1-17-7577/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7577 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus Dmitry Kelleri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitry Keller (ik 38509283714) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Dmitry Kellerile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot).
6. Mõista Dmitry Kellerilt riigituludesse välja menetluskuluna 30 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Dmitry Kelleril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 22.08.2017 otsusega tunnistati D. Keller süüdi KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Süüdimõistetu karistusaeg algas 17.04.2017 ja lõpeb 17.07.
10. Viru Vangla esitas 23.11.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu D. Kelleri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 05.02.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et D. Kelleril on karistusregistri andmetel üks kehtiv kriminaalkaristus. Käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mille toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk.
13. Positiivsena tõi maakohus välja, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta omandas kinnipidamiskohas riigikeele tasemel A1 ja A2, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle järeltegevuse. Samuti on ta olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, varem koristaja ja käesoleval ajal köögitöölisena. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav keeldus psühhiaatri vastuvõtust, mille üheks eesmärgiks oli võimaliku diagnoosi olemasolu kindlakstegemine. D. Kelleril on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Enne vangistust oli D. Kelleri sissetulekuks töövõimetuspension ja juhutöödest saadud tulu. Iseloomustusest nähtuvalt sõltus isiku elukvaliteet paljuski kuritegelikul teel omandatud sissetulekust, seega püsib oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Tema lähedasteks on ema, vend ja abikaasa, kellega abiellus vangistuses olles ning kes on samuti kriminaalkorras karistatud. D. Kelleri tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid ning ta on varem tunnistanud teiste poolt mõjutatavust. D. Kelleri puhul on narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine omavahel seoses, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise oht olukorras, kus isik jätkab narkootiliste ainete tarvitamist.
14. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist D. Kelleri poolt. Kuigi tema puhul esineb positiivseid asjaolusid eelkõige vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu maakohtu hinnangul D. Kellerit positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis, samuti ei saa nende pinnalt hinnata karistuse eesmärkide täidetust. Määruskaebused
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Kelleri kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
16. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ennetähtaegse vabanemise mõte seisneb selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Järelevalve all olemine aitab endisel 2 kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata, samuti tegeleda sõltuvuskäitumisega.
17. D. Keller on vangistuses olles täitnud täies mahus individuaalse täitmiskava ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. D. Kelleri jätkuv kinnipidamine ei pruugi anda enam soovitud tulemust. D. Kelleri õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Elektroonilise järelevalve korral on D. Kelleril kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Kui isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalveametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinnipidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetu on ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita kogu vangistuse ära kandnud ja vabanenud isik.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka D. Keller, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab D. Keller, et maakohtu määrus on põhjendamata ja seal toodud väited on paljasõnalised.
19. D. Keller on seisukohal, et maakohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa (ta on täitnud ITK, on läbinud sotsiaalprogrammid ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused) ja leidnud seega alusetult, et kaebuse esitajat ei saa vabastada. Elektroonilise järelevalve alla vabanemise korral kontrolliks kriminaalhooldusametnik D. Kelleri käitumist. D. Kellerit on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistust kannab ta samuti esimest korda. Kinnipidamiskohas viibides on ta abiellunud ja soovib lapsi. Samuti on tal vabanemise korral kindel töökoht. Vabanemise korral asuks ta elama Narva, aga kuna seal ongi peaaegu kõik inimesed kriminaalkorras karistatud, siis oleks olukord sama, kui ta karistuse lõpuni ära kannaks. Esimest korda vangistust kandvale inimesele tuleks anda võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Maakohus ei ole leidnud ühtegi negatiivset asjaolu, mis tema vabastamist ei võimaldaks. Tegelikkuses oleks D. Keller ennetähtaegse vabanemise korral vähem ohtlikum, kuna tema suhtes saaks kohaldada lisakohustusi.
20. Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 01.03.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta D. Kellerit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebustes toodule maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased (vt käesoleva määruse p-d 4-6). Maakohus ei ole eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka D. Kellerit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega 3 vabastamata. Seega ei anna määruskaebustes märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Kelleri ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Kokkuvõtvalt on D. Kelleri peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks vastupidiselt määruskaebustes toodule elektroonilise järelevalve all võimalik piisavalt maandada. Eelkõige viitavad sellele D. Kelleri poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Nimelt on D. Keller süüdi mõistetud KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Täpsemalt kasvatas ja hoidis D. Keller ebaseaduslikult enda elukohas kanepitaimi, millest valmistas suures koguses narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli. Seega isegi kui D. Keller vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta elektroonilise järelevalve alla nn „koduaresti“ vormis, ei ole välistatud, et D. Keller asub taas enda elukohas narkootilise ainega seotud kuritegusid toime panema. Seda enam, et D. Kelleri poolt kuritegude toimepanemise üheks eesmärgiks oli suure tõenäosusega majandusliku kasu saamine. Seetõttu ei ole välistatud, et vabaduses ees ootavad võimalikud majanduslikud raskused võivad D. Kelleri taas panna olukorda, kus ta valib n.ö lihtsama vastupanu tee ja asub taas narkootilisi aineid käitlema. Ja nagu eespool kirjeldatud, ei oleks tal eriliselt raske kuritegusid toime panna kodustes tingimustes, kuna kriminaalhooldusametnik saab üksnes kontrollida seda, kus isik viibib, kuid mitte seda, millega isik parasjagu tegeleb.
24. Samuti soodustavad kriminaalkolleegiumi hinnangul uute kuritegude toime panemist D. Kelleri poolt ka tema kanepitarvitamise harjumused. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et vabaduses tarvitas D. Keller kanepit 2-3 korda päevas, millest tingituna ilmselt D. Keller asuski enda elukohas narkootilise ainena kanepit kasvatama ja sellest tetrahüdrokannabinooli valmistama. Eeltoodu rahuldas seega D. Kelleri kaks põhilist vajadust, tema narkootilise aine vajaduse ja tagas talle teatavad sissetulekud. Ohumärgiks on ka tõsiasi, et kinnipidamiskohas on D. Keller keeldunud psühhiaatri vastuvõtust, kes määraks, kas D. Kelleril on kanepist sõltuvus või mitte. Ka eeltoodu viitab sellele, et D. Keller ei pruugi endale täiel määral tunnistada seoseid kuritegude ja narkootilise aine tarvitamise vahel, mis võib aga vabaduses viia selleni, et D. Keller asub uuesti narkootilist ainet tarvitama ja sellest tulenevalt ka uusi kuritegusid toime panema.
25. Kokkuvõtvalt, arvestades D. Kelleri isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur ning seda ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul võimalik elektroonilise järelevalve all piisavalt maandada. Sellest tulenevalt tuleb D. Keller jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.02.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
27. D. Kelleri kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 30 eurot (sealhulgas käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 30 eurot D. Kelleri kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4