Obsah (11)
§ 201§ 121§ 209§ 63§ 64§ 68§ 73§ 27§ 32§ 56§ 601-18-31 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2018.a Kuninga tn kohtumaja kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-31 (14250101488) Kohtukoosseis Koh
§ 201
lg 1,
§ 121
lg 1 ja
§ 209
lg 2 p 1 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav OLEG PRONIN Kaitsja elukoht: x isikukood: 37507224222 kodakondsus x haridus: x emakeel: x töökoht: x karistatus: Tõkendit kohaldatud ei ole. v.adv Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 313, § 315 lg 4 järgi Tunnistada Oleg Pronin süüdi
201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. Mõista Oleg Pronin
121 lg 1 järgi õigeks. Tunnistada Oleg Pronin süüdi
209 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks kaks
(2)aastat ja kuus
(6)kuud vangistust.
§ 63
lg 2 ja
§ 64lg 1 järgi mõista kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel Oleg Proninile liitkaristuseks kaks
(2)aastat ja kuus
(6)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.06-27.06.2017.a, so 2 1
(14)1-18-31 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub kaks
(2)aastat viis
(5)kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Oleg Pronin ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – Oleg Pronini suhtes kohaldatud ei ole. Menetluskulud: Välja mõista Oleg Proninilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 732 €, kokku 1482 €. Arvestades, et kohus mõistab Oleg Pronini süüdistuses
§ 121lg 1 järgi õigeks, jätta kaitsja tasu summas 366 € Kr
MS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-plaat salvestisega (kõne hädaabinumbrile) ja CD-plaat koos mälupulgaga – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Tsiviilhagid: Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista Oleg Proninilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel: - kannatanu J.B. kasuks 2450 € ning kanda nimetatud summa kannatanu SEB Pank AS a/a nr EE
- - kannatanu G.Z. kasuks 1296 € ning kanda nimetatud summa kannatanu SEB Pank AS a/a nr EE
- Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 06.12.2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. 2
(14)1-18-31 Faktilised asjaolud Oleg Proninile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes oli maikuus 2014, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, x juures saanud enda valdusesse J.B. kuuluva sõiduauto Toyota Avensis riikliku registreerimismärgiga xxx, väärtusega 5000 eurot, pööras tahtlikult sõiduauto Toyota Avensis riikliku registreerimismärgiga xxx enda kasuks. Oleg Pronin tasus toonase abikaasa X vahendusel mootorsõiduki müügihinnast 01.06.2014 500 eurot ja 01.11.2014 2050 eurot, kokku 2550 eurot, jättes tasumata 2450 eurot ning võõrandas valduses oleva sõiduauto Toyota Avensis riikliku registreerimismärgiga xxx edasi K.M.ile suvel 2015, millega kaasnes sõiduauto toimetamine omanikule teadmata asukohta, sõiduauto varjamine ning asukoha avaldamisest keeldumine, millega Oleg Pronin manifesteeris sõiduki omastamistahet, põhjustades kannatanu J.B.ile varalist kahju summas 2450 eurot. 05.02.2016 kella 23:00 ajal Pärnu linnas x asuvas kaupluses paiskas K.T.i põrandale pikali, hoidis põrandal lebavat K.T.it kätega ja oma keharaskusega kinni, surudes K.T.i ülakehale ning lõi korduvalt maas lebavat K.T.it jalgadega mõlemale poole vastu külgi rindkere piirkonda. Oleg Pronin tekitas oma sellise tegevusega K.T.ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku 9-roide murru ja marrastused seljal ja vasakul õlal. varem omastamise toimepannud isikuna, olles Pronin X OÜ ainuosanik, septembris 2016, täpselt tuvastamata ajal Pärnu linnas lubas G.Z.le ja A.Z.le osutada abi Pärnus asuva maja ostmiseks vajaliku omaosaluse sissemakse tasumisel ja laenu vormistamisel Citadele Banka Eesti filiaalis jaanuari lõpus 2017, mille eest küsis finantsteenuse teenustasu 1296 eurot, esitas 23.01.2017 tasumiseks X OÜ arve/saatelehe nr 17001 summas 1296 eurot. Oleg Pronin viis G.Z. eksimusse selles, et korraldab pangas G.Z.le laenu saamise ja eksimuses G.Z. kandis 26.01.2017 X OÜle üle 1296 eurot. Lubatud tähtajaks hiljemalt 31.01.2017 ei korraldanud Oleg Pronin laenu saamist ega tagastanud saadud raha, tekitades G.Z.le varalist kahju 1296 eurot. Menetluse käik Riiklik süüdistaja jäi kohtus Oleg Proninile esitatud süüdistuse juurde, leides, et isiku poolt temale ette heidetud tegude toime panemine on tõendamist leidnud, teod on toime pandud otsese tahtlusega, tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör palus Oleg Pronin süüdi tunnistada
§ 201
lg 1 järgi ja karistada teda 6 kuu vangistusega, süüdi tunnistada
§ 121
lg 1 järgi ja karistuseks 5 kuud vangistust ning süüdi tunnistada
§ 209
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja
§ 73
alusel karistust täitmisele mitte pöörata kui Oleg Pronin ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid rahuldada ja jätta menetluskulud Oleg Pronini kanda. Oleg Pronini kaitsja oli seisukohal, et üheski episoodis ei ole Oleg Pronini süü tõendamist leidnud paludes kaitsealune mitte süüdi mõista, jätta menetluskulud riigi kanda ning tsiviilhagid rahuldamata. Oleg Pronin ennast süüdi ei tunnistanud. Avaldas
§ 201
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo osas, et soovis sõpra sõiduauto müügil aidata,
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodi osas märkis, et kaitses oma vara ja ennast ning
§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teo osas selgitas, et soovis aidata A.Z.l laenu saada, teha käivet nii oma firmale kui ka pangale. 3
(14)1-18-31 Maakohtu seisukoht
§ 121lg 1 Tunnistaja V.R.
kohtuistungil selgitas, et 2016.a veebruaris oli x asuvas kaupluses. Istus laua taga ja jõi õlut, sisenesid kaks keskealist joobes naist, läksid leti juurde, Oleg Pronin oli leti taga. Kuulis, et hakkas mingi kisa, solvamine, üks naine lõi jalaga vastu letti, hakkas minema leti taha kassa juurde, Oleg Pronin tõrjus, võttis naisest kinni, kutsus politsei, kes tuli kiiresti. Mingit vägivalda ta ei näinud, kukkumine oli, võis olla tasakaalu kaotamisest. Oleg Pronin võttis leti tagant naisest kinni, naine oli tema käte vahel. Patsiendikaardi nr 16/05009 ( kd I, tl 101-102) on 06.02.2016.a kell 00.23 SA Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud K.T.. Anamneesi kohaselt peksti patsienti jalgadega rindkere piirkonda. Hingates valu. Seljal nahal vermed üle selja. Vasemal õlal nahaverme. K.T.ile on kell 00.32 tehtud röntgenülesvõte, patsiendikaardi kohaselt oli röntgeniülesvõte murruta. Diagnoosiks pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon. 18.02.2016.a on K.T.ile tehtud Kesklinna Tervisekeskus OÜ-s üks röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast ning leitud vasaku 9. roide murd axillaarjoonel (kd I, tl 103). 01.04.2016.a asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tl 104-106) käsitleb 05.02.2016.a Oleg Pronini poolt häirekeskusele tehtud kõnesid. Protokolli kohaselt helistab Oleg Pronin 05.02.2016.a kell 22:59:29 häirekeskusesse ning palub Pärnusse x asuvasse pood-baari saata politseipatrull, kuna purjus naine segab tööd. 05.02.2016.a kell 23:05:32 kõnes Oleg Pronin palub kiiremini saata patrull, kuna tahetakse juba kallale tulla kassasse. Tunnistaja I.N. selgitas, et läks koos sõbranna K.T.iga Ilvese tänavas olevasse poodi. Tunnistaja oma sõnul läks hindu vaatama, sõbranna ütles, et lähme minema, siin ei ole midagi ja hinnad on kõrged. Kui ennast ümber pööras, siis „oletatavasti see mees (näitab Oleg Pronini poole) istus minu sõbranna otsas“. Läks uksest välja politseisse helistama, oli politsei juba kohal. Tunnistaja sõnul oli Oleg Pronin põlvedega kannatanu rindkere peal, kannatanu oli külili. Nägi, kuidas kannatanu rindkere kinni hoidis ja kiirabiga viidi EMOsse. Üle kuu aja oli tal hingamisega raskusi ja kõndis kõveras. Tunnistaja G.P. selgitas kohtus, et 05.02.2016.a oli patrullis, kui tuli väljakutse, et kaupluses üks klient segab tööd. Kuna olid kõige lähem patrull, anti see neile. Kui teel olid, siis tuli lisainfo, et keegi vehib seal noaga. Jõudsid kohale ning läks trepist üles ja nägi et üks meesterahvas hoiab naisterahvast põranda peal kinni. Naisterahva tundis kannatanuna ära, on saali ukse taga, meesterahva tuvastas dokumendi alusel kui Oleg Pronini. Meesterahva sõnul oli noaga vehkinud naisterahvas kauplusest väljunud, ütles info paarimehele edasi ning andis Oleg Proninile korralduse naisterahvas lahti lasta. Kinnihoidmist kirjeldas järgmiselt: naisterahvas oli selili, meesterahvas kõrval maas ja hoidis teda rindkerest vastu maad. Meesterahvas oli rahulik, naisterahvas agressiivsem või ründavam, karjus. Saatis naise paarimehe juurde, et nad eraldada. Oleg Pronin oli situatsiooni selgitanud, et tulid kaks naisterahvast, kes soovisid alkoholi kaasa osta, kuna kell oli üle 23.00 siis ta keeldus alkoholi kaasa müümast. Oleg Pronin tuvastas teise sel hetkel kauplusest väljas olnud naisterahva, kui naise, kes saalis noaga oli vehkinud. Too naisterahvas oli väljas ja vestles paarimehega, naine tuvastati kui I.N.. Naistega suhelsed tundis alkoholi lõhna, nende käitumine oli ebaadekvaatne. Väljast ja naisterahvaste käekottidest nuga ei leitud. Oleg Pronin selgitas, et poodi tulid kaks naist kes hakkasid ise leti tagant alkoholi võtma, hakkasid teda ründama. Kutsus politsei. T. hakkas tulema leti taha kassa juurde, pani ta pikali ja hoidis kinni. Teine naine jooksis edasi-tagasi ukse vahet, kui tagasi tuli oli tal nagu nuga käes. Arvas, et nägi nuga. Siis helistas uuesti politseisse. 4
(14)1-18-31 Kui patrull saabud andis naised sellele üle. Naides olid alkoholijoobes. Kinnitas, et ei löönud kannatanut. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et 05.02.2016.a viibis K.T. Pärnu linnas x asuvas pood-baaris. Samuti on kinnitust leidnud, et Oleg Pronini ja K.T.i vahel toimus konflikt, millest tulenevalt helistas Oleg Pronin kahel korral politseisse, paludes saata pood-baari politseipatrull. Vaidlust ei ole ka selles, et mingil hetkel oli Oleg Pronini ja K.T.i vahel füüsiline kontakt, mille nägemist kirjeldasid ka tunnistajad. Tunnistajad aga ei näinud, et Oleg Pronin oleks K.T.it löönud. I.N. kirjeldas, kuidas nägi, et kannatanu lebas põrandal külili, Oleg Pronin aga oli põlvedega tema rindkere peal. V.R. kinnitas, et nägi kukkumist aga tema hinnangul võis see olla tingitud ka tasakaalu kaotamisest, Oleg Pronin hoidis kannatanut kinni. Kohale saabunud politseiametnik nägi samuti ainult seda, kuidas meesterahvas hoidis naisterahvast maas kinni. Eelnevast ei ole tuvastatav aga, kas kukkumise põhjustas Oleg Pronini tegevus, kannatanupoolne tasakaalukaotus või kukuti mõlema tegevuse koostoimel. Ei saa välistada, et 06.02.2016.a kiirabikaardil K.T.i kehalt leitud vermed võisid olla põhjustatud kukkumisest. Ka on selge, et kiirabikaardil märgitud vermed ning rindkere kontusioon kannatanule valu põhjustasid. Samas aga on kiirabikaardil selgesõnaliselt kirjas (tl 102 keskel), et röntgenülesvõte on olnud murruta. Vasaku 9. roide murd axillaarjoonel on tuvastatud 18.02.2016.a Kesklinna Tervisekeskus OÜ-s (tl 103), kusjuures tõendist ei selgu, kas tegemist on värske murru või juba paranemisjärgus murruga, ehk ei ole võimalik kindlaks teha, kas nimetatud murd võis tekkida 05.02.2016.a rüseluse käigus Oleg Proniniga. Teisalt viitavad Oleg Pronini poolt 05.02.2016.a tehtud hädaabikõned, et ta tundis ennast olevat ohustatud, kõnedes on ta viidanud selgelt kahele pood-baari sisenenud naisterahvale, viimases kõnes ka väljendab hirmu, et talle hakatakse kallale tungima. Seega ei saa välistada Oleg Pronini poolset versiooni juhtunust, et K.T. hakkas tungima kassaleti taha ning Oleg Pronin asus teda sealt eemale tõrjuma. Kannatanu K.T. keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. Prokurör esitas kohtule seejärel taotluse KrMS § 291 alusel ja palus kannatanu poolt eeluurimisel antud ütlused avaldada. Kohus andis loa ütluste avaldamiseks kuid kohtuotsuse koostamisel nõupidamise toas leidis kohus, et kuna kaitsjal puudus võimalus kohtuistungil kannatanule küsimusi esitada tuleb jätta kannatanu ütlused kõrvale. KrMS § 61 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu hinnata argumente kogumis. Käesolevas kriminaalasja asub kohus seisukohale, et ei ole võimalik tuginedes kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlustele rekonstrueerida 05.02.2016.a x, Pärnu asuvas pood-baaris aset leidnud sündmusi selliselt, et oleks ilma kahtluseta võimalik järeldada, et kannatanul fikseeritud vigastused on tõepoolest saadud süüdistatava poolt tema suhtes rakendatud jõu tulemusena. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei välista võimalust, et Oleg Pronin tõepoolest kasutas kannatanu suhtes vägivalda mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja sai kehavigastused: vermed ja kontusiooni. Samas ei saa välistada ka, et K.T. kaotas ise tasakaalu ja kukkus ning Oleg Pronin, kes tema poolt tehtud telefonikõnedest lähtuvalt 5
(14)1-18-31 tundis, et teda võidakse rünnata, kasutas tekkinud olukorda ära, et K.T.it kuni politsei saabumiseni kinni hoida. Samuti tunnistaja V.R., kes viibis vahetult sündmuskohal kinnitas, et kannatanut bhoiti agressiivsuse tõttu kinni ,vägivalla kasutamist ei näinud. Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei ole vastuvaidlematult tuvastatud süüdistatava poolne kehaline väärkohtlemine kannatanu suhtes. KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel, kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides. Kriminaalrepressiooni kohaldamine on oma olemuselt isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selle kohaldamine on põhjendatud ainult äärmuslikul juhul, kui isik ründab koosseisupärase ja õigusvastase teoga süüliselt selgelt kriminaalõiguslikult kaitstavat õigushüve ning tema süü on riikliku karistussunni kohaldamiseks piisavalt suur. Kuriteo asjaolude esinemine peab olema kriminaalmenetluses lubatud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud. Juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu ning johtuvalt sellest tuleb ülalnimetatud analüüsile tuginedes Oleg Pronin temale esitatud süüdistuses
§ 121
lg 1 järgi õigeks mõista.
§ 201lg 1 Kannatanu J.B.
selgitas kohtuistungil, et 2014.a sai Pärnus x tänaval kokku süüdistatavaga, jutu käigus mainis, et soovib autot müüa aga aega ei ole ning süüdistatav pakkus, et aitab selles osas. Oma sõnul oli abi pakkumisega nõus, soovis auto eest saada 5000 €. Hiljem andis auto koos dokumentidega üle, kusjuures A.S. oli selle toimingu juures kaasas ja teadis asjaoludes. Auto ja dokumendid andis Proninile üle tema juuresolekul. Esimese summa sai kontole umbes nädala pärast 500€, teine laekumine 2000€ ja natuke peale oli umbes pool aastat hiljem, tasuti ülekandega pärast seda, kui olid omavahel telefoni teel kokku leppinud, et Pronin tasub kogu summa ära. On kahe aasta jooksul proovinud raha kätte saada, kuid tulutult. Mõni aeg hiljem kui hakkasid parkimistrahvid tulema, siis tegi avalduse auto ajutiseks registrist kustutamiseks. Ka parkimistrahvid oli Pronin lubanud ise ära maksta. ARK-ist teatati talle sõiduki Soome viimisest, kes auto Soome viis, ei tea. Tunnistaja A.S.i sõnul soovis J.B. endale kuuluva sõiduauto maha müüa läbi Oleg Pronini, auto pidi realiseeritama 5000 euro eest, seda ütles talle J.B. omavahel , kuid summast võis olla ka juttu auto Oleg Proninile üle andmisel. Pronin pidi olema sõiduki müügi vahendajaks. Seda ei mäleta, kui kiiresti Pronin pidi auto maha müüma ja kas kirjalikke lepinguid sõlmiti. Asjaolu, et sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, VIN-kood xxxx omanik on/oli J.B. kinnitab 08.09.2014.a väljatrükk ARK andmebaasist (kd I, tl 41), samad on andmed ka Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükil toimikuleht 42, millise õigsust on kinnitatud 06.01.2017.a. Asjaolu, et J.B.i arveldusarvele on laekunud isiku poolt viidatud summad kinnitab J.B.i pangatehingute väljavõte (kd I, tl 43-56), millest nähtub, et 01.06.2014.a on X kandnud J.B.i arveldusarvele 500 € selgitusega xxx osaline makse ning 01.11.2014.a on samuti X kandnud J.B.i arveldusarvele 2050 €. Vähemalt 22.05.2014.a oli sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx Oleg Pronini käsutuses, kuna sel kuupäeval osales X kannatanuna Harjumaal Mahtra 23 6
(14)1-18-31 liiklusõnnetuses (20.04.2017.a nõudekiri, 20.04.2017.a e-kirjavahetus kd I, tl 86-92). Koos eelviidatud kirjavahetusega on kohtule esitatud ka 22.05.2014.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärgi kajastav fotomaterjal (kd I, tl 93-98) ning fotodelt toimiku lehekülgedel 95-96 on näha, et liiklusõnnetuses on ühe osapoolena osalenud musta värvi sõiduauto Toyota registreerimismärgiga xxx. Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, VIN-kood xxxx on tõepoolest liikunud Soome Vabariigi registrisse kinnitavad kohtule esitatud tõendite hulgas vastus päringule kriminaalmenetluse 14250101488 raames (kd I, tl 66-85)), mille kohaselt on Soome ametivõimude poolt edastatud informatsiooni kohaselt Toyota Avensis VIN-koodiga xxxx Soomes registreeritud 28.07.2016.a. registreerimismärgiga xxx. Sõiduki registreeritud omanikuks on G.P. ning kasutajaks ettevõte X OY. Samuti on Soome ametivõimud edastanud koopiad sõiduki Soome registreerimisel esitatud dokumentidest. X kohtuistungil keeldus ütlustes andmisest, kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd I, tl 116-117) X selgitas, et Oleg Pronin ostis J.B.ilt sõiduauto Toyota, musta värvi, mudelit ja registreerimismärki ei mäleta, auto ostu otsustas Oleg Pronin, juttu oli olnud ka sellest, et auto vormistatakse kas Oleg Pronini või tunnistaja nimele. Palju auto maksis, ei tea, kuid mäletab, et kandis mitmel korral Oleg Pronini palvel J.B.ile auto eest raha üle, selliselt toimtati, kuna Oleg Pronini pangakontod olid arestitud, Raha auto eest tasumiseks tuli Oleg Proninilt, kes selle sularahas X arveldusarvele kandis. Autot kasutas tunnistaja ning ka Oleg Pronin, kui kodus viibis. Autot kasutasid vähem kui aasta, siis Oleg otsustas auto maha müüa, viis selle ära ja rohkem tunnistaja seda ei näinud ega tea kellele ning kui suure summa eest auto müüdi. Peale auto müüki oli nende koju ilmunud J.B. ning siis sai tunnistaja teada, et auto eest on osaliselt tasumata, saatis sellega seoses Oleg Proninile sõnumeid kes oli lubanud J.B.iga ühendust võtta aga kas ta ka seda tegi tunnistaja ei tea. G.P. selgitas kohtus, et ostis sõiduauto Toyota Avensis xxx oma tuttavalt K.M., autol olid dokumendid kaasas, omanikuks oli märgitud vene nimega inimese nimi. K.M. oli selgitanud, et sai auto enda valdusesse võlgnevuse katteks. Auto ostis 3000 – 3300 euro eest, mootoriremondile kulus 1000 eurot. G.P. oma sõnul tegi auto korda ning pani Soome müüki, kuna seal on hinnad paremad, tal oli seal ka juba teisi autosid müügis, auto peaks olema praeguseks juba müüdud autopoe kaudu, juba kaks aastat tagasi. Maanteeametis toimingute tegemise kohta selgitas tunnistaja, et tal olid olemas ostumüügi lepingud, tehniline pass, kaks võtit, kogu komplekt. Ostu-müügi lepingutel olid müüja andmed täidetud, allkiri ka olemas, müüjaks oli märgitud sama isik, kes oli ka auto tehnilises passis. Tunnistaja sõnul sai ta K.M.ilt juba müüja andmetega täidetud ostu-müügilepingu blanketi, temal kahtlusi ei tekkinud. Seda, et K.M.il oli talle auto andnud isikuga laenuleping teab, kuna tehti tema ja K.M. vastandamine ning siis oli K.M.il laenuleping kaasas. Mäletab, et laenulepinguid pidi olema rohkem ning et teiseks lepingu osapooleks oli keegi Oleg. K.M. kirjeldas, et sõiduauto Toyota Avensise sai Oleg Proninilt võlgnevuse katteks, Oleg Pronin oli öelnud, et tal on üks auto saadaval ning pakkus välja võlakirjaga vahetamise. Võlg oli 2500 eurot ning tunnistajale oli selline pakkumine sobinud. Oleg Pronini käest sai auto, kaks võtit, ostu-müügilepingu. Müüja poolel olid auto omaniku andmed, ostja pool tühi. Oleg Pronin oli öelnud, et see on tema auto. Tunnistaja andis auto tuttavale G.P.ile, sai raha selle eest 3000-3400 eurot, G.P. oli rääkinud, et müüs auto Soome. Samuti rääkis tunnistaja enda ja G.P.i vastandamisest, kuhu võttis kaasa ka laenulepingu. See oli juba uus sõlmitud laenuleping, varasema andis Oleg Proninile, kui sai auto, nii-öelda vahetusena. See, et Oleg Pronin ei olnud omanikuna registris ei 7
(14)1-18-31 olnud probleemiks, tunnistaja oli sellega seoses käinud ka Maanteeametis täpsustamas, et niikaua, kui müüja andmed on korras ei ole probleemi. Eelnevalt viidatud tõendid kohtu hinnangul näitavad usaldusväärselt, kuidas sattus J.B.ile kuulunud sõiduauto Toyota Avensis koos tehnilise passi ja võtmetega Oleg Pronini valdusesse, et sõidukit kasutati Oleg Pronini ja tema abikaasa poolt ning kuidas sõiduauto viimaks Soome Vabariiki ja sealsesse registrisse jõudis. Tõendid kinnitavad, et kannatanu usaldas oma sõiduauto Oleg Pronini valdusesse, kes selle andis edasi endal tekkinud võlgnevuse katteks, ehk sai sel viisil varalist kasu, ehk pani toime omastamise
§ 201lg 1 mõistes.
Oleg Pronin kohtuistungil selgitas, et J.B.i auto sattus tema kätte, kuna ta lubas aidata auto remondiga, auto müügist ei olnud juttu olnud. J.B. tõi koos kellegagi auto, olid kahe masinaga. J.B. andis üle sõiduki võtmed ja oli öelnud, et dokumendid on autos. Auto andis üle K.M.le paludes see üle vaadata, müük oli K.M. initsiatiiv, tema ei ole K.M.le andnud mingeid auto müügi vormistamiseks vajalikke dokumente. Raha kandis üle, kuna J.B. küsis laenu, auto pidi olema tagatiseks ja ülekanded tegi X, kuna Oleg Pronin ei olnud siis Eestis olnud. Oleg Pronini poolt kohtus antud ütlused ei haaku muude kriminaalasjas kogutud ja eelpool viidatud tõenditega, seega jätab kohus need ebausaldusväärsetena kõrvale. Kohtu hinnangul pole kahtlust selles, et Oleg Pronin pani teo toime otsese tahtlusega. Asjas kogutud tõendid ei viita nagu oleks Oleg Pronin juba auto, selle dokumentide ja võtmete enda valdusesse saamisel plaaninud selle realiseerida ilma müügist saadu auto omanikule andmata. Kuid sõiduauto K.M.le võlakirja vastu andmise hetkel oli Oleg Pronin teadlik, et auto eest on selle omanikule veel osaliselt tasumata, isik jätkuvalt lubas J.B.le anda enda poolt veel tasumata osa auto kokkulepitud müügihinnast, mis selgelt demonstreerib Oleg Pronini otsest tahtlust.
§ 209lg 2 p 1 Kannatanu G.Z.
selgitas, et 2016 aastal Oleg Pronin lubas aidata maja ostmise, laenu saamisega, tuttavaks said selle maja omaniku kaudu, mida osta soovisid ning said aru, et Oleg Pronin töötab Citadele pangas, tal oli selle panga kirjadega mapp. Majal ei olnud paberid kõik korraks ning viimaks loobusid maja ostmise soovist. Kui aga hiljem leidsid uue maja, mida osta, siis pöördusid Oleg Pronini poole, et kas aitab vormistada. Oleg Pronin oli nõus olnud aitama. Oli lubanud mingi oma firma tagatiseks anda, et kui tehing on tehtud, siis annavad mingi summa Oleg Proninile, täpsest summa suurusest juttu ei olnud. Viimaks ütles, et sai paberid kõik korda ja nüüd tuleb mingi pangatehingu eest maksta, pealse seda pidi leping kohe valmis olema. See pidi olema esialgne summa, hiljem, kui saavad raha ja maja osta, siis peavad mingi summa Oleg Proninile maksma, summa suurust teada ei saanud kuigi mitu korda küsisid. Maksma pidid selle eest, eo Oleg Pronin annab oma firma garantiiks või tagatiseks. Oleg Pronin saatis maksekorralduse, mille alusel maksti, kuid siis kadus Oleg Pronin ära. Seejärel helistasid panka ja uurisid, kas selline isik neil üldse töötab ja selgus, et pangas teda ei teatud ning kinnitasid ei tööta seal. G.Z. mees ja isa said Oleg Proniniga tema kaupluses mõni aeg hiljem kokku ja siis oli Oleg Pronin lubanud raha ja dokumendid tagastada, kuid ei teinud seda. A.Z. kinnitas G.Z. ütlusi, samas täpsustades, et soovisid osta maja milles juba elasid, kuid finantsid seda ei võimaldanud. Tema pidi Oleg Proninile andma dokumendid, kes korraldab kõik asjad ning nemad saavad raha. Laen oleks vormistatud tunnistaja naise 8
(14)1-18-31 nimele. Kohtumine Proniniga toimus Tallinnas Citadele pangas eraldi kabinetis, tunnistaja sõnul „kui inimene istub pangas eraldi kabinetis siis võib aru saada et ta töötab seal samas.“ Tunnistaja sõnul oli Oleg Pronin varem, krooni ajal, aidanud tema vennal pangast laenu saada. A.Z.t tutvustas Oleg Proniniga tuttav, kes peale tutvustamist kohtumise juurest lahkus. Tuttav oli öelnud, et Oleg Pronin aitab. Oleg Proniniga rääkisid, ta ütles ärge muretsege, küll te ostate oma maja. Oleg Pronin olevat öelnud, et tahab natuke raha ka, siis kui tehing on toimunud ja maja ära ostetud. Laenu siiski ei saadud, loobusid selle konkreetse maja ostust. Kui leidsid uue maja, mida soovisid osta, pöördusid taas Oleg Pronini poole, kõik laenu saamiseks vajalikud dokumendid olid tema käes. Lõpuks jälle laenu ei saanud, käis korduvalt Oleg Pronini juures uurimas, kuidas asjad on, helistas talle. Oleg Pronin oli kogu aeg rääkinud, et kõik on hästi, aga ainult lubas. Nii kestis 3-4 kuud, kuni naisega otsustasid, et ei osta maja, siis aga ütles Oleg Pronin, et talle raha üle kantaks, see oli üks päev enne notarit. Summa oli 1800 või 1900 eurot ja pidi olema vajalik intressi, mingisuguse maksu maksmiseks, mingi summa läheb notarile. Oleg Pronin saatis selle kohta arve, mis sai tasutud. Järgmine päev enne notarit helistas Oleg Proninile aga too kõnele ei vastanud, tehingut ei toimunud. Peale seda helistas ja kirjutas Oleg Proninile, sõitis talle töö juurde. Kui nägi, et Oleg Pronin on kohal, läks koos naise isaga rääkima, rääkimise ajaks lülitas diktofoni sisse, Oleg Pronin oli lubanud raha tagasi maksta kuu aja jooksul. 23.01.2017.a arve/saatelehest nr 17001 (kd I, tl 108) nähtub, et arve on koostatud X OÜ nimel, maksjaks Z.A.. Arve kohaselt tuleb tasuda finantsteenuse teenustasu summas 1080 eurot millele lisandub käibemaks 216 euro ehk kokku 1296 eurot mille tasumise tähtajaks on 25.01.2017.a. Oleg Pronini seotust X OÜ-ga kinnitab Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (kd I, tl 107 ja pöördel), millest nähtuvalt oli Oleg Pronin ajavahemikul 23.11.2016.a kuni 25.04.2017.a nimetatud osaühingu üks osanik. Samast väljatrükist nähtub, et X OÜ põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, tegevusalaks viimase kõrval ka jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Asjaolu, et nimetatud arve alusel on kannatanu teinud ülekande kinnitab maksekorraldus nr 141 (kd I, tl 109), millest nähtub G.Z. poolt X OÜ-le 1296 euro üle kandmine 26.01.2017.a. 30.07.2017.a on menetlejale üle antu mälupulk S.U., A.Z. ja Oleg Pronini vahelise vestluse salvestisega (kd I, tl 110). 15.09.2017.a vaatlusprotokolli (kd I, tl 111-114) esemeks on eelviidatud mälupulgal olev vestluse salvestis. Salvestisest on aru saada, et A.Z. ja S.U. on kokkusaamisele läinud sooviga saada raha tagasi, Oleg Pronin selgitab, et raamatupidaja tuleb, teeb kreeditarve, mille alusel raha tagastatakse (kd I, tl 113-114). S.U. selgitas, et teda kutsuti tunnistajana kaasa, pidi tulema maja tehing, andis lastele laenu 1000 eurot sellest midagi välja ei tulnud. Ühe korra käis väimehega Oleg Pronini juures, väimees palus, et Oleg Pronin raha tagasi maksaks, kellele täpselt Oleg Pronin temale antud raha pidi edasi kandma tunnistaja ei teadnud. Kõne salvestas A.Z., hiljem tütar pani mobiiltelefonist arvutisse ja siis mälupulga peale ning andis tunnistajale kaasa, kui too politseisse kutsuti. Tunnistaja V.V. selgitas kohtus, et A.Z. üüris tema ema maja, oli kokkulepe, et ta ostab selle ära. Tema teada pidi Oleg Pronin A.Z.t selles osas aitama, kuidas abi täpselt välja pidi nägema ei teadnud. Teadis, et A.Z. avas Citadele pangas arveldusarve ning pidi laenu saamiseks kohtutäituritele rahad ära tasuma. Temale teada oleval käisid laenu saamiseks Tallinnas. Maja müüki Z.-le ei toimunud. Oleg Pronin ise selgitas, et tema poole pöördus V. kes küsis, kas ta saab aidata Z.t laenu saamisel. Oli nõus aitama, käisid koos pangas, said positiivse vastuse, et Oleg Pronini firma on käendaja, Z. kustutab kõik kohtutäituri võlad. Mingi aeg hiljem oli Z. 9
(14)1-18-31 teatanud, et tahab hoopis teist maja osta, oli Z.le öelnud, et jälle on vaja dokumente, hindamisakti. Pangas koos mingis eraldi ruumis ei istunud, haldur oli koguaeg juures. Firma esitas arve laenu dokumentide vormistamise eest, see on teenus. Kuna Z.l ei olnud omafinantseeringut, siis oli vaja veel lisatagatist. A.Z. oli käinud Oleg Pronini juures ja loobunud tehingust, et ei soovi ikkagi osta maja. Notariaega ei olnud kummagi maja puhul kokku lepitud. Seda, kui palju teenus maksma läheb oli kohe öelnud, see arve pluss iga kuu 25-35 eurot. Kohus on seisukohal, et Oleg Pronini ütlused selle episoodi osas ei ole usaldusväärsed kuna ei ühti ei kannatanu, A.Z. ega ka V.V. ütlustega. Selleks, et Oleg Proninile ette heidetav tegu vastaks
§ 209
lg 2 p 1 koosseisule, tuleb tuvastada, et Oleg Pronin lõi kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena kannatanu tegi varakäsutuse ja sai varalist kahju. G. ja A.Z. kohtuistungil kirjeldasid, et suhtluses Oleg Proniniga olid nad arusaamisel, et isik on seotud Citadele pangaga. Nimetatud muljet tekitasid see, et isik käis koos nendega võimalikku ostetavat kinnisvara vaatamas kaasas Citadele kirjadega mapid, samuti toimus A.Z. ja Oleg Pronini kohtumine Citadele pangas, juurdepääsupiiranguga ruumis. Kõikide laenu saamiseks vajalike dokumentide kogumisega tegeles Oleg Pronin, paludes isegi lisatagatist, millise oli oma kinnitusel andnud G.Z. isa S.U.. Samuti suurendas tekkinud muljet teadmine, et varasemalt oli Oleg Pronin ühte pereliiget laenu saamisel aidanud. Olles Oleg Pronini poolt tekitatud mulje mõju all, et isik on Citadele panga esindaja, kes korraldab neile pangalaenu saamist, tasus G.Z. X OÜ-le 1296 €, mis G. ja A.Z. arusaamist mööda pidi kuluma maja ostu-müügi tehinguga seoses panga tasudele ning osaliselt minema ka notarile. Tegelikkuses tehingut ei toimunud ning laenu Z.d Citadele pangast ei saanud. Kannatanu pöördus Citadele panga poole ning sai teada, et Oleg Pronin tegelikkuses ei ole nimetatud pangaga mingilgi viisil seotud. Kui aga A.Z.l õnnestus Oleg Proniniga kohtuda, siis viimane lubas 1296 € tagastada, mida aga ei ole siiani teinud. Oleg Pronini poolt toime pandud teo kvalifitseerimine
§ 209
lg 2 p 1 järgi tuleneb tema poolt varasemalt
§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisest.
Kohus on seisukohal, et Oleg Pronin tegutses otsese tahtlusega selle nimel, et luua G. ja A.Z.le mulje, et ta on seotud Citadele pangaga selliselt, et saab korraldada isikutele laenu andmine. Tõendamist ei ole leidnud, et Oleg Pronin ka tegelikult astus samme laenu saamise ja maja ostutehingu vormistamiseks. Seega tegutses Oleg Pronin kavatsusega saada varalist kasu, esitades tasumiseks arve/saatelehe nr 17001, milles näidatud summa kannatanu ka tasus ja mille tulemusena tekkis kannatanule varaline kahju. Oleg Pronin kohtuistungil selgitas, et tema pakkus kannatanule maaklerteenust. Sama selgitas kohtule ka kaitsja. See väide aga ei ole kooskõlas menetluses selgunud asjaoludega, et kannatanutele selgitati raha üle kandmise põhjusena panga tasude ning notari tasu maksmise vajalikkust. Ka ei viita arve/saateleht nr 17001, et see oleks esitatud maaklerteenuse eest. Asjaolu, et üks inimene kogub enda kätte dokumente ei anna kohe alust asuda seisukohale, et ta osutab teisele isikule maaklerteenust. Oleg Pronini ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta tegelikkuses ka peale dokumentide kogumise ja ühel korral A.Z. Tallinnas Citadele pangas käimise viis läbi toiminguid, millistega annaks sisustada maaklerteenuse pakkumist. Nimetatud asjaolud näitavad kohtu hinnangul pigem Oleg Pronini poolset läbimõeldud käitumist kannatanute eksimuses hoidmise suunas. Ka ei ole sellise maaklerteenuse pakkumine arusaadav, arvestades panganduses laenu andmisega välja kujunenud ja üldteada protseduure. Teadupärast on pankades tööl 10
(14)1-18-31 laenuhaldurid, kelle igapäevaseks kohustuseks on peale seda, kui inimene on pöördunud panka sooviga saada kinnisvara tagatisel laenu koguda kokku kõik vajalikud dokumendid, milliste saamiseks pöördub nimetatud haldur kliendi poole ning olles saanud vajaliku dokumentatsiooni kokku pöördub seejärel laenukomisjoni poole. Seega jääb kohtule arusaamatuks milline sai olla Oleg Pronini roll skeemis. Isiku roll on loogiline ainult olukorras, kus ta jättis G. ja A.Z.le mulje, et ta on Citadele panga esindaja, kelle pädevuses on klientide laenutaotlustega seonduva dokumentatsiooni kogumine ja pangale esitamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Pronini väite kõrvale kui ebausutava. Õigusvastasus
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud Oleg Proninile ette heidetud ja
§ 201
lg 1 ja
§ 209
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegude õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist. Süü
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohus on seisukohal, et Oleg Pronin on temale ette heidetud ja
§ 201
lg 1 ja
§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemises süüdi.
Arvestades tegude toime panemise asjaolusid ja kannatanutele tekitatud kahju ulatust hindab kohus Oleg Pronini süüd keskmiseks. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab
§ 60lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust.
Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Käesolevalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on Oleg Pronini süü temale ette heidetud ja
§ 201
lg 1 ja
§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegudes vaidlematult tuvastatud. Järgnevalt tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt 11
(14)1-18-31 etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu ja tervise mitteohustamisele tulevikus. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. Oleg Pronini puhul on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kahe erineva süüteo toimepanemine. Kohus arvestab, et isik on varem kriminaalkorras karistamata ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kannatanutele tekitati varalist kahju, mis kummalgi juhul jääb allapoole
§ 121lg 1 sätestatud olulise kahju piiri, isiku süü on keskmine.
Kohus on seisukohal, et eelnevad asjaolud kogumis välistavad Oleg Pronini karistamist rahalise karistusega, samas ei ole aga need sellised, et tingiksid isikule reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmise. Kohtu hinnangul on Oleg Proninit võimalik suunata õiguskuulekale teele tema suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamisega
§ 73
lg 1, 3 sätestatud korras.
§ 201
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest nähakse maksimaalse karistusena ette üheaastane vangistust,
§ 209
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teo puhul on aga maksimaalseks karistuseks 5 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused isikule karistuse mõistmisel irduda sanktsioonide keskmisest määrast, seega karistab kohus Oleg Proninit
§ 201
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest 6 kuu vangistusega ning
§ 209
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 63
lg 2 ja
§ 64
lg 1 alusel mõista kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud aeg. Mõistetud karistuse jätta
§ 73
lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Oleg Pronin ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 ütleb, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 täpsustab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 ja 2 kinnitavad, et varaline kahju võib olla varaline ning eelkõige on sellisel juhul hüvitatavotsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et kahju tuleb reeglina hüvitada ühekordselt makstava summana. 12
(14)1-18-31 J.B.i tsiviilhagi J.B. on esitanud Oleg Pronini vastu tsiviilhagi paludes, et temale hüvitataks õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 2450 €. Kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et kannatanu ja Oleg Pronin olid kokku leppinud sõiduauto müügihinnas – 5000 €. Tegemist oli sellise summaga, mida kannatanu tahtis sõiduki eest kindlasti saada. Siinjuhul peab tähele panema, et tegemist ei olnud Oleg Pronini ja kannatanu vahelise kokkuleppega, et Oleg Pronin maksab sõiduki eest kannatanule 5000 €. Kokkuleppe kohaselt pidi Oleg Pronin leidma autole ostja, kes on nõus selle eest maksma vähemalt 5000 €. Oleg Pronin oli sellise kokkuleppega nõus. Tema nõusolek avaldus selles, et ta pärast esialgse kokkuleppe sõlmimist hiljem tõepoolest võttis sõiduki oma valdusesse koos selle võtmete ja dokumentidega. Ka ei ole kriminaalmenetluses ühtegi tõendit selle kohta, et Oleg Pronin oleks kannatanule teatanud, et tolle poolt määratud müügihind on liiga kõrge. Vastupidiselt, Oleg Pronin on oma pidevate lubadustega kogu summa kannatanule tasuda ainult kinnitanud ka enda veendumust, et 5000 € oli auto üleandmise hetkel selle reaalseks väärtuseks. Ei saa välistada, et hetkeks, kui Toyota Avensis jõudis G.P.i valdusesse võis selle mootor vajada ulatuslikku remonti. Siinkohal peab aga arvestama ajalise faktoriga: Oleg Pronin sai sõiduauto Toyota Avensis enda valdusesse 2014.a mai kuus, G.P. registreeris sõiduki Soome Vabariigis aga 2016 aasta juuli lõpus ehk tegi auto mootorile põhjaliku remondi praktiliselt kaks aastat hiljem ehk nimetatud remondivajadus ei anna meile tõest infot sõiduki tegeliku tehnilise seisundi ja väärtuse kohta sellel hetkel, kui kannatanu sõiduki Oleg Proninile müümiseks edasi andis. Oleg Pronin on sõiduauto Toyota Avensis eest kannatanule tasunud 2550 €. Kannatanu pangakonto väljavõtte kohaselt on X 01.06.2014.a teinud kannatanu arveldusarvele ülekande summas 500 € ning 01.11.2014.a 2050 €. X selgitas kohtus, et raha sõiduauto Toyota eest maksmiseks sai Oleg Proninilt, kes ei saanud oma arveldusarveid tol hetkel kasutada. Seega on Oleg Pronini poolt J.B.ile sõiduauto Toyota eest tasumata 2450 € ning nimetatud summa ulatuses on J.B. saanud õigusvastaselt tekitatud kahu, mis tuleb talle hüvitada ehk nimetatud summa tuleb Oleg Proninilt välja mõista ja J.B.i tsiviilhagi rahuldada. G.Z. tsiviilhagi G.Z. on esitanud tsiviilhagi summas 1296 € ning palub, et temale kelmusega tekitatud õigusvastane kahju hüvitataks. Käesolevas kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et Oleg Pronin lõi kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk jättis kannatanule mulje, nagu oleks ta Citadele panga esindaja, kes korraldab neile pangalaenu saamist. Olles sellise mulje all tasus G.Z. X OÜ-le Oleg Pronini poolt edastatud arve alusel 1296 €, mis G. ja A.Z. arusaamist mööda pidi kuluma maja ostu-müügi tehinguga seoses panga tasudele ning osaliselt minema ka notarile. Tegelikkuses tehingut ei toimunud ning laenu Z.d Citadele pangast ei saanud. Oleg Pronin on küll kannatanule lubanud raha tagastada, kuid ei ole seda siiani teinud. Oleg Pronin ja ka tema kaitsja kohtuistungil olid seisukohal, et Oleg Pronin osutas kannatanule maaklerteenust ning seega oli ka õigustatud selle eest tasu saama. Kohus on selle väite osas juba seisukoha võtnud ning jääb selle juurde. G.Z. on saanud Oleg Pronini õigusvastase tegevuse tulemusena varalist kahju. Oleg Pronini süü õigusvastase teo toimepanemises on kinnitust leidnud. Seega tuleb G.Z. tsiviilhagi summas 1296 € rahuldada ning nimetatud summa Oleg Proninilt välja mõista. 13
(14)1-18-31 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ning tasu riigi õigusabi eest. Oleg Proninile on esitatud süüdistus II astme kuritegude toimepanemises seega on on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära. Arvestades, et hetkel on kuupalga alammääraks 500 €, tuleb Oleg Proninilt välja mõista sundraha summas 750 €. Kaitsja on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu taotlused kokku summas 1098 €. Arvestades, et kohus mõistis Oleg Pronini
§ 121
lg 1 järgi õigeks ning
§ 201
lg 1 ja
§ 209
lg 2 p 1 järgi süüdi, tuleb kaitsja tasu 1/3 ulatuses ehk summas 366 € jätta riigi kanda ning 2/3 osas ehk summas 732 € jätta riigi kanda. Asitõendid CD-plaat salvestisega (kõne hädaabinumbrile) ja CD-plaat koos mälupulgaga – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Tõkendit Oleg Pronini suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 14
(14)