← Eesti

5-19-27/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-27

  1. aprill 2019 Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Ivo Pilving ja Malle Seppik Erakonna Eestimaa Rohelised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. märtsi
  3. a otsuse nr 97 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Erakond Eestimaa Rohelised esitas Riigikogu
  5. a valimistel kandideerimiseks 125 kandidaadist koosneva nimekirja. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 30 lõike 5 kohaselt tasus kaebaja enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arvelduskontole 62 500 eurot kautsjonit.
  6. Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaatide poolt anti Riigikogu
  7. a valimistel üle riigi 1,8 protsenti häältest.
  8. Vabariigi Valimiskomisjon tegi
  9. märtsil 2019 otsuse nr 97, mille punktiga 1 tagastas kautsjoni nendele erakondadele, kelle kandidaadid kogusid Riigikogu valimistel üle riigi vähemalt 5 protsenti häältest. Erakonnale Eestimaa Rohelised kautsjonit ei tagastatud, vaid see arvati otsuse punktiga 2 riigituludesse.
  10. Erakond Eestimaa Rohelised esitas
  11. aprillil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 97 peale.
  12. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
  13. aprillil 2019 Erakonna Eestimaa Rohelised kaebuse Riigikohtule edasi. Vabariigi Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
  14. Kaebaja palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 97 punkti 2 osas, milles jäeti kaebajale tagastamata erakonna kandidaatide registreerimisel tasutud kautsjon, kuna see on tehtud põhiseadusvastase sätte alusel. Kaebaja palub tunnistada RKVS § 77 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjonit erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üle riigi kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni tagastamata jätmine riivab 5-19-27 ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) §-ga 12 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust ja §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust.
  15. Kaebaja hinnangul on Riigikogu valimistel osalevad erakonnad sarnases olukorras olevad isikud, keda koheldakse RKVS § 77 alusel erinevalt kautsjoni tagastamise osas: erakondadele, mille kandidaadid kogusid üle riigi vähem kui 5 protsenti häältest, kautsjonit ei tagastata, samas kui ülejäänud erakondadele kautsjon tagastatakse. Sarnases olukorras olevate isikute erinev kohtlemine on põhiseadusega kooskõlas üksnes siis, kui selleks on legitiimne eesmärk, mis kaalub üles erakonna võrdsuspõhiõiguse riive. Samuti peab kautsjoni riigituludesse arvamisel kui kaebaja omandipõhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne.
  16. Valimiskautsjoni kehtestamise eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ära hoida ebatõsist kandideerimist selleks, et vähendada valimistel paratamatult kaotsi minevate häälte hulka ning tagada esinduskogu representatiivsus. Samas on selle eesmärgi saavutamine kaebaja hinnangul vajalik eelkõige üksikkandidaatide, mitte erakondade puhul. Erakonna asutamisele ja tegutsemisele seavad erakonnaseadus ja teised õigusaktid olulisi piiranguid, mis tagavad ebatõsise kandideerimise ärahoidmise, sõltumata kautsjoni tasumise kohustusest. Kui erakondade tegevusele seatud nõuded ja piirangud ei taga praegu kandidaatide kergekäelise ülesseadmise vältimist, on võimalik kaaluda nende karmistamist, nt tõsta erakonna minimaalse liikmete arvu nõuet, mitte seada aga rahalisi piiranguid kandideerimisele.
  17. Kaebaja on väikese käibemahuga erakond, kelle kogutulu majandusaasta aruande kohaselt oli
  18. aastal 22 173 eurot ja
  19. aastal 14 121 eurot. Kaebaja lõpetas
  20. aasta majandusaasta 9824 euro suuruse kasumiga ja
  21. aasta 5908 euro suuruse kasumiga. Seetõttu on 62 500 eurost ilmajäämine kaebaja jaoks intensiivse mõjuga.
  22. Kuna erakonna kandidaadid ei ole pääsenud Riigikokku mitmetel järjestikustel valimistel, on kautsjoni riigituludesse arvamise mõju erakonna jaoks kumuleeruv. See muudab kaebaja jaoks oma poliitiliste veendumuste väljendamise raskendatuks ja seab kahtluse alla tema võimekuse osaleda tulevikus toimuvatel Riigikogu valimistel. Kui liikmed ei saa erakonna majanduslike raskuste tõttu tema nimekirjas kandideerida, ei saa kaebaja erakonnana oma poliitilisi veendumusi enam täies mahus väljendada. Riive intensiivsust suurendab ka see, et erakonna tegevuse rahastamine on erakonnaseadusega rangelt reguleeritud ja piiratud.
  23. Kuna üldjuhul pääsevad Riigikogusse suurte erakondade kandidaadid, saavad need erakonnad oma kautsjoni tagasi. Seega suurendab kautsjoni nõue ebavõrdsust suurte ja majanduslikult võimekate erakondade ning väikeste erakondade vahel. Kui väikesed erakonnad peavad oma tegevuse lõpetama kautsjoni majandusliku mõju tõttu, mis suurtele erakondadele ei laiene, läheb lõppkokkuvõttes kaduma palju rohkem hääli kui kautsjoninõude puudumise korral. Kui väikese erakonna valijad ei saa enam selle erakonna poolt hääletada, võivad nad oma hääle üldse andmata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Erakond Eestimaa Rohelised on esitanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse, mille lahendamise menetlus on sätestatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)
  25. peatükis. Sellise kaebuse lahendamisel on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses algatada ka õigustloova akti põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (PSJKS
  26. peatükk), kui kolleegiumil tekib põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuses (vt PSJKS § 45 – menetluse uuendamine). 2

(4)5-19-27
  1. Kaebaja on seadnud küsimuse alla RKVS § 77 põhiseaduspärasuse osas, mis näeb ette erakonna kandidaatide registreerimiseks esitamisel tasutud kautsjoni riigituludesse arvamise juhul, kui erakonna kandidaadid ei kogu üle riigi vähemalt 5 protsenti häältest. Nimetatud sättele tugines Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse tegemisel, mistõttu on RKVS § 77 asjassepuutuv.
  2. Kolleegium märgib, et kaebaja ei vaidlusta RKVS § 30 lõikes 5 ette nähtud kohustust tasuda Riigikogu valimisteks kandidaatide esitamisel kautsjon ega ka kautsjoni suurust – valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud kandidaadi kohta. Kautsjoni tasumise kohustust ning selle suurust saanuks kaebaja vaidlustada erakonna kandidaatide registreerimiseks esitamisel. Seetõttu ei ole RKVS § 30 lõige 5 praeguses kohtuasjas PSJKS § 45 lõike 1 tähenduses asjassepuutuv.
  3. Nii nagu kautsjoni tasumise kohustus, nii ka kautsjoni riigituludesse kandmine riivab erakonna omandipõhiõigust (PS § 32), samuti õigust valimistel osaleda. Põhiõiguste riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (Riigikohtu järjekindel praktika PS § 11 kohaldamisel).
  4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitles Riigikogu valimistel kautsjoni tasumise kohustuse põhiseaduspärasust
  5. jaanuari
  6. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-03, lahendades üksikkandidaadi kaebust. Kolleegium leidis nimetatud otsuses, et valimiskautsjon aitab kaasa valitava esinduskogu suuremale representatiivsusele, kuna see takistab ebatõsiste kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja vähendab seega valimistel kaotsi minevate häälte hulka. Arvestades ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut, ei olnud otsuse tegemise ajal kehtinud kautsjoni suurus (umbes 74% keskmisest brutokuupalgast) kolleegiumi hinnangul põhiseadusega vastuolus. Kolleegium arvestas seejuures ka asjaolu, et valituks mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta kogub hääli vähemalt poole ringkonna lihtkvoodi ulatuses (otsuse punkt 11).
  7. Kautsjoni riigituludesse kandmine seaduses sätestatud künnisest allapoole jäänud erakondade puhul tuleneb kautsjoni olemusest: kautsjoni tasumise kohustus kaotaks suuresti mõju, kui kautsjon kõigile kandidaatidele pärast valimisi tagastataks. Seetõttu aitab nii kautsjoni tasumise kohustus kui ka vähese häältesaagiga kandidaatide kautsjoni riigituludesse kandmine kaasa valitava Riigikogu representatiivsusele ning see on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk.
  8. Kolleegium märgib, et praeguses asjas käsitletava põhiõiguste riive intensiivsus sõltub esiteks sellest, kui palju kandidaate erakond valimistel üles seadis, ning teiseks erakonna valimistulemusest. Erakonna kautsjon tagastatakse juhul, kui erakond ületab valimiskünnise (üle riigi 5% häältest), mis on aluseks ringkonnamandaatide ja kompensatsioonimandaatide jagamisel (RKVS § 62 lõiked 3 ja 4). Siiski pole ka kõigi künnise taha jäänud erakondade olukord sarnane, kuna ka neile makstakse sõltuvalt valimistulemustest riigieelarvest erakonnaseaduse § 127 lõikes 2 ette nähtud rahalisi eraldisi ning ka seda asjaolu tuleb arvestada riive põhiseaduspärasuse hindamisel. Õigus saada eraldisi tekib juhul, kui erakond kogub vähemalt 2% häältest, ning eraldise suurus kasvab iga toetusprotsendiga (2%–3% häältest saanud erakonna eraldis on 30 000 eurot, 3%–4% häältest saanud erakonnal 60 000 eurot ja 4%–5 % häältest kogunud erakonnal 100 000 eurot).
  9. Kautsjoni tasumise kohustuse, selle osal juhtudel riigituludesse arvamise ning erakondadele makstavate riigieelarveliste eraldiste regulatsiooni tuleb vaadelda tervikliku süsteemina. Kolleegiumi hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon põhiseadusega vastuolus, kuna võimaldab arvesse võtta erakondade tegevuse tulemuslikkust ning aitab ka künnise taha jäänud, kuid piisavalt hääli saanud erakondadel kanda valimistel tekkinud kulusid eraldistega riigieelarvest. 3
(4)5-19-27
  1. Kuna kaebaja osales Riigikogu
  2. a valimistel täisnimekirjaga (125 kandidaati), kuid kogus Riigikogu valimistel alla 2 protsendi häältest, kaotas ta kautsjoni riigituludesse kandmisega märkimisväärse suurusega summa. Ka ei saanud kaebaja piisavalt hääli, et tal tekiks õigus saada eraldisi riigieelarvest. Sellele vaatamata ei pea kolleegium eelöeldu valguses kaebaja õiguste riivet põhiseadusvastaseks. Kaebaja oleks saanud kautsjoni kaotamisega seotud riski vähendada, esitades valimistel lühema kandidaatide nimekirja. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et Riigikogu valimistel osalenud erakondi koheldakse põhjendamatult erinevalt. Erinevat kohtlemist õigustab erinev valimistulemus ning riigieelarveliste eraldiste regulatsioon arvestab valimistulemust paindlikul ja mõistlikul viisil.
  3. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium Erakonna Eestimaa Rohelised kaebuse rahuldamata. Peeter Roosma, Ivo Pilving, Malle Seppik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.