sageli häiresse. Enda sõnul on ta valmis tulevikus kriminaalhooldusesse tõsisemalt suhtuma. Vabaduses ei väärtustanud kinnipeetav ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning rikkus neid pidevalt. Näiteks pidas ta ilma lubadeta sõitmist kõrvalisel teel normaalseks, sest seal ei olnud palju liiklust. Samuti selgitas ta, et kui ei oleks mingites situatsioonides politseid olnud, ei oleks ta vahele jäänud. Isik on taoliste väidetega pisendanud oma süüd ning vabandanud enda käitumist teiste käitumisega. Käesolevalt väljendab Artur Soom soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vanglas on isik käitunud seaduskuulekalt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Võttes arvesse kinnipeetava ohutaset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Artur Soomi tingimisi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll katseaja lõpuni, s.o 30.09.
6. Kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks määrata talle

§ 75lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud kohustused.

Artur Soom kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on varem ka kriminaalhooldusel olnud, kuid siis ei suhtunud ta sellesse tõsiselt. Ta ei usu, et kui kohus ta vabastab, siis eelnev kordub, sest ta ei taha vanglasse tagasi sattuda. Ta usub, et suudab seaduskuulekalt käituda samas keskkonnas, kust ta vanglasse tuli ning kus on sõbrad, kellega koos on ta kuritegusid toime pannud ning kannatanud, kelle suhtes on ta vägivalda kasutanud. Nende kannatanutega on nüüdseks suhted head. Ta suhtleb ka vanglas olles nendega kord nädalas. Ta teab, et kui kohus ta vabastab, siis määratakse talle alkoholi tarvitamise keeld, mis on absoluutne. Ta saab hakkama sellega, et vabaduses alkoholi absoluutselt ei tarvita, sest mingit otsest sõltuvust tal ei ole. Programm Eluviisitreening õigusrikkujatele hetkel kestab ning sellest on kasu olnud. Suhted ema ja kasuisaga on päris palju paremaks muutunud, ta peab nendega arvestama nii kaua, kui endale korteri üürib. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Pärisisa lubas tööga aidata, tal on xxxx ehitusfirma. Hariduse osas peab ta ise kooli otsima Eestis. Tööoskused ehituse valdkonnas on tal olemas. Ta on varem ka isa juures xxxx töötanud, ta oli siis 12-aastane. Kui kohus ta vabastab, siis jääb tal päris pikk katseaeg karistusaja lõpuni, kuid ta usub, et saab kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega hakkama. Vanglasse tagasi tulla ta ei taha. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artur Soomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artur Soomi ennetähtaegset vabastamist. 5

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 761

lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Soomi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on läbinud analüüsiva vestluse tegevuse tagajärgedest ning alustanud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele läbimist. Samuti alustas isik põhihariduse omandamist 6. klassist. Ta on määratud tähtajatult majandustöödele koristaja ametikohale. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse viisakalt ja on nende suhtes positiivse hoiakuga. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub, kuid ta on varem teinud juhutöid erinevates valdkondades, mille käigus on omandanud tööoskusi. Isikul puuduvad võlgnevused, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ta ka kuritegusid toime pani. Enda sõnul pani ta kuriteod toime just teiste mõjutusel. Samas on kinnipeetav väidetavalt nende isikutega suhtlemise lõpetanud, kuna ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Suhted ema ja kasuisaga olid enne vangistust halvad, kuid vangistuse jooksul on paranenud. Seda näitab ka asjaolu, et ema on nõus poja enda juurde taas elama võtma. Alkoholi tarvitas kinnipeetav varajasest noorusest alates igapäevaselt, kuid enda sõnul soovib ta edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusel olles elektroonilise valve kohaldamise tingimusi, tuleks kohtu hinnangul eeltoodu põhjal anda Artur Soomile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi edaspidi kuritegevusest hoiduda ning seadnud endale eesmärgiks põhihariduse ja eriala omandamise. Samuti on ta enda sõnul nüüd valmis suhtuma kriminaalhooldusesse tõsisemalt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Artur Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. 6

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Artur Soomile katseaja kuni 30.09.2020 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,4 ja 7 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik