Obsah (7)

§ 424§ 65§ 68§ 75§ 751§ 331§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6959 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlusta

§ 424

järgi 2 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega mõistetud raskeima karistusega, ja mõisteti liitkaristuseks D. Rimmile vangistus 7 aastat.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (19.06.201520.06.2015) karistusaja hulka.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 23.04.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus (vangistus 21 päeva), mis on samuti karistusest juba maha arvatud Harju Maakohtu 23.04.2015 jõustunud kohtuotsusega. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, karistuse kandmise alguseks on 14.07.2015 ning ärakandmisele kuulub 6 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise lõpp 21.06.

2. Viru Maakohtu 28.01.2019 määrusega vabastati D. Rimm tingimisi enne tähtaega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega, katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 21.06.
3. D. Rimm määrati katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda katseaja esimesel 24 kuul järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Narva mnt 174c/3-25, Tallinn. Samuti kohaldati D. Rimmi suhtes käitumiskontrolli ajaks

75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 kohustusi.

§ 751lg 3 alusel määrati D.

Rimmile elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud, mis

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 2.

1. Maakohus leiab, et D. Rimmi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetule saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. D. Rimmi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa ja laste juurde Tallinnas. Elukoht on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik (kinnipeetava ema) on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on D. Rimmil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetav ei ole küll ametlikult töötanud, kuid ta pärineb materiaalselt kindlustatud perest. Vanglasse saadavad regulaarselt raha abikaasa ja ema. Isik on vanglale esitanud 2 garantiikirja, milles mõlemad firmad pakuvad talle vabanemisel töökohta: X OÜ elektriku ametikohta ning Y Grupp OÜ ehitaja ametikohta. Kinnipeetaval on küll tasumata rahalisi võlgnevusi summas 3897 eurot, kuid ta soovib need kiirelt ära maksta. Kinnipeetaval on toetavad lähedased, tema tutvusringkonnas on ka kriminaalse mõttelaadiga isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et D. Rimm ei ole enda hinnangul mõjutatav ja konflikti korral läheb lihtsalt minema. 2.
2. Maakohus luges veel positiivseks, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“, vestlused suhete teemal ning töötab vanglas majandustöödel. Isiku enda sõnul olid programmid kasulikud ning andsid nii mõnelegi elujuhtumile teistsuguse lähenemisnurga. Ka on D. Rimm lõpetanud vanglas keraamika valmistamise kursused. Seega on kinnipeetav kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt enda harimiseks, oma käitumise ja riskide analüüsimiseks. 2.
3. Alkoholi tarvitamisega enne viimast vangistust isikul probleeme ei olnud, andmed alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad. Seega on isik suutnud hoida alkoholi tarvitamise kontrolli all. Isiku enda hinnangul on ta sportlik ning juba sel põhjusel ei taha ta alkoholi tarbida, milline seisukoht on maakohtu hinnangul äärmiselt positiivne. Negatiivsena tuleb aga märkida, et kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus (kokaiin), isik on remissiooni staadiumis. D. Rimm ise ennast sõltlaseks ei pea, kuid tarvitamist ka ei eita. Käesolev kuritegu on toime pandud narkojoobes. Kuigi isik on kõrgelt motiveeritud selle probleemiga tegelema, ei saa siiski välistada tagasilangust ning sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. 2.
4. Viimase kriminaalhoolduse läbis isik edukalt. Pere loomine ja laste kasvatamine on mõjunud isiku väärtushinnangutele positiivselt, isik väärtustab peret ja on valmis osalema sotsiaalprogrammides. Ka toob kinnipeetav välja, et ta soovib osaleda perekonna elus ning laste kasvatamises ja ilmutab motivatsiooni vanglasse enam mitte sattuda. 2.
5. Maakohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökohtade olemasolu, lähedase toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine, kursuste ja programmide läbimine, jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalik risk sõltuvusainete tarvitamise näol). Kriminaalhooldajapoolne toetus on 2 kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab D. Rimmi üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, majanduslike raskuste teke ja tuttavate võimalikud negatiivsed mõjutused. Lisaks on maakohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad samuti uue kuriteo toimepanemise riski ning aitavad kinnistada tema positiivseid väärtushinnanguid. D. Rimmi tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Maakohus pidas otstarbekaks eluga vabaduses kohanemiseks määrata elektroonilise valve pikkuseks 12 kuud. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse D. Rimm lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab D. Rimm suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele 3. Viru Maakohtu 28.01.2019 määruse peale esitas määruskaebuse abiprokurör Ain Tali, kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta D. Rimm ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et kuna D. Rimmi on karistatud kuuel korral, milles üks on arhiveeritud ning vangistuses on ta teist korda, siis see näitab, et vaatamata korduvatele karistustele ei ole süüdimõistetu muutnud oma ellusuhtumist ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. On märkimisväärne, et viimase kuriteo, s.o mootorsõiduki narkojoobes juhtimise, pani süüdimõistetu toime ajal, mil kriminaalasjas nr 1-14-7590 oli tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamise asendamine kautsjoniga. Sõltuvusainete tarvitamisest tulenev risk on D. Rimmi puhul suur. Teiseks oluliseks asjaoluks on määruskaebuse kohaselt see, et kuigi D. Rimmil puuduvad distsiplinaarkaristused, siis on vangla kohtule esitatud D. Rimmi iseloomustuses jätnud märkimata asjaolu, et Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi 17922700135 (1-18-8792), milles D. Rimmile on esitatud süüdistus

§ 331

järgi, s.o kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Nimetatud kriminaalasja saatis prokuratuur 03.09.2018 Viru Maakohtusse lühimenetluse korras, kuid 28.09.2018 tagastas kohus määrusega kriminaalaja materjalid, sest D. Rimm loobus lühimenetlusest. 31.10.2018 saatis prokuratuur kriminaalaja kohtusse arutamiseks üldmenetluse korras. 04.12.2018 määrusega andis kohtunik D. Rimmi kohtu alla, istungid toimuvad 2019 veebruari lõpus ja märtsi alguses. Seega ei ole D. Rimmi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ning ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus – vangistatu õiguspärane käitumine vangistuse ajal.

1. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.03.
2. 3 Nimetatud ajaks esitas määruskaebuse osas oma seisukohad süüdimõistetu D. Rimmi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes leiab, et maakohtu määrus tuleks jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuses leitakse kokkuvõtlikult, et väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt korduv karistatus ei ole takistuseks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Süüdimõistetu suhtes esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis korratakse üle ka esitatud vastuses prokuratuuri määruskaebusele. D. Rimm on remissiooni staadiumis, kuid on valmis probleemiga edasi tegelema. Maakohtus istungil D. Rimm on kinnitanud, et on võtnud ühendust Nelli Galikova keskusega ja on valmis läbima kursuseid. Seega D. Rimm on vangistuses teinud aktiivset tööd, eesmärgiga ennetähtaegselt vabaneda ja asuda seaduskuulekale teele. Lisaks ennetähtaegse vabastamise korral pannakse D. Rimmile kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määruskaebuse punkti 2 kohaselt D. Rimm ei olnud suuteline vanglas seaduskuulekalt käituda. Prokuröri seisukoht põhineb asjaolul, et D. Rimmile on esitatud süüdistus

§ 331järgi.

Süüdistuse alusel on prokurör asunud seisukohale, et D. Rimmi poolt ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus – vangistatu õiguspärane käitumine vangistuse ajal. KrMS § 7 lg 1 kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega esitatud süüdistuse alusel on prokurör sisuliselt järeldanud, et D. Rimm on narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuse tarvitanud ehk ei ole vangistuses õiguspäraselt käitunud. Viru Maakohus 05.03.2019 otsusega mõistis D. Rimmi

§ 331järgi õigeks.

Kuigi see otsus ei ole veel jõustunud, puudub siiski D. Rimmi suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu teda ei saa käsitleda isikuna, kes ei ole vangistuses õiguspäraselt käitunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et käesoleval ajal tuleks anda D. Rimmile võimalus näidata, et ta on võimeline oma käitumist muutma ning edaspidi käituma seadusekuulekalt. Maakohtu otsustus on põhjendatud ja määruskaebus jääb edutuks.
2. Maakohus on lähtunud konkreetsest süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludest.

Seega ei ole õige määruskaebuses toodud seisukoht justkui tuleks seada kõikidest asjaoludest kõrgemaks vangistatu õiguspärast käitumist vangistuse ajal. Seejuures ei ole prokuröri selle väite taga olev põhjendus käesoleval ajal arvestatav. Seni, kuni isiku suhtes puudub süüdimõistev kohtuotsus, ei saa asuda seisukohale, et D. Rimm on toime pannud kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. See põhimõte tuleneb otseselt KrMS § 7 lg-st 1 ehk süütuse presumptsioonist. Seega ei saa öelda, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei oleks olnud nõuetekohane. Seda argumenti määruskaebusest arvestada ei see. Tulenevalt eelnevast jääb alles määruskaebusesse kaks argumenti: süüdimõistetut on korduvalt karistatud ning süüdimõistetul on probleeme narkootikumidega. Selles osas on maakohus aga põhjalikult selgitanud, miks ei kaalu need üle muid D. Rimmi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. Ka ei ole määruskaebuses näidatud, miks oleksid need argumendid kaalukamad kui teised süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning miks kaebaja hinnangul ei taga maakohtu poolt väljatoodud asjaolud nende riskide maandamist. Ringkonnakohus nõustudes 4 maakohtuga, leiab, et süüdimõistetu suhtes on varasemalt kriminaalhooldus õnnestunud ning talle on lisaks määratud lisakohustusi, sh kohustus mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte suhelda narkootikume omavate ja tarvitavate ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega, maandab see uue kuriteo riske. Asjaolu, et D. Rimmile on määratud ka kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, siis peaks see aitama vähendada uue kuriteo toimepanemise riski ja võiks olla seotud narkootikumide mitte tarvitamist soodustava teemaga. Lisaks on süüdimõistetule tagatud täiendav kontroll 12 kuu jooksul elektroonilise valve näol. Arvestades süüdimõistetu varasemat karistatust ning probleeme narkootikumidega on elektroonilise valve pikemaks ajaks määramine ka täiendavalt vajalik ja põhjendatud. Määruskaebuses toodud argumendid ei lükka ümber maakohtu põhistusi, miks tuleks D. Rimm ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 5