KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4578 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidl

§ 331

järgi 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.

augusti

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3145 mõistetud 8 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse võrra ning isikule mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus osaliselt, s.o D. Romanovile

§ 331

järgi mõistetud karistuse ja talle

§ 65lg 2 järgi moodustatud liitkaristuse osas.

Tartu Ringkonnakohus mõistis isikule

§ 331

järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.

augusti

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3145 mõistetud karistuse, s.o 8 aasta ja 9 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. oktoober
3. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
4. jaanuaril
5. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes tal 7.detsembril
7. Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a määrusega jäeti D. Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Vangla iseloomustusest ning D. Romanovi kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressile XXX linn. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema abikaasale. Korteris elab kinnipeetava abikaasa koos vastsündinud lapsega. Korteri üldine seisukord on hea ja see vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. 2.2 Kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu on süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samuti puuduvad D. Romanovil kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul tegelenud rehabiliteerivate tegevustega. Eelöeldu ei anna siiski alust arvata, et D. Romanovist lähtuv uute kuritegude risk oleks väga madal ja tema vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. D. Romanovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab temas tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Ka vanglas on D. Romanov viiendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab D. Romanovit õiguskuulekal rajal hoida. Samuti on murettekitav asjaolu, et viimase kuriteo on isik toime pannud kinnipidamisasutuses. Eeltoodu kinnitab, et D. Romanov ei suuda ka vangla rangetes tingimustes kehtivast korrast kinni pidada ega ole teinud mõistetud karistusest õigeid järeldusi. Seega eksisteerib arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.3 On positiivne, et pärast vangistusasutuses kuriteo toimepanemist on D. Romanov osalenud rehabiliteerivates tegevustes nagu majandustöödel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine ning hariduse omandamine. Samas on isiku varasemat elukäiku ning toimepandud kuritegusid arvestades vangistusasutuses korrektselt käitutud aeg liiga lühike, et jõuda kindlale järeldusele isiku suutlikkuses käituda edaspidi seaduskuulekalt. D. Romanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistuse kandmise jätkamisel on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada.
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Romanovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.1 Vanglakaristuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tema iseloomustuses on märgitud, et programmi käigus oli ta motiveeritud kaasa töötama, arutlema ja ennast analüüsima. Areng programmi jooksul on olnud positiivne. D. Romanovit ei ole vangistuses viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras, ta on osalenud tööhõives, omandanud riigikeele B-2 taseme ja omandab põhiharidust. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas võimalus asuda tööle. Elama asuks D. Romanov endale kuuluvasse korterisse koos oma abikaasa ja pojaga. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja lugenud vajalikud tingimused täidetuks. 3.2 Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et vabanedes soovib D. Romanov elada ja töötada seaduskuulekalt. Tal on edaspidiseks eluks kindlad plaanid ja ta teab, kuidas neid saavutada. Isik on suhtlemisel avatud, arutlev, tasakaalukas, oma käitumist ja sõnu kontrolliv. Vägivaldsed kuriteod on toime pannud aastaid tagasi alkoholijoobes, hiljem vägivaldsust ei ole täheldatud. 2 3.3 Kaitsja leiab, et D. Romanovile saab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel panna lisakohustused otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas ja mitte suhelda kohtu määratud isikutega. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni, s.o kuni
11. jaanuarini 2024, käitumiskontrolli pikkuseks määrata 24 kuud ja elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.
12. D. Romanov esitas samuti maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1 D. Romanov toob kaebuses välja positiivsed asjaolud, mis süüdimõistetu hinnangul kinnitavad tema muutumist paremuse suunas ning toetavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis ja õppinud riigikeelt. Viimane asjaolu võimaldab tal Eestis töötada ja vabanedes on tal olemas ka garanteeritud töökoht. Samuti on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. D. Romanovil on pere – abikaasa ja poeg. Võlgu kinnipeetaval ei ole. Neid positiivseid asjaolusid on tunnistanud nii prokurör kui ka kohus. Kohus on positiivsena võtnud arvesse ka distsiplinaarkaristuste puudumist. Samuti on D. Romanov tegelenud rehabiliteerivate tegevustega, töötanud ühiskondlikel töödel ja omandanud haridust. Nendele asjaoludele vaatamata on kohus otsustanud jätta ta vabastamata. 4.2 Karistuse kandmise algusest peale on D. Romanov katkestanud kogu suhtlemise vanade tuttavatega. Samuti on ta muutnud elukohta ja kolinud Tallinnast Sillamäele. Süüdimõistetu hinnangul näitavad need asjaolud ilmekalt seda, et tal on tõsine kavatsus lõpetada kriminaalne eluviis. D. Romanovil on olemas täisväärtuslik pere, kes vajab tema abi ja toetust. Pärast lapse sündi muutus tema mõtlemine täielikult. Ta palub kohtult võimalust näha oma lapse esimesi samme ja kuulda tema esimesi sõnu. Kinnipeetav palub pöörata tähelepanu ka sellele, et varem ei ole teda ennetähtaegselt vabastatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad D.

Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et D. Romanovi poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et D. Romanovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta viibib vangistuses juba viiendat korda. Seega on põhjendamatu loota, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning mõjutanud D. Romanovit edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures on tähelepanuväärne seegi, et viimase kuriteo on D. Romanov toime pannud kinnipidamisasutuses viibides. Järelikult ei ole D. Romanov isegi range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Eeltoodu annab piisava aluse kahelda D. Romanovi suutlikkuses alustada vabaduses uut, seaduskuulekat elu.
2. Määruskaebustes on esile toodud D. Romanovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis süüdimõistetu ja tema kaitsja hinnangul peaksid õigustama tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii on kaebustes märgitud, et D. Romanov on vangistuses läbinud 3 „Eluviisitreeningu“, teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, ta on osalenud tööhõives, omandanud riigikeele B-2 tasemel ja omandab põhiharidust. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht oma pere juures ja samuti ka garanteeritud töökoht. Ehkki loetletud asjaolud väärivad tunnustust, on maakohus D. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel neid juba arvestanud ja põhjendatult leidnud, et need ei ole tema vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus rõhutab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Oma varasema käitumisega on D. Romanov korduvalt näidanud, et tema võimekus õiguskuulekalt elada on madal ning varem või hiljem on ta jätkanud kuritegude toimepanemist.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
4. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi D. Romanovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4