4-18-6174/5

4-18-6174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. jaanuar 2018, Tallinn, kirjalik menetlus 4-18-6174 (2317,18,006347) Elina Elkind Rene Raaperi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi
2. novembri
3. a (üldmenetlus) otsusele väärteoasjas nr 2317,18,006347, millega Rene Raaperi karistati karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot Rene Raaperi (isikukood 38209200245; elukoht: x) Artjom Morozov, Eesti Õigusbüroo OÜ Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-st 133, §-st 134 maakohus otsustas:
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi
5. novembri
6. a otsus väärteoasjas nr 2317,18,006347 ja lõpetada väärteomenetlus Rene Raaperi süüdistuses KarS § 262 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
7. Rahuldada menetlusaluse isiku Rene Raaperi kaitsja kaebus.
8. VTMS § 23 alusel mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku Rene Raaperi kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 65 eurot, sealhulgas käibemaks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja 1 4-18-6174 menetlustalituse üldsüütegude grupi
10. novembri
11. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,006347 karistati Rene Raaperi KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt menetlusalune isik rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid. Ta karjus avalikus kohas (riigimaal) valjuhäälselt sõnu nagu „türa“, „ebanormaalsed“, „muidusööjad“, „idioodid“, „teiste seljas elajad“. Samuti sõimas menetlusalune isik alaealist M E tattninaks ja nagamanniks. Samuti hoidis menetlusalune isik enda käes puidust teivast, mis mõjus valjuhäälse sõimlemise juures ähvardavalt ja hirmutavalt. Samuti ähvardas menetlusaluse isik kõik maatasa teha ja hävitada, mille tõestuseks lõi teibaga läbi taimekasti peal oleva katteloori. Selline käitumine hirmutas ja solvas M E , M E , M 10aastast poega ja 13-aastast K M . Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus
12. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kvalifitseerimaks süüdlase käitumist avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-15-17 p-s 21 leidnud, et jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Käesolevas väärteoasjas ei nähtu väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest, et konflikti oleks kaasatud olnud kolmandad, asjasse puutumatud isikud. Kõik solvatud isikud (M E , K M , M E ) on ühe seltskonna inimesed, kes ühiselt läksid üle menetlusaluse isiku abikaasa lillepeenra, millega provotseerisid kaebaja solvamist enda suhtes, seega ei ole tegemist kolmandate isikutega, kelle rahu oleks häiritud. Seega väärteoprotokollis kirjeldatud Rene Raaperile süüksarvatud tegu ei täida KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Juhul kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab väärteo tunnustele, palub kaebaja kaaluda võimalust lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei olnud suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja välja mõista menetluskulud 65 eurot kohtuväliselt menetlejalt. Kohtuvälise menetleja vastus
13. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Etteheidetud teo puhul ei ole vaja määratleda kolmandaid isikuid, kes oleksid olnud nimetatud tegevusest häiritud. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 kasutab süstemaatiliselt ja järjekindlalt terminit „teist isikut", järelikult on tegemist avaliku korra rikkumisega, kui vastav solvang, ähvardamine või hirmutamine on suunatud avalikus kohas kas või ühe isiku vastu ning koosseisu täitmiseks ei ole vajalik, et selle ründega häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Kohtuväline menetleja ei ole nõus ka väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 2 4-18-6174 lg 1 p 1 alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
15. Kohtuvälise menetleja
16. novembri
17. a otsuse kohaselt pani R. Raaperi toime järgmise teo. Menetlusalune isik rikkus avalikus kohas (riigimaal) käitumise nõudeid, karjudes avalikus kohas (riigimaal) valjuhäälselt sõnu nagu „türa“, „ebanormaalsed“, „muidusööjad“, „idioodid“, „teiste seljas elajad“. Samuti sõimas menetlusalune isik alaealist M E tattninaks ja nagamanniks. Veel hoidis menetlusalune isik enda käes puidust teivast, mis mõjus valjuhäälse sõimlemise juures ähvardavalt ja hirmutavalt. Samuti ähvardas menetlusaluse isik kõik maatasa teha ja hävitada, mille tõestuseks lõi teibaga läbi taimekasti peal oleva katteloori. Selline käitumine hirmutas ja solvas M E , M E , M 10-aastast poega ja 13-aastast K M . Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo.
18. KarS § 262 lg 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mida tuleb sisustada korrakaitseseaduses sisalduvate avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisega. KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 57 kohaselt käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.
19. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 262 järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Jätkuvalt on aga vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21-23). Süüdistuse sisus (väärteoprotokolli teokirjelduses) peab olema näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-29-10, p 7.3).
20. Maakohtu hinnangul rakendub sama põhimõte tulenevalt nii Riigikohtu juhiste iseloomust kui ka sätte sõnastusest KorS § 55 lg 1 p-s 2 sisalduva keelu puhul, s.o keeld teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Määrav on see, kas isikutevaheline tüli – verbaalne või füüsiline konflikt – mõjutab ehk häirib ka kolmandate asjasse puutumatute isikute rahu. Kui süüdlane solvab või hirmutab isikutevahelise tüli käigus kindlat inimest või inimeste grupi, ei ole sellised inimesed käsitatavad selliste kolmandate ja asjasse puutumatute isikutena, kelle rahu konfliktiga avalikus kohas häiritakse isegi juhul, kui solvamine toimub 3 4-18-6174 objektiivselt avalikus kohas. Solvamise puhul on see veelgi olulisem seetõttu, et tegu ei ole üldjuhul kriminaal- ega väärteokorras karistatav (v.a karistusseadustikus sisalduvad erandid nt KarS § 247, § 275 ja § 305).
21. Praeguses asjas on tõendatud, et R. Raaperi solvas väärteoprotokollis nimetatud isikuid riigimaal, s.o määratlemata isikute kasutuses oleval maa-alal ehk avalikus kohas KorS § 54 tähenduses. Väärteoprotokolli kohaselt pandi tegu toime x ja x vahelisel alal. Seda tõendavad nii tunnistajate kui ka R. Raaperi enda ütlused, samuti Maa-ameti katastri väljavõte (lisa M E ütluste juurde). Kohtu hinnangul olid R. Raaperi kasutatud väljendid üldmõistetavalt teiste isikute jaoks objektiivselt solvava tähendusega ja tema käitumine oli hirmutav. Seda tõendavad nii tunnistajate kui ka osaliselt menetlusaluse isiku enda ütlused. Siiski on tuvastatud, et isikud, kellele R. Raaperi solvavad sõnad ja hirmutav käitumine oli vahetult suunatud, kuulusid ühte ja sama seltskonda, ja solvamine oli tingitud juba ammu kestnud olmekonfliktist ehk naabrite vahelisest tülist. Konkreetsel juhul tekkis konflikt seetõttu, et menetlusaluse isiku hinnangul tallasid isikud tema naise lillepeenral. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoprotokollist ega ole praeguses väärteoasjas ka tuvastatud, et teost oleks samal ajal häiritud kõrvalised asjasse puutumatud isikud, kes ei olnud vahetult konflikti osapooleks. Seda ei eita iseenesest ka kohtuväline menetleja. Seega ei ole täidetud KarS § 262 lg 1 objektiivne koosseis, mis välistab R. Raaperi vastutuse avaliku korra üldnõuete rikkumise eest.
22. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
23. R. Raaperi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu 65 eurot. VTMS § 23 alusel peab kohus taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle, mõistes vastava summa Eesti Vabariigilt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4