Obsah (9)

§ 202§ 206§ 274§ 385§ 1414§ 314§ 390§ 326§ 431

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1205 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus OÜ Pro Grupp Invest süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 2.

§ 202

lg 2 p 2 ja lg 3 alusel kohustati OÜ-d Pro Grupp Invest tasuma riigituludesse 55 000 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Selle kohustuse määratud tähtajaks täitmata jätmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetluse.

1. Kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2371535 on sisse kantud BAMMI kinnistu, mis kuulub OÜ-le Pro Grupp Invest (26 kd, tl 164-166). Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega nr 1-15-5639 on seatud OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2371535) konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks (26 kd, tl 145-150, 172-197).
2. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt soovitakse, et eelnimetatud maakohtu määrusega seatud kohtulik hüpoteek jääks tagama nõuet, mis tuleneb PRIA 02.03.2016 otsusest nr 13-6/
3. Seda, millistel konkreetsetel põhjustel või argumentidel (sh õiguslikul alusel) on antud asjas pooled pidanud võimalikuks selliselt kokku leppida, taotlusest ei nähtu.
4. Maakohus ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses esitatuga selle kohta, et kohtulikku hüpoteeki, mis on seatud käesolevas kriminaalasjas ja seda võimaliku tulevase konfiskeerimisnõude asendamise tagamiseks, on võimalik üle anda kannatanu poolt haldusmenetluse raames esitatud nõude tagamiseks ja leppida kokku, et kohtulik hüpoteek jääb tagama nõuet, mis tuleneb PRIA 02.03.2016 otsusest nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine OÜ-lt Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ ja mida käesoleval ajal menetleb halduskohus (haldusasi nr 3-16-1305).
5. Kinnisasjale on kohtulik hüpoteek seatud kriminaalmenetluses ja seda võimaliku konfiskeerimisnõude või selle asendamise tagamiseks. Kriminaalmenetluses ei ole PRIA esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Kohtute Infosüsteemist ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on PRIA valinud nõude esitamiseks haldusmenetluse. Olenemata sellest, et PRIA on teinud otsuse toetuse tagasinõudmiseks, ei ole maakohtu arvates kohtuliku hüpoteegi ülekandmine võimalik ja seda põhjusel, et konfiskeerimisnõue ja kannatanu haldusmenetluses esitatud nõue ei ole samastatavad. Ainuüksi asjaolu, et konfiskeerimisnõude omajaks on Eesti Vabariik ja PRIA tegutseb Eesti Vabariigi nimel, ei anna alust pidada nõudeid samaväärseteks.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb

§ 206

lg 1 p 2 ja § 422 lg 1 alusel kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2371535 (asukohaga Kantküla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond) kantud OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluva BAMMI kinnistu neljandasse jakku kolmandale järjekohale sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks kustutada. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör S. Melk, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o osas, millega otsustati kustutada kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning teha selles osas uus otsus, millega jätta nimetatud hüpoteek kehtima, mis OÜ Pro Grupp Invest ja tema esindaja juhatuse liikme T.K. nõusolekul jääb tagama PRIA nõuet OÜ Pro Grupp Invest vastu 02.03.2016 otsusest nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine OÜ-lt Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ tulenevalt.
2. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on koostatud 28.09.2018 ning seal esitatavate taotluste osas on oma allkirjaga nõusolekut väljendanud OÜ Pro Grupp Invest juhatuse liige T.K. kui ka osaühingu kokkuleppel kaitsja advokaat O. Kuklase. Eraldi on juhatuse liige T.K. avaldanud, et „Süüdistatav OÜ Pro Grupp Invest esindaja T.K. on tutvunud taotluse sisuga ja nõustub määratava kohustusega ning kohtuliku hüpoteegi ülekandmisega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.03.2016 otsuses nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine osaühingult Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ esitatud nõude katteks ja asendama hüpoteegipidaja Eesti Vabariigi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (st seadma hüpoteegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti kasuks)“.
3. Maakohus leiab oma otsuses, et seda, millistel konkreetsetel põhjustel või argumentidel (sh õiguslikul alusel) on antud asjas pooled pidanud võimalikuks kokku leppida, et kõnealune hüpoteek 2 jääb tagama PRIA nõuet osaühingu vastu, taotlusest ei nähtu. Vastuseks sellele etteheitele märgib prokurör, et taotluses on kajastatud PRIA ja OÜ Pro Grupp Invest vahel käimasolevat haldusvaidlust toetuse tagasinõudmise osas. See on olnud ka oluline argument, miks prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist. Nimelt on läbi halduskohtumenetluse võimalik kannatanul (PRIA-l) oma õigusi kaitsta ning seeläbi väheneb avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks (sest kannatanul on muul viisil võimalik oma õigusi maksma panna). Kriminaalmenetluses seatud hüpoteegi kehtima jätmine ja selle üleandmine PRIA-le oli prokuröri ja süüdistatava ning ka tema kaitsja ühine kokkulepe, et tagada kannatanu õigusi.
4. Oma otsuses märgib maakohus veel, et ta ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses esitatuga selle kohta, et kohtulikku hüpoteeki, mis on seatud käesolevas kriminaalasjas ja seda võimaliku tulevase konfiskeerimisnõude asendamise tagamiseks, on võimalik üle anda kannatanu poolt haldusmenetluse raames esitatud nõude tagamiseks ja leppida kokku, et kohtulik hüpoteek jääb tagama nõuet, mis tuleneb PRIA toetuse tagasinõudmise otsusest. Kohus leiab, et kinnisasjale on kohtulik hüpoteek seatud kriminaalmenetluses ja seda võimaliku konfiskeerimisnõude või selle asendamise tagamiseks. Kriminaalmenetluses ei ole PRIA esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Kohtute Infosüsteemist ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on PRIA valinud nõude esitamiseks haldusmenetluse. Olenemata sellest, et PRIA on teinud otsuse toetuse tagasinõudmiseks, ei ole maakohtu arvates kohtuliku hüpoteegi ülekandmine võimalik ja seda põhjusel, et konfiskeerimisnõue ja kannatanu haldusmenetluses esitatud nõue ei ole samastatavad. Ainuüksi asjaolu, et konfiskeerimisnõude omajaks on Eesti Vabariik ja PRIA tegutseb Eesti Vabariigi nimel, ei anna alust pidada nõudeid samaväärseteks.
5. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt 02.03.2016 otsusega nr 13-6/99 on PRIA nõudnud tagasi OÜ-lt Pro Grupp Invest taotluse nr 160012780214 alusel välja makstud investeeringutoetuse summas 1 862 470 eurot. Tagasinõude esitamise aluseks on asjaolu, et taotleja on toetuse saamiseks esitanud PRIA-le teadlikult valeandmeid tekitamaks toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult ja saamaks kasu meetme eesmärkide vastaselt. 13.07.2015 määrusega on seadnud Tartu Maakohus prokuratuuri taotluse alusel kohtuliku hüpoteegi Pro Grupp Invest OÜ-le kuuluvale kinnistule (kinnistu nr 2371535) summas 1 862 470 eurot. Hüpoteek on seatud KarS § 83¹ lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Konfiskeerimisnõude aluseks oli hüpoteegi seadmise ajal kahtlus, et OÜ Pro Grupp Invest on toime pannud KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, esitades valeandmeid ja saades pettuse teel toetustaotluse nr 160012780214 raames PRIA-lt toetust summas 1 862 470 eurot, mida on alust käsitleda kuriteo läbi saadud varana. Antud kuriteos on 01.02.2017 esitatud OÜ-le Pro Grupp Invest ka süüdistus ning ka selles kuriteos taotles prokuratuur OÜ Pro Grupp Invest suhtes menetluse lõpetamist

§ 202lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse raames jättis prokuratuur Kar

S § 83¹ lg 1 alusel esitamata konfiskeerimisnõude OÜ Pro Grupp Invest poolt kuriteoga saadud vara osas summas 1 862 470 eurot, kuna täpselt samas summas ja sisult sama nõude oli juba PRIA esitanud oma tagasinõudeotsuses, mille OÜ Pro Grupp Invest on halduskohtus vaidlustanud. Seega on prokuröri hinnangul kriminaalmenetluses eksisteeriv konfiskeerimisnõue ja PRIA poolt esitatud toetuse tagastamise nõue oma sisult samad. Prokuröri hinnangul on oluline, et kannatanul (Eesti Vabariigil läbi PRIA) oleks samaväärne tagatis oma nõude täitmise tagamiseks haldusmenetluses, kui see oli Eesti Vabariigil prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluses konfiskeerimisnõude tagamiseks. OÜ Pro Grupp Invest vastus apellatsioonile 13. OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vandeadvokaat O. Kuklase leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, sest maakohtu vastav otsustus ei ole edasikaevatav või alternatiivselt jätta apellatsioon rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta riigi kanda. 14. Kõigepealt on kaitsja seisukohal, et prokuratuuril puudub kaebeõigus. Tartu Maakohus lõpetas kriminaalmenetluse

§ 274

lg 5 ja

§ 202lg 1 alusel.

Tulenevalt

§-st 206 oleks tulnud kriminaalmenetlus lõpetada määrusega, mitte otsusega.

§ 385

punktist 10 3 lähtuvalt ei ole

§ 202alusel koostatud määrus vaidlustatav.

15. Riigikohus on küll asjas nr 3-1-1-3-17 möönnud teatud juhtudel

§ 202

alusel koostatud määruse määruskaebekorras vaidlustamist, kuid antud juhul ei ole tegemist taolise erandliku olukorraga. Riigikohus selgitas samas lahendis (p 33): „Juhul, kui vara aresti alt vabastamine on kriminaalmenetluse lõpetamise automaatne õiguslik järelm, ei ole seda võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi vaidlustada. Kui aga kohtul on kaalutlusõigus küsimuses, kas jätta vara vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele aresti alla, saab tsiviilhagi tagamise tühistamist vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi, mistõttu ei pruugi

§ 385p 10 seda välistada.“ 16.

Vaatamata sellele, et eelviidatud lahendis käsitletud asjas oli vara arestitud tsiviilhagi tagamiseks ning kriminaalasja lõpetamise määrusele esitas määruskaebuse kannatanu (antud asjas on seatud kohtulik hüpoteek konfiskeerimise asendamise tagamiseks ning määruskaebuse esitas prokuratuur), on Riigikohtu põhimõtteline seisukoht („kui vara aresti alt vabastamine on kriminaalmenetluse lõpetamise automaatne õiguslik järelm, ei ole seda võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi vaidlustada“) kohaldatav ka antud asjas. 17. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-87-13 (p 11) selgitanud: „Nimelt tuleb

§ 206

lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määruses alati märkida kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine. Üheks kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jaos nimetatud kriminaalmenetluse tagamise vahendiks on ka vara arestimine (alates 2014 aastast ka kohtulik hüpoteek). Seega tuleb vara arest (ja kohtulik hüpoteek kui üks kriminaalmenetluse tagamise vahenditest) kriminaalmenetluse lõpetamisel tühistada.“
3. Eelnevast tulenevalt on kohtuliku hüpoteegi tühistamine

§ 202

korras kriminaalmenetluse lõpetamisel automaatne õiguslik järelm, mistõttu puudub prokuratuuril kaebeõigus.

1. Kui ringkonnakohus leiab, et prokuratuuril siiski on kaebeõigus, jääb kaitsja seisukohale, et Tartu Maakohtu 06.12.2018 lahend on hüpoteegi kustutamist puudutavas osas põhjendatud ja seaduslik.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et prokurör ei ole toonud välja õiguslikku alust, millest lähtuvalt oleks pärast kriminaalasja lõpetamise määruse jõustumist võimalik jätta kehtima konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, mis tagaks edaspidiselt PRIA nõuet, mis on esitatud haldusmenetluses. Ka apellatsioonis ei ole toodud välja õiguslikku alust, mis võimaldaks toimida prokuratuuri soovitud viisil. Riigikohus on 03.12.2015 lahendi nr 3-1-1-102-15 (lahend puudutas mh PGI kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegiga seonduvat) punktis 11 leidnud: „Kohtuliku hüpoteegi seadmine on kriminaalmenetluse tagamise vahend“. Järelikult pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub õiguslik alus jätta kriminaalmenetluse tagamise vahendina seatud kohtulik hüpoteek kehtima haldusmenetluses esitatava nõude tagamiseks. Viidatut kinnitab eelnevalt käsitletud Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-87-
3. OÜ Agriland seisukoht apellatsiooni kohta
4. OÜ Agriland on asjast huvitatud kohtumenetluse pool, sest kinnistul on järgmisel järjekohal nende hüpoteek. OÜ Agriland leiab, et maakohus on andnud ebaõigesti pooltele apellatsiooniõiguse. Hüpoteegi kustutamise otsustus on seotud mitte isikute õigeksmõistmisega, vaid kriminaalmenetluse lõpetamisega OÜ Pro Grupp Invest suhtes. Vastavalt

§-le 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise 4 kohta kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

§ 206

lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mh kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine. Seega otsustus nii menetluse lõpetamise kohta OÜ Pro Grupp Invest suhtes kui ka OÜ Pro Grupp Invest vara arestimise kohta peab olema lahendatud määrusega, mitte aga kohtuotsusega. Kohtumääruste vaidlustamiseks on ettenähtud mitte apellatsioonimenetlus, vaid määruskaebemenetlus. Nimelt võib vastavalt

§-le 383 lg 1 määruskaebusega vaidlustada kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385kohaselt.

Apellatsiooni esitamise õigust antud asjas oleks võinud kasutada üksnes maakohtu otsuses resolutsiooni p-de 1 ja 3 vaidlustamiseks. Muude resolutsiooni punktide (sh vaidlusaluse hüpoteegi kustutamise) vaidlustamiseks on ettenähtud üksnes määruskaebemenetlus. Seega peab prokuratuuri kaebus olema lahendatav määruskaebusmenetluse sätete kohaselt, mitte aga apellatsiooni korras.

1. Kuna prokuröri esitatud kaebusele laieneb määruskaebemenetluse regulatsioon, siis tuleb vastata eelkõige küsimusele, kas esineb antud juhul edasikaebepiirang või mitte.
2. Selleks piiranguks, mis ei võimalda prokuröril vaidlustada maakohtu resolutsiooni punkti 13, on

§ 385p 20.

Erinevalt Riigikohtu lahenditest, kus on märgitud, et kuigi

§ 385

p 10 järgi ei saa esitada määruskaebust

§ 202

alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, ei hõlma vaadeldav edasikaebepiirang kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta tehtavat otsustust (vt RKKKm 3-1-13-17, p 49 ja 3-1-1-33-17, p 10), esitas prokuratuur antud kriminaalasjas kaebuse, mis puudutab mitte kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta tehtavat otsustust, vaid vaidlustab seda, et kohus jättis sisuliselt tema taotluse hüpoteegipidaja ja hüpoteegiga koormatud nõude muutmise kohta rahuldamata. Nimelt nähtub prokuratuuri kaebuse sisust, et kriminaalmenetluses varem kohaldatud hüpoteek OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluvale kinnistule ei ole enam vajalik just kriminaalmenetluse seisukohalt ja seda isegi olukorras, kui kriminaalmenetlus OÜ Pro Grupp Invest suhtes jätkub. Sisuliselt esitades taotluse hüpoteegipidaja ja hüpoteegiga koormatud nõude muutmise kohta loobus prokuratuur OÜ Pro Grupp vara konfiskeerimisest või konfiskeerimise asemel summa väljamõistmisest, just mille tagamiseks oli vastav hüpoteek seatud. Järelikult vaidlustab prokuratuur mitte kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta tehtavat otsustust, vaid seda, et maakohus ei ole prokuratuuri taotlust hüpoteegipidaja ja hüpoteegiga koormatud nõude muutmise kohta rahuldanud. 24. Vastavalt

§-le 385 p 20 ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale. Olukorras, kus isik on esitanud kaebuse kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai 2016 määrus asjas nr 3‑1‑1‑22‑16, p 15 ja
2. märtsi 2016 määrus asjas nr 3‑1‑1‑23‑16, p 24 ning neis viidatud varasem kohtupraktika). Seega tuleb prokuröri kaebus jätta läbi vaatamata.
3. Isegi, kui prokuratuuril oleks õigus esitada apellatsioon, on see põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Kokkuvõtlikult on maakohtu otsus prokuröri poolt vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, sest:
5. kriminaalmenetluse lõpetamisel on kriminaalmenetluses tõkendina seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamine kohustuslik;
6. kohtuliku hüpoteegiga tagatavaid nõudeid ei ole võimalik kokkuleppel muuta;
7. isegi kui tagatavaid nõudeid saaks kokkuleppel muuta, ei ole sellist kokkulepet sõlmitud; 5
8. isegi kui tagatavaid nõudeid saaks kokkuleppel muuta ning selline kokkulepe on sõlmitud, on kokkulepe siiski notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja õiguslike tagajärgedeta.
9. Vaidlusalune kohtulik hüpoteek seati kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse tagamise vahendina

§ 1414lg 1 alusel koostoimes Ts

MS § 378 lg 1 p 1. Tegemist on AÕS §§ 363 – 364 reguleeritud kohtuliku hüpoteegiga. 32.

§ 206

lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine. Samasisuline on ka õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa nõudeid reguleeriv

§ 314

, mille punktide 3 – 4 kohaselt esitatakse õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas tõkendi tühistamine ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise meetmete tühistamine. 33. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt langevad isiku õigeksmõistmise korral ära alused tema suhtes tõkendi kohaldamiseks, mistõttu säte näeb obligatoorselt ette tõkendi tühistamise. Kuivõrd

§ 314

p 3 – 4 ning § 206 lg 1 p 2 reguleerivad sarnaseid olukordi (kriminaalmenetluse lõpetamine ilma menetlusalust isikut süüdi mõistmata) ning ka sätete sõnastus on sarnane, on järelikult ka kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine kohustuslik. Seda kinnitatakse ka Riigikohtu praktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.10.2013 määrus asjas 3-1-1-87-13, p 11). 34. OÜ Agriland kui Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist järjekohas tagapool oleva hüpoteegi hüpoteegipidaja on

§ 206

lg 1 p 2 ning

§ 314

lg 3 – 4 regulatsiooni alusel lähtunud sellest, et kui süüdistatav mõistetakse kriminaalmenetluses õigeks või süüdistatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, siis kohtuliku hüpoteegi seadmine tühistatakse. Kohtuliku hüpoteegi seadmise tühistamisel näeb TsMS § 388 lg 6 ette kaks alternatiivi – kas hüpoteegi omandab kinnistu omanik või hüpoteek kustutakse. Juhul, kui hüpoteegi omandab omanik, tekib OÜ-l Agriland süüdistatava vastu nõue omanikuhüpoteegi kustutamiseks AÕS § 332 lg 1 alusel. Teisel juhul kustub hüpoteek ilma, et OÜ Agriland peaks kustutamist eraldi nõudma. Kummalgi juhul tekib seaduse järgi süüdistatava õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise tulemusena olukord, kus Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek kustub, OÜ Agriland kasuks seatud hüpoteek liigub järjekohas ülespoole ja OÜ Agriland positsioon hüpoteegipidajana paraneb. Prokuröri ja süüdistatava soovitud kokkuleppe kehtima jäämine tooks kaasa tagajärjed, mis on vastuolus eelkirjeldatud seadusesätete tagajärgedega. 35. Prokuröri ja süüdistatava vaheline kriminaalmenetluses tehtud kokkulepe hüpoteegi edasikestmise ja uute nõuete tagamise kohta on eeltoodust tulenevalt vastuolus

§ 206

lg 1 p 2 tuleneva imperatiivse kohustusega tühistada kohtuliku hüpoteegi seadmine kriminaalmenetluse lõppemisel. 36. Lisaks sellele, et tõkendi tühistamine on kohustuslik

järgi, tuleb arvestada, et kriminaalmenetluses seatud kohtulikule hüpoteegile kohaldatakse ka tsiviilõiguse sätteid. Täpsemalt kohaldatakse AÕS § 325 – 362 hüpoteegi kohta käivaid sätteid, kuid seda ainult osas, milles kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatust ei tulene teisiti (vt AÕS § 364).

1. Vaidlustatava kohtuotsuse põhjendused on põhimõtteliselt õiged. Olukord, kus kriminaalmenetluses seatud kohtulik hüpoteek asub tagama haldusmenetluses tehtud haldusaktist tulenevat võimalikku nõuet, on vastuolus kohtulikku hüpoteeki reguleerivate eraõiguse sätetega. Kohtulikku hüpoteeki ei saa tagamisabinõuna selliselt ühest menetlusest teise menetlusse ja teise nõude katteks kanda. Pealegi ei näe õiguskord üldse ette võimalust, et PRIA haldusakti täitmist tagab kohtulik hüpoteek. 6
2. Nimelt kohtuliku hüpoteegi oluline erisus tavapärasest hüpoteegist on selle seotus tagatava nõudega ehk aktsessoorsus. Tavapärane hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu (AÕS § 325 lg 4), s.t tegemist on mitteaktsessoorse tagatisega. Pooled saavad kokkuleppeliselt vabalt määrata, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (AÕS § 346 lg 2). Kohtulik hüpoteek seevastu saab tagada ainult kohtulahendi alusel rahuldatud nõuet (AÕS § 363 lg 2), ehk kohtulik hüpoteek on aktsessoorne tagatis. Kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsust kinnitatakse ka Riigikohtu praktikas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.01.2010 otsus asjas 3-2-1-162-09). Seetõttu, pärast tagatava nõude rahuldamata jätmist ei kuulu kohtulik hüpoteek hüpoteegipidajale. Ühtlasi puudub kohtulikul hüpoteegil tagatiskokkulepe. Erialakirjanduses on veel märgitud, et kuna kohtuliku hüpoteegi seadmise aluseks ei ole kokkulepe, ei saa kohtulikule hüpoteegile kohaldada AÕS § 346 lg 2 tagatiskokkuleppe kohta sätestatut.
3. Kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ei saa kohtulikku hüpoteeki kokkuleppeliselt ümber kujundada nii, nagu seda on praegu prokurör ja süüdistatav teha soovinud. Kohtulik hüpoteek saab AÕS § 363 lg 2 alusel tagada ainult kriminaalmenetluses tehtavast kohtulahendist tulenevat nõuet. Kuna asjaõigusseadus ei näe ette võimalust sõlmida kohtuliku hüpoteegi sisu kohta kokkuleppeid, ei saanud prokurör ja süüdistatav kohtuliku hüpoteegi asjaõiguslikust sisust kokkuleppel kehtivalt kõrvale kalduda. Kohtuliku hüpoteegi kohta tagatiskokkuleppe sõlmimine satub vastuollu asjaõiguses kehtiva numerus clausus’e ehk tüübipõhimõttega. Numer clausus põhimõtet väljendab AÕS § 1 lg 1, mille kohaselt asjaõigused ja nende sisu sätestab asjaõigusseadus. Seega asjaõiguste sisu ei või pooled tehinguliselt muuta, v.a seaduses ettenähtud juhtudel.
4. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS kommentaarides selgitatakse, et imperatiivse iseloomuga sätte puhul on sättest erinev tehing keelatud ning sellise tehingu tühisus tuleneb TsÜS §-st
5. Kuivõrd kohtuliku hüpoteegi kui asjaõiguse sisu on imperatiivne ja AÕS-is endas ei ole sätteid, mis lubaksid kohtuliku hüpoteegiga tagatavaid nõudeid muuta (s.t sõlmida tagatiskokkulepet), on praegune prokuröri ja süüdistatava soovitud tagatiskokkulepe tsiviilõiguslikus mõttes igal juhul tühine ehk õiguslike tagajärgedeta.
6. Maakohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi ülekandmine ei ole võimalik, on seega seaduslik ja põhjendatud. Õige on ka kohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegiga tagatud konfiskeerimisnõue ja PRIA haldusaktist tulenev võimalik nõue ei ole samastatavad, kuivõrd tegemist on eri menetlustes ja erinevatel õiguslikel alustel tekkinud nõuetega. Pelk prokuröri apellatsioonis esile toodud asjaolu, et erinevad nõuded on väidetavalt võrsunud samadest elulistest asjaoludest, ei anna alust lugeda konfiskeerimisnõuet ja haldusaktist tulenevad nõuet õiguslikult samadeks nõudeks. Pealegi, kui nõuded oleks samastatavad, ei oleks eraldi kokkulepet hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta üldse vaja olnudki. Asjaolu, et prokurör ja süüdistatav on ka ise soovinud hüpoteegiga tagatavat nõuet muuta, kinnitab, et olemuslikult on konfiskeerimisnõue ja haldusaktist tulenev nõue erinevad. Nagu juba märgitud, ei ole aga kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude muutmine võimalik. See prokuröri kaebuses esitatud asjaolu, et PRIA-l ei ole prokuröri hinnangul hüpoteegi kustutamise korral oma haldusaktist tulenevale nõudele piisavat tagatist, ei ole aga kriminaalmenetluses kuidagi relevantne.
7. Õiged on maakohtu põhjendused ka seoses tagatiskokkuleppe puudulikkusega. Nimelt peaks süüdistatava ja Eesti Vabariigi vahel olema sõlmitud sellekohane tagatiskokkulepe. Tagatiskokkulepe on tavapärane tehing/leping. Tsiviilõigussuhetes osaleb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Vabariik ja mitte valitsusasutused (TsÜS § 25 lg 2, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas 3-2-1-114-07) ning seetõttu ei ole väidetava tehingu pooleks prokurör, vaid prokurör on tegutsenud Eesti Vabariigi nimel. Ka kohtulik hüpoteek on algselt seatud Eesti Vabariigi kasuks. Seega ei kajasta tagatiskokkulepe õigesti pooli.
8. Teiseks, käesoleval juhul on süüdistatav ja prokurör toiminud selliselt, et prokurör on esitanud 7 kohtule taotluse hüpoteegi kehtima jäämiseks ja tagatavate nõuete muutmiseks ning süüdistatav on kinnitanud taotlusega tutvumist ja hüpoteegi „ülekandmisega“ nõustumist. OÜ Agriland leiab, et kriminaalmenetluses menetlusdokumentide vormistamisega ja kohtule esitamisega ei ole süüdistatav ja Eesti Vabariik vahetanud vastastikku tahteavaldusi selliselt, et poolte vahel oleks võimalik lugeda tagatiskokkulepe sõlmituks (TsÜS § 67, VÕS § 9 lg 1). Kummagi poole menetlusdokumendi sõnastus ei lange kokku ning samuti kasutatakse ebatäpset terminoloogiat „hüpoteegi ülekandmine nõude katteks“. Puudub poolte ühine ja selgemõtteline tahe tagatiskokkuleppe sõlmimiseks AÕS § 346 lg 2 mõttes.
9. Seega on OÜ Agriland seisukohal, et isegi kui kohtuliku hüpoteegi tagatiskokkuleppe sõlmimine oleks võimalik, ei ole Eesti Vabariik ja süüdistatav seda praegusel juhul teinud.
10. Järgnevalt esitab OÜ Agriland oma seisukohad juhuks, kui kohus leiab, et tagatiskokkuleppe sõlmimine on võimalik ja tagatiskokkulepe on ka sõlmitud. Edasine terminikasutus, kus OÜ Agriland käsitleb tagatiskokkuleppe sõlmimist, lähtub üksnes teksti lihtsuse huvidest ega tähenda, et OÜ Agriland tunnistaks kehtiva tagatiskokkuleppe olemasolu.
11. AÕS § 346 lg 2 kohaselt peab kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Erialakirjanduses leitakse, et asjaolu kindlakstegemiseks, kas vorminõude eesmärgiks on tuua kaasa tehingu tühisus, tuleb välja selgitada vorminõude funktsioon ja kaitseeesmärgi ulatus.
12. Hoiatamis- ja nõustamisfunktsiooni täitvate vorminõuete eesmärgiks on välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivus. Kuna AÕS § 346 lg 2 sätestatud notariaalselt tõestatud vormi nõue täidab eelkirjeldatud seisukohtade järgi mõlemat funktsiooni, on sellele vormile mittevastav tehing TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Seega on poolte vaheline kokkulepe vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi.
13. Lihtkirjalikku tagatiskokkulepet ei muudaks praegusel juhul kehtivaks ka see, et pooled soovisid selle kajastamist kohtulahendis. Kokkuleppe notariaalset tõestamist asendab ainult tsiviilkohtumenetluses kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina (TsMS § 430 lg 6) või Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsusega kinnitatud kompromissina (TsMS § 744 lg 3). Maakohus seda teinud ei ole, kuna kriminaalmenetluses tehtav kohtulahend ei saa eeldatavasti notariaalset tõestamist asendada, kuna vastavat erisätet

-is ei ole.

1. Eeltoodust lähtuvalt, kuna isegi tagatiskokkuleppe olemasolu korral ei oleks see kokkulepe nõuetekohases notariaalses vormis, on süüdistatava ja prokuröri soovitud tagatiskokkulepe õiguslike tagajärgedeta ning maakohus on menetluse lõpetamisel õigesti otsustanud kohtuliku hüpoteegi kustutamise.
2. Kõigest eeltoodust tulenevalt palutakse jätta prokuröri apellatsioon läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
3. OÜ Agriland kaitsja on kulutanud käesoleva vastuse koostamiseks 3 töötundi ja kohaldanud tunnitasu 120 eurot (KM-ta). Kuna OÜ Agriland on käibemaksukohustuslane, siis on OÜ Agriland menetluskulu antud menetluses 360 eurot. Kaitsja kinnitab, et tegemist on käesoleva asjaga seotud kuludega ja nimetatud osas kuulub see OÜ Agriland poolt tasumisele. Seega taotletakse OÜ Agriland kasuks välja mõista 360 eurot. OÜ Sadala Agro seisukoht apellatsiooni kohta
4. Kuna OÜ Sadala Agro kasuks on seatud hüpoteek kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu 8 kinnistusosakonna registriossa nr 2371535 (asukohaga Kantküla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond) OÜ-le Pro Grupp Invest kuuluva BAMMI kinnistu neljandasse jakku viiendale järjekohale (ülejärgmisele järjekohale pärast Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega nr 1-155639 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki), on ka OÜ Sadala Agro käesolevas menetluses puudutatud isikuks, kelle õigusi nimetatud kohtuliku hüpoteek puudutab ja kellel peab seetõttu olema õigus esitada prokuröri apellatsioonile vastuväiteid.
5. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna Tartu Maakohtu 13.07.2015 määrusega nr 1-15-5639 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi sidumine PRIA nõudega tagamaks OÜ Pro Grupp Invest vastu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.03.2016 otsuses nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine osaühingult Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ esitatud nõuet, kahjustab OÜ Sadala Agro kasuks kinnistusraamatusse viiendale järjekohale kantud hüpoteeki, on OÜ Sadala Agro KRS § 341 lg 1 mõttes puudutatud isikuks, kelle nõusolek on vajalik kohtuliku hüpoteegiga tagatava nõude muutmiseks.
6. Puudutatud isik OÜ Sadala Agro on seisukohal, et prokuröri apellatsioon ei ole põhjendatud ja selles esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Puudutatud isik esitab prokuröri apellatsioonile alljärgnevad vastuväited.
7. Vaidlusalune kohtulik hüpoteek seati kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse tagamise vahendina

§ 1414lg 1 alusel koostoimes Ts

MS § 378 lg 1 p 1. Tegemist on AÕS §§ 363 – 364 reguleeritud kohtuliku hüpoteegiga. Vaidlusalune kohtulik hüpoteek seati selleks, et tagada kriminaalmenetluses võimalik tulevase konfiskeerimisnõude asendamine. Kuna kohus ei kohaldanud käesolevas kriminaalasjas sellist mõjutusvahendit, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati, leidis kohus õigesti, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb

§ 206

lg 1 p 2 ja § 422 lg 1 alusel kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonda registriossa nr 2371535 kantud BAMMI kinnistu neljandasse jakku sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks kustutada.

1. Kohus leidis õigesti, et kohtulikku hüpoteeki, mis on seatud käesolevas kriminaalasjas ja seda võimaliku tulevase konfiskeerimisnõude asendamise tagamiseks, ei ole võimalik üle anda kannatanu poolt haldusmenetluse raames esitatud nõude tagamiseks ja leppida kokku, et kohtulik hüpoteek jääb tagama nõuet, mis tuleneb PRIA 02.03.2016 otsusest nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine OÜ-lt Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ ja mida käesoleval ajal menetleb halduskohus (haldusasi nr 3-16-1305).
2. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Riigikohus on nimetatud sätetest tulenevalt leidnud, et kohtulik hüpoteek on aktsessoorse iseloomuga. Kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ei saa kohtulikku hüpoteeki kokkuleppeliselt ümber kujundada nii, nagu prokurör ja OÜ Pro Grupp Invest on seda teha soovinud. See tähendab muuhulgas ka seda, et kohtulikku hüpoteeki ei saa tagamisabinõuna ühest menetlusest teise menetlusse ja teise nõude katteks üle kanda. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et prokuratuuri taotluses märgitud viisil kohtuliku hüpoteegi ülekandmine ei ole võimalik, kuna käesolevas asjas on seatud kohtulik hüpoteek kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimisnõude või selle asendamise tagamiseks ja PRIA ei ole esitanud kriminaalmenetluses avalik-õiguslikku nõudeavaldust ning konfiskeerimisnõue ja PRIA haldusmenetluses esitatud nõue ei ole samastatavad.
3. Juhul, kui kohus mõistab süüdistatava kriminaalmenetluses õigeks või lõpetab süüdistatava 9 suhtes kriminaalmenetluse, siis tulenevalt

§ 206

lg 1 p-st 2 ja § 314 lg-test 3 ja 4 peab kohus tühistama ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi. Seejuures näeb TsMS § 388 lg 6 kohtuliku hüpoteegi tühistamisel ette kaks alternatiivi – kohtuliku hüpoteegi omandab kinnisasja omanik või see kustutakse. Juhul, kui kohtuliku hüpoteegi omandab kinnisasja omanik, on kohtulikust hüpoteegist tagapool asuvatel järjekohtadel olevatel hüpoteegipidajatel õigus nõuda kinnisasja omanikult AÕS § 332 lg 1 hüpoteegi kustutamist. Kummalgi juhul tekib seaduse järgi süüdistatava õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel olukord, kus Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek kustutatakse, OÜ Sadala Agro kasuks seatud hüpoteek liigub järjekohas ülespoole ja tema positsioon hüpoteegipidajana paraneb. Prokuröri apellatsiooni rahuldamine tooks kaasa tagajärjed, mis on vastuolus eelkirjeldatud seadusest tulenevate tagajärgedega. 59. Puudutatud isik OÜ Sadala Agro on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on prokuröri ja OÜ Pro Grupp Invest vahel kriminaalmenetluses sõlmitud kokkulepe kohtuliku hüpoteegi ülekandmise kohta PRIA 02.03.2016 otsuses nr 13-6/99 „Toetuse tagasinõudmine osaühingult Pro Grupp Invest (taotlus nr 160012780214)“ esitatud nõude katteks ja hüpoteegipidaja Eesti Vabariigi asendamisega Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga vastuolus

§ 206

lg 1 p 2 tuleneva imperatiivse kohustusega tühistada kohtulik hüpoteek kriminaalmenetluse lõppemisel. Selline kokkulepe on TsÜS § 87 kohaselt tühine. Kuivõrd kohtuliku hüpoteegi kui asjaõiguse sisu on imperatiivne ja seaduses ei ole sätteid, mis lubaksid kohtuliku hüpoteegiga tagatavaid nõudeid muuta (s.t sõlmida tagatiskokkulepet), on prokuröri ja OÜ Pro Grupp Invest vahel sõlmitud tagatiskokkulepe tsiviilõiguslikus mõttes igal juhul tühine ehk õiguslike tagajärgedeta.

1. Juhul, kui PRIA soovib halduskohtus menetletava nõude tagatiseks seada kohtulikku hüpoteeki, peab ta selleks esitama halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 250).
2. Lähtudes eeltoodust palutakse jätta ringkonnaprokuröri apellatsioon täielikult rahuldamata ja Tartu Maakohtu 06.12.2018 otsus kriminaalasjas 1-17-1205 muutmata. Ringkonnakohtu järeldused
3. Kriminaalkolleegium lahendab esmalt küsimuse, kas prokuratuuril on kaebeõigus. 63.

§ 385

p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.

64. Samas on aga kohtupraktikas leitud, et

§ 202

alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud küsimus, mis ei ole süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. Seega edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud süüdistatava nõusolekuta, edasikaebe keeld ei laiene (RKKKm nr 3-1-1-113-10 p 12).

1. Üheks selliseks erandiks on näiteks juhtum, kus kohtul on kaalutlusõigus küsimuses, kas jätta vara vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele aresti alla, et tagada tsiviilhagi. Samas aga rõhutatakse, et juhul, kui vara aresti alt vabastamine on kriminaalmenetluse lõpetamise automaatne õiguslik järelm, ei ole seda võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi vaidlustada (RKKKm nr 3-1-1-3-17 p 33).
2. Seega tuleb igal konkreetsel juhul vaadata, kas kohtul on kaalutlusõigus, mis annaks aluse tehtud otsustuse vaidlustamiseks.
3. Käesoleval juhul maakohus ei teinud eraldi määrust

§ 202

alusel kriminaalmenetluse 10 lõpetamise kohta, vaid lahendas need küsimused koos süüdistustest loobumise ja kohtulahendi avalikustamise piiramise taotlustega kohtuotsusega. Edasikaebamise korra osas maakohus märkis, et otsuse p 13 (hüpoteek kinnistule nr 2371535) peale võib esitada apellatsiooni, mida prokuratuur ka tegi. 68. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, sest

§-de 202 lg 4 ja 206 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt on tegemist määruskaebemenetlusega. Seetõttu ringkonnakohus käsitleb prokuratuuri apellatsiooni määruskaebusena. 69. Nagu eespool viidatud, reeglina ei saa määruskaebust esitada

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või selle osa peale.

70. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks kriminaalmenetluse lõpetamise määruse üks osa, kus maakohus

§ 206

lg 1 p 2 alusel otsustas tühistada kriminaalmenetluse tagamise vahendiks oleva kohtuliku hüpoteegi.

1. Kinnisasjale on kohtulik hüpoteek seatud kriminaalmenetluses konfiskeerimisnõude või selle asendamise tagamiseks. ja seda võimaliku
2. Kriminaalmenetluse lõpetamise 28.09.2018 taotlusest nähtuvalt prokurör taotles jätta kehtima 13.07.2015 maakohtu määrusega seatud kohtulik hüpoteek kinnistule nr 2371535 summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi kasuks, mis OÜ Pro Grupp Invest ja tema esindaja juhatuse liikme T.K. nõusolekul jääb tagama PRIA nõuet haldusasjas nr 3-16-
3. Seejuures on märgitud, et T.K. nõustub kohtuliku hüpoteegi ülekandmisega PRIA nõude katteks ja asendama praeguse hüpoteegipidaja Eesti Vabariigi PRIA-ga, st seadma hüpoteegi PRIA kasuks (V kd lk 20-22).
4. Nimetatud taotlust arutati maakohtu 01.10.2018 istungil ja mingeid täpsustusi ei esitatud. OÜ Pro Grupp Invest ja kaitsja vadv O. Kuklase olid esitatud taotlusega nõus (V kd lk 99-100).
5. Maakohus hüpoteegi ülekandmisega ei nõustunud ja leidis, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb hüpoteek kustutada (vt põhjendused käesoleva määruse p-d 4-7).
6. Prokuratuur maakohtu põhjendustega ei nõustu (vt vastuväited käesoleva määruse p-d 10-12).
7. Prokuratuur väidab, et kriminaalmenetluse raames jättis prokuratuur KarS § 83¹ lg 1 alusel esitamata konfiskeerimisnõude OÜ Pro Grupp Invest poolt kuriteoga saadud vara osas summas 1 862 470 eurot seetõttu, et täpselt samas summas ja sisult sama nõude oli juba PRIA esitanud oma tagasinõudeotsuses, mille OÜ Pro Grupp Invest on halduskohtus vaidlustanud. Seega on prokuröri hinnangul kriminaalmenetluses eksisteeriv konfiskeerimisnõue ja PRIA poolt esitatud toetuse tagastamise nõue oma sisult samad. Prokuröri hinnangul on oluline, et kannatanul (Eesti Vabariigil läbi PRIA) oleks samaväärne tagatis oma nõude täitmise tagamiseks haldusmenetluses, kui see oli Eesti Vabariigil prokuratuuri kaudu kriminaalmenetluses konfiskeerimisnõude tagamiseks.
8. Ringkonnakohus võimaldamiseks. leiab, et selline väide ei kvalifitseeru erandlikuks kaebeõiguse
9. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasjale on kohtulik hüpoteek seatud kriminaalmenetluses ja seda võimaliku konfiskeerimisnõude või selle asendamise tagamiseks. Kriminaalmenetluses ei ole PRIA esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on PRIA valinud nõude esitamiseks haldusmenetluse. Kuigi PRIA on teinud otsuse toetuse tagasinõudmiseks, ei ole kohtuliku hüpoteegi ülekandmine võimalik põhjusel, et konfiskeerimisnõue ja kannatanu haldusmenetluses esitatud nõue ei ole samastatavad. Ainuüksi asjaolu, et konfiskeerimisnõude omajaks on Eesti Vabariik ja PRIA tegutseb ka Eesti Vabariigi nimel, ei anna alust pidada nõudeid samaväärseteks.
10. See, et kriminaalmenetluses jättis prokuratuur KarS § 83¹ lg 1 alusel esitamata konfiskeerimisnõude OÜ Pro Grupp Invest poolt kuriteoga saadud vara osas summas 1 862 470 eurot, on prokuratuuri 11 menetluslik otsustus, mis aga ei anna alust prokuratuuril asuda esindama PRIA huve haldusasjas.
11. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtuliku hüpoteegi seadmine on kriminaalmenetluse tagamise vahend (RKKKm nr 3-1-1-102-15 p 11), siis maakohus

§ 206

lg 1 p 2 alusel selle õigustatult tühistas ja prokuratuuril puudub alus taotleda kohtult hüpoteegi edasise saatuse otsustamist (RKKKm nr 3-1-1-87-13 p 11). 81. Seega puudub prokuratuuril antud juhul kaebeõigus

§ 202korras tehtud lahendi osas.

82.

§ 390

lg 1 kohaselt määruskaebuste läbivaatamisel ringkonnakohtus järgitakse

-i 11. peatüki sätteid. Seega kohalduvad apellatsioonimenetluse sätted. 83.

§ 326

lg 2 p 3 alusel jäetakse apellatsioon läbi vaatamata, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust. Prokuratuuril ei ole antud juhul apellatsiooniõigust tulenevalt

§ 385

p-st 10, mille kohaselt määruskaebust ei saa esitada

§ 202alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.

Seega jääb käesolev prokuratuuri apellatsioon (määruskaebus) läbi vaatamata.

1. Kuigi määruskaebus jääb läbi vaatamata, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
2. Maakohus antud juhul kustutas kohtuliku hüpoteegi.
3. Kohtupraktikas on leitud, et hüpoteegi omandab kinnisasja omanik ja alles tema taotlusel see kustutatakse kinnistusraamatust. Seega on hüpoteegi automaatne kustutamine välistatud (RKKKo nr 3-1-1-67-14 p 78). Kuna prokuratuuri määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu vastavat otsustust muutma hakata. Võimalikud tekkivad probleemid saab lahendada kohtuotsuse täitmise käigus

§ 431lg 1 alusel.

87. OÜ Agriland kaitsja vadv M. Kairjak oma 28.01.2019 seisukohas prokuratuuri apellatsiooni kohta taotleb menetluskuluna riigilt 360 euro väljamõistmist OÜ Agriland kasuks. Ringkonnakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna antud juhul on tegemist kriminaalmenetluse lõpetamisega ja selles esitatud prokuröri apellatsiooniga, mis jääb läbi vaatamata ehk sisuliselt rahuldamata, siis

§-de 183 lg 1 ja 185 lg 2 viimase lause alusel kannab menetluskulud riik. Seega tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista 360 eurot OÜ Agriland kasuks. 88. Kuigi OÜ Pro Grupp Invest kaitsja vadv O. Kuklase oma 11.01.2019 seisukohas prokuratuuri apellatsiooni kohta taotles menetluskulude riigi kanda jätmist, ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitatud. Seega ei saa nimetatud taotlust lahendada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 12