← Eesti

1-16-10499/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. jaanuar 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-10499 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Urmas Paabut, määruskaebus liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus muutmata ja Urmas Paabuti määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu
  7. novembri 2016 otsusega tunnistati Urmas Paabut süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 184 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg
  8. juuli 2016 karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Süüdimõistetu vabastati tingimisi karistusest ning allutati KarS § 74 lõigete 1 ja 3 alusel 3-aastase katseaja kestel käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. U. Paabutit kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 8 alusel määrati U. Paabutile lisakohustused: mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
  9. detsembril
  12. jaanuaril 2018 esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande U. Paabutile täiendava kohustuse määramiseks, sest ta oli korduvalt tarvitanud narkootilisi aineid (
  13. veebruar 2017,
  14. veebruar 2017 ja
  15. detsember 2017) ja ühel korral (
  16. jaanuar 2018) jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Erakorralises ettekandes tehti ettepanek panna süüdimõistetule kohustus alluda ravile Viljandi Sõltuvushaigete- ja rehabilitatsioonikeskuses. Kohtumenetluse käigus selgus, et süüdimõistetu nõusolek ravile allumiseks puudub. Seetõttu jäeti Tartu Maakohtu
  17. veebruari 2018 määrusega erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
  18. veebruaril
  21. novembril 2018 esitas kriminaalhooldusosakond kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotleti mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna U. Paabut oli rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu
  22. septembril
  23. Varasemalt on teda kahel korral narkootikumide tarvitamise keelu rikkumise eest hoiatatud. U. Paabut ei ole rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumistel on ta viisakas ja koostöövalmis. Ta on regulaarselt käinud psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitab vajadusel ravimeid. U. Paabut oli arvel Eesti Töötukassas kuni
  24. novembrini
  25. Sellest kuupäevast alates on ta ametlikult ema hooldaja. Katseaja jooksul on U. Paabutit korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest. Ta on kolmel korral edukalt ära teinud väärteoasjades määratud üldkasuliku töö tunnid. Lisaks on U. Paabut läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametniku hinnangul U. Paabut narkootiliste ainete tarvitamises probleemi ei näe ega tunnista sõltuvust. Sotsiaalprogrammi läbimine positiivseid muutusi U. Paabuti hoiakutes kaasa ei toonud. Tema nimi on kohtuotsustes esinenud 2017 narkootiliste ainete ostjana. MAAKOHTU SEISUKOHT
  26. Kohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  27. Kohus tuvastas alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile tuginedes, et U. Paabuti organismis olid
  28. septembril 2018 narkootilised ained (metaamfetamiin ja amfetamiin). Sellega rikkus U. Paabut kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
  29. Tegemist on tahtliku rikkumisega. Eluliselt usutav ei ole, et narkootilised ained võisid süüdimõistetu organismi sattuda tema tahtest sõltumatult. U. Paabut viitas
  30. detsembri 2018 kohtuistungil, et tarvitab psühhiaatri määratud ravimeid. Raviarst kinnitas vastuses kohtu päringule, et ravimid ei sisalda aineid, millega seoses võiks U. Paabuti organismis leiduda metaamfetamiini ja amfetamiini. Ka vastuvõttudel on U. Paabut korduvalt (viimati
  31. oktoobril 2018) kinnitanud, et tarvitab jätkuvalt amfetamiini. Seega on U. Paabuti ütlused, mille kohaselt ta ei ole alates
  32. a veebruarist narkootikume tarvitanud, vastuolus raviarstile avaldatuga.
  33. Narkootiliste ainete tarvitamine käesoleva aasta septembris ei ole esmakordne katseaja rikkumine. Eelmisele erakorralisele ettekandele lisatud tõendid (
  34. veebruari 2017 joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 272t,
  35. veebruari 2017 joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 399t, protokoll 87/42 Wismari Haigla AS-ist,
  36. märtsi 2017 EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang) tõendavad, et U. Paabut oli narkootilist ainet tarvitanud ka
  37. veebruaril ja
  38. veebruaril
  39. Narkootiliste ainete (metaamfetamiin ja amfetamiin) tarvitamine nimetatud kuupäevadel on lisaks kindlaks tehtud tuginedes U. Paabuti uriiniproovi uuringutele. Süüdimõistetu kinnitas ka kohtuistungil, et
  40. a veebruaris ta narkootilisi aineid siiski tarbis.
  41. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et U. Paabutit on Põhja prefektuuri
  42. veebruari 2017 otsusega ja Lõuna prefektuuri
  43. detsembri 2017 otsustega
  44. a veebruaris toimepandud narkootiliste ainete tarvitamiste eest NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahvidega karistatud. -2-
  46. märtsi 2017 ja
  47. mai 2017 hoiatustest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on U. Paabutit
  48. ja
  49. veebruaril 2017 narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumiste eest hoiatanud.
  51. detsembril 2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastas kriminaalhooldusametnik, et U. Paabutil esineb narkootiliste ainete tarvitamisele viitavaid tunnuseid.
  52. detsembri 2017 narkootiliste ainete tarvitamine on kindlaks tehtud tuginedes peamiselt üksnes indikaatorvahendi näidule, mis on olnud positiivne. Tuleb nentida, et protokollis muid narkootiliste ainete tarvitamisele viitavaid tunnuseid eriti ei leidu. Fikseeritud on üksnes silmade punetus. Samas pole kontrollile allutatud U. Paabut ise narkootiliste ainete tarvitamist kategooriliselt eitanud, avaldades protokolli koostamisel, et amfetamiin võis arvatavasti olla mõnes joomingu käigus joodud karastusjoogis. Kohtuistungil U. Paabut kategooriliselt eitas narkootiliste ainete tarvitamist 2017 detsembris. Kohus leidis, et
  53. detsembri 2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab siiski, et U. Paabut oli narkootilisi aineid tarvitanud ka
  54. a detsembris, mil indikaatorvahendi näit oli positiivne. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt pole määrav, kas U. Paabut oli
  55. detsembril 2017 narkojoobes. Viimasel korral esineks kahtlemata rohkem ka silmnähtavaid narkootilisi ainete tarvitamisele viitavaid tunnuseid.
  56. Registreerimisleht kinnitab, et
  57. jaanuaril 2018 rikkus U. Paabut registreerimiskohustust.
  58. Vaatamata U. Paabutile antud võimalusele kanda karistust vabaduses, ei ole ta seda suutnud. Ehkki esineb ka rida U. Paabuti käitumist positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, saab siiski järeldada, et ta ei suuda pidada kinni narkootiliste ainete tarvitamise keelust. Süüdlane on jätkanud narkootikumide tarvitamist ka pärast kaht hoiatust (
  59. ja
  60. veebruar 2017), tarvitades narkootilisi aineid uuesti detsembris 2017 ja septembris
  61. Seega on U. Paabut katseajal narkootilisi aineid tarvitanud kokku neljal korral. Kuigi ta on
  62. a kevadel läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole see ega varem tarvitusele võetud abinõud oma eesmärki täitnud. Just asjaolu, et
  63. septembril 2018 kindlaks tehtud narkootiliste ainete tarvitamise puhul ei ole tegemist esmakordselt karistuse kandmise aja jooksul toimepandud rikkumisega, vaid probleeme kohtuotsuse täitmisel on U. Paabutil esinenud kogu katseajal kestel, tingib antud rikkumise puhul karistuse täitmisele pööramise.
  64. Psühhiaatri
  65. detsembri 2018 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et U. Paabut on siiski püüdnud oma narkosõltuvuse probleemiga mingil määral tegeleda. Arvestades arsti poole pöördumiste väikest arvu ja pöördumiste vahele jäävaid ajavahemikke (
  66. oktoober 2016,
  67. märts 2017,
  68. oktoober 2018,
  69. november 2018) nentis kohus, et süüdistatava tegelemine selle probleemiga on olnud ilmselgelt ebapiisav. U. Paabut ei soovinud pöörduda ravile Viljandi Sõltuvushaigete- ja rehabilitatsioonikeskuses, millise ettepaneku tegi kriminaalhooldusametnik. Arvestades süüdimõistetu vähest motiveeritust tegeleda oma narkosõltuvuse raviga ei pidanud kohus võimalikuks mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pööramisega enam viivitada, sest süüdimõistetu ei oleks võimeline katseaega edukalt läbima.
  70. Ettekandes on viidatud asjaolule, et U. Paabut kajastub narkootiliste ainete ostjana mõnes kohtulahendis. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Maakohtu
  71. septembri 2018 otsuses asjas 1-17-10994 tõesti tuvastatud, et U. Paabut omandas Renet Haamerilt 2017 mais kolmel ja 2017.a juunis ühel korral amfetamiini. U. Paabut on seda asjaolu kategooriliselt eitanud. Tartu Maakohtu
  72. novembri 2016 otsusega oli U. Paabutil keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Omamise keeldu kohus talle pannud ei ole. Seega isegi kui eeldada, et U. Paabut narkootilisi aineid 2017.a kevadel omandas, pole sellise tegevuse puhul käesoleval juhul tegemist käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. -3- MÄÄRUSKAEBUS
  73. U. Paabut taotleb maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et ekspertiisi vastus tuli talle täieliku üllatusena. Ainsa selgitusena pakub U. Paabut välja, et keelatud ained sattusid tema organismi võõrast pudelist juues. Ta ei suuda meenutada, millal see juhtus. Küll aga ei suhtle ta enam tarvitajatega ega joo võõrastest pudelitest. U. Paabuti karistuse kandmisele pööramisel sattuks raskesse majanduslikku olukorda tema pere, kus kasvab neli alaealist last ja liikumispuudega ema, kellele U. Paabut on seaduslikuks hooldajaks.
  74. Ringkonnakohtus
  75. jaanuaril registreeritud kaebuse täienduses kinnitab U. Paabut veelkord, et ei ole alates
  76. a veebruarist narkootikume tarvitanud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  77. septembri
  78. a uuringuaktiga tuvastatud narkootilised ained metamfetamiin ja amfetamiin said tema organismi sattuda vaid juhuslikult, psühhiaatri kirjutatud ravimite kaudu või on keegi pannud need joogi sisse. Igal juhul on narkootiline aine U. Paabuti organismi sattunud tema tahte vastaselt. Kuna ravimeid välja kirjutanud psühhiaater on kinnitanud, et ravimid narkootilisi aineid ei sisalda, siis jääb järele võimalus, et need lisati U. Paabuti joogi sisse tema tahte vastaselt. Kohus ei ole sellist võimalust pidanud usutavaks, ent on jätnud otsuse selles osas sisuliselt põhjendamata. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-49-09, p 8 tuleneb, et narkojoobes olekut ei saa võrdsustada narkootikumide tarvitamisega. U. Paabut leiab, et tema puhul ei ole tõendatud narkootiliste ainete tarvitamine ühegi käesoleva juhtumi puhul. Ka eluliselt on usutav, et narkootikumid võisid sattuda U. Paabuti organismi tema tahte vastaselt arvestades seltskonda, kellega ta suhtleb.
  79. Maakohus on karistuse täitmisele pööramisel rakendanud kõige äärmuslikumat meedet, jättes kaalumata KarS § 74 lg-s 4 sätestatud muud võimalused. Teiste võimaluste kasutamise kasuks räägib ka kriminaalhooldaja iseloomustus, mille kohaselt ei ole esinenud alkoholikeelu rikkumisi ning kriminaalhooldusosakonnas käies on U. Paabut olnud viisakas ja koostöövalmis, käinud regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitanud meeleolu parandavaid ravimeid. Ta on senini ametlikult oma ema hooldaja. Peres kasvab 6 last, kellest 4 on alaealised ja kelle heaolu sõltub otseselt U. Paabutist. Alates aasta algusest on ta leidnud sobiva töökoha ja esitab ka töölepingu ning iseloomustuse. U. Paabut on nõus endale lisakohustuste panemisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  80. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
  81. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda narkootikumide keelu rikkumise U. Paabuti puhul tuvastatuks. Süüdimõistetu enda selgitused, nagu oleks ekspertiisivastused talle tulnud täieliku üllatusena ja põhjendused, mille kohaselt sattusid keelatud ained tema organismi võõrast pudelist juues, on maakohtu määruses samuti käsitlemist leidnud. Nimelt on maakohus kaalunud erinevaid süüdlase püstitanud versioone ning need isiku enda ütluste ja raviarsti selgitustega ümber lükanud. Ringkonnakohus ei näe põhjust asuda maakohtu põhistatud seisukohast erinevale positsioonile. -4-
  82. Kuivõrd kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, siis tuleb järgnevalt otsustada, kas maakohus teostas kaalutlusõigust õigesti. Kohtukolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on jaatav. Nimelt nähtub maakohtu määrusest, et kohus on kaalunud ühelt poolt U. Paabuti katseaja läbimist iseloomustavaid positiivseid aspekte, tuues välja näiteks peamiselt laitmatu registreerimiskohustuse täitmise ja U. Paabuti koostöövalmiduse. Samas aga näitavad korduvad narkootiliste ainete keelu rikkumised, et isiku käitumine katseajal on olnud probleemne. Siinjuures ei ole täitnud eesmärki ka abinõud, nagu sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud programmi „Eluviisitreening“ läbimine ega psühhiaatri vastuvõtul käimine. Eelmises erakorralises ettekandes tehti ettepanek U. Paabuti asumiseks ravile, ent süüdlase nõusoleku puudumise tõttu jäeti ettepanek rahuldamata. Seetõttu leiab ka ringkonnakohus, et U. Paabutile lisakohustusena sotsiaalprogrammide panemine mingit mõttekust ei eviks ning tema katseaja pikendamisel ei oleks samuti perspektiivi. U. Paabuti katseaeg lõpeks
  83. novembril 2019, ent juba praegu on ta korduvalt rikkunud selle tingimusi ning prognoos, et edasine katseaeg kulgeks probleemideta, on nullilähedane.
  84. Eeltoodut arvestades leiab ka ringkonnakohus, et ainus viis reageerida U. Paabuti katseaja tingimuste rikkumistele, on pöörata tema karistus täitmisele. Paratamatult kaasneb iga karistusega teenimatult tagajärgi süüdlase lähedastele. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramisel satuvad raskesse olukorda tema lähedased.
  85. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, jätab ta selle KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja U. Paabuti määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau -5- /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.