lg 2 p 2,3; § 120 lg 1 ja § 137 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Sigrid Nurm Kannatanu esindajad vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas ja vandeadvokaat Rainer Objartel määratud korras Süüdistatav AIVAR KROLL, isikukood 36603175218, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OÜ xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 2 korral karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 20.03.-22.03.2016, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt kokkuleppel RESOLUTSIOON Tunnistada AIVAR KROLL
lg 2 p 2,3 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada AIVAR KROLL
2 Õigeks mõista AIVAR KROLL süüdistuses
lg 1 järgi.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista AIVAR KROLL’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 20.03.-22.03.2016, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. AIVAR KROLL’il kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Aivar Kroll ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Aivar Kroll katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Aivar Krolli käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Aivar Krolli käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides.
p 1 alusel hakkab Aivar Krollile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.10.2018. Jätta rahuldamata kannatanu P-Ü M (isikukood xxxx) taotlus süüdistatavale Aivar Krollile lähenemiskeelu kohaldamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Aivar Krolli kasuks 1317 (üks tuhat kolmsada seitseteist) eurot tema poolt valitud kaitsjale makstud menetluskulude hüvitamiseks. Jätta Aivar Krolli poolt menetluskuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 3951 eurot tema enda kanda. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 1080 (üks tuhat kaheksakümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 180 eurot) eurot v.-adv. abi Heiki Kuningas poolt määratud korras kannatanu P-Ü M esindajana osutatud õigusabi eest. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 510 (viissada kümme eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 85 eurot) eurot v.-adv. Rainer Objarteli poolt määratud korras kannatanu P-Ü M esindajana osutatud õigusabi eest. Jätta menetluskuludest riigi kanda kannatanu esindajatele makstud tasudest 397,50 eurot. Mõista Aivar Krollilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja 1222,50 (üks tuhat kakssada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot muude menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Aivar Krollil tasuda menetluskulud kokku summas 1972,50 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 157,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 165 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
Aivar Kroll on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 19.08.2016 Skype’i vahendusel korraldatud tema ja tema xxxx poja K Ki vahel toimunud vestluse ajal, kui K K viibis P-Ü M süles ning Aivar Kroll nägi nii last kui ka P-Ü Mt, ähvardas oma endist elukaaslast P-Ü Mt, öeldes „su raisa ma maha löön“. Lisaks on Aivar Kroll saatnud P-Ü Mle 11.07.2016 sõnumi sisuga: „Tulen xxx poolt sind ka hävitama /…/ ja see pole veel kõik sind tehakse kunagi ilusaks naiseks ka veel“, ning 31.07.2016 sõnumi „Ei see lihtsalt sull lähe küll näed pakkusin kui näen last saad aga näen teda nagunii sina ükskord ei näe enam isegi prillid ei aita…“ Aivar Kroll on varem tarvitanud vägivalda ja P-Ü M kardab ähvarduse täideviimist. Seega Aivar Kroll, ähvardades teist isikut tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, ning kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
Aivar Kroll on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 21.12.2016 Lääne-Virumaal Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas andis oma endisele elukaaslasele P-Ü Mle üle mobiiltelefoni MyPhone imei koodiga xxxx. Telefonil oli sees ZEN-kõnekaart numbriga xxxx. Nimetatud ZEN-kõnekaardile oli Aivar Kroll xxxx kodulehel vormistanud positsioneerimisteenuse, mis võimaldas kindlaks teha telefoni asukohta reaalajas. Aivar Krolli eesmärgiks oli välja selgitada P-Ü M ja oma lapse K Ki asukoht. Aivar Kroll, omamata seaduslikku õigust ja kohtu poolt antud luba P-Ü M ja oma lapse jälgimiseks, jättis P-Ü M positsioneerimisteenuse olemasolust teavitamata ning sisuliselt teostas P-Ü M suhtes varjatud jälgimist KrMS § 1265 lg 1 mõttes. Seega Aivar Kroll, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust ning kogudes P-Ü M ja oma lapse asukoha kohta teavet, pani toime
II.Kohtu seisukoht süüdistuste osas Süüdistatav Aivar Kroll tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. 5 1. Aivar Krolli süüdistused
03.12.2015 episood Süüdistatav Aivar Kroll kinnitas kohtuistungil, et tutvus kannatanu P-Ü Mga 2011.a neti teel. Pidev kooselu algas 2014.a ja ühine laps K sündis xxxx. Ta oli 02.12.2015 kodus. M-L R koos oma lapsega tulid neile külla kella 6 ajal. J R tuli neile järele ja tal oli poolik õlu kaasas. Tema ei olnud 2 päeva võtnud. J R läks kohe natukese aja pärast ära, istudes vaid mingi 10-15 minutit nende juures. P-Ü M küsis, et kas ta võib teha M-L Rle likööri lahti ja ta lubas. Naised istusid laua ääres oma munalikööriga. Konflikt P-Ü Mga hakkas peale M-L R sellistest torkavatest lausetest, mille peale ta vihastas. Seejärel võttis ta ka oma pooliku välja laua peale ning nad tarvitasid kõik koos alkoholi. M-L R käis teise likööri järel. See oli kell 9.45, sest bensukas antakse kella 10-ni alkoholi. Seda ei saanud olla, et ta lõi P-Ü Mt ühe korra rusikaga pea piirkonda. M-L R püüdis teda ärritada, kui ütles P-Ü Mle, et miks sa elad nii vana mehega. Ta solvus ja ütles M-L Rle, et mis see sinu asi on. Veel ütles M-L R, et nüüd oled PÜ M üle kullanud. M-L R oli kade, sest tema enda elu oli untsu läinud. Naised tellisid veel taksoviina, millel P-Ü M käis järel ja kui tuppa tuli, tegi veel tantsu ja ütles, et on 2 viina. Juustest tirimine oli siis, kui tema ärkas magamast ülesse. M-L R tahtis P-Ü Mga alla minna, mispeale tema ütles, et vaadake, mis kell on, kell on 3 öösel ja laps magab. P-Ü M ütles, et võtab lapse kaasa. Siis ta vaatas, et kuld oli laua peale pandud. Tema tahtis, et M-L R läheks minema. P-Ü M hakkas magamistoa poole minema last võtma, mispeale tema ütles, et last ei puudu. Magamistoa ukse piida juures sai ta P-Ü Mst kuskilt õlapiirkonnast kinni ja viimase juuksed jäid talle kogemata pihku, kui ta tundis, et M-L R tõmbas teda ketist, misjärel nad kukkusid P-Ü Mga kamina ette maha. M-L R ei lasknud ketist lahti ja tema ei lasknud P-Ü Mst lahti. Viimane kraapis kätega igalt poolt tema nägu. M-L Rl oli veel nuga käes ja viimane ütles, et lõikan su kuradi läbi. M-L R karjumise peale tuli J R teist korda sinna korterisse. Ta tajus, et J R kiskus M-L Rt tema pealt ära, sest ta tundis J R käsi ka enda küljes. Kui ta P-Ü M lõpuks lahti laskis, siis viimane pani talle veel jalaga kõhtu. Kui ta silmad lahti tegi, siis ta nägi, et P-Ü M, kellel oli laps süles ning J ja M-L R oma lapsega läksid välja. Sellist asja ei olnud, et tema oleks oma lapse ema noaga rünnanud, samuti ei usu ta seda, et ta oleks noaga ringi kõndinud. Püstoliga, relvaga tema ei ähvardanud. Ta helistas oma tütre juuresolekul 3ndal politseisse ja politsei käis kohapeal. Ketist tõmbamisest tekkis tal kaelavigastus. 3-4 kuud hiljem tehti talle häälepaelte operatsioon. M-L Rga ei ole tal head suhted, mistõttu ta arvab, et viimane peab tema peale mingit isiklikku vimma. Lähisuhtevägivalla infolehele 03.12.2015 lisatud 4 fotot, mis on tehtud patrullpolitseinike poolt 03.12.2015 xxxx (tl 4-9), tõendavad Aivar Krollil esinenud vigastusi kätel ja kaelal. Kannatanu P-Ü M kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et süüdistatav Aivar Kroll on tema lapse isa ja tema endine elukaaslane. Aivar Krolliga olid nad koos elanud 5-6 aastat. Ta oli 29 aastane, kui kohtus interneti kaudu Aivar Krolliga. Laps sündis xxxx. Kõigepealt olid nad xxxx, seejärel elasid xxxx Aivar Krollile kuuluvas korteris. P-Ü M ütlustega on tõendatud, et 02.12.2015 olid nad perega kodus. Alt naabrinaine M-L R, kes elas esimesel korrusel, tuli neile õhtul võis olla 5-6 ajal külla koos oma xxxx lapsega. M-L R endine mees ja lapse isa J R käis nende juurest ka korra läbi, aga läks alla tagasi. Aivar Kroll tarvitas alkoholi, ta jõi juba eelmine päev. Tema ja M-L R alkoholi ei tarvitanud. P-Ü M tunnistas, et Aivar Kroll tellis nn taksoviina, mille tema üles tõi. Aivar Kroll pani teda valiku ette, et kas ta armastab teda või tema kulda. Ta kõik ketid, sõrmused, mis Aivar Kroll kinkinud oli, kõik on alati laua peale pannud tõestuseks, et ta ikkagi võtab Aivar Krolli tõsiselt. Kuna ta kaelaketti kaelast ära ei saanud, vaid palus Aivar Krollil võtta, siis viimane tõmbas selle eest ise katki. 6 Sellel ajal ärkas tema poeg, kes oli magamistoas, ülesse. Seejärel tõi ta lapse suurde tuppa, pani kiige sisse, mis oli keset tuba, ja kiigutas, kükitades ise kiige ees, kui Aivar Kroll möödus temast ja lõi rusikaga talle keset pealage. Esiteks tundis ta valu ja ehmatus oli, et miks Aivar Kroll talle niimoodi tegi. Löömist nägi pealt M-L R, kes istus diivani ääre peal. Siis Aivar Kroll suundus vannituppa. M-L R otsustas siis, et ta ei lähegi ära, et jääb sinna ja läks Aivar Krolli maha rahustama. Aivar Kroll tuli vannitoast veel vihasemana välja ja istus köögilaua taha, kus võttis pitsi alkoholi, siis tõusis püsti ja võttis köögilaua sahtlist kööginoa ning ütles, et tema (P-Ü M) on peres xxxx, et ta on õnnetu laps, et ta teeb Ki ka õnnetuks ja suundus noaga tema poole. M-L R istus sel hetkel tema lapsega diivani peal. Rüseluse käigus suunas ta Aivar Krolli magamistuppa ja tõmbas ukse kinni. Magamistoast tuli Aivar Kroll välja ilma noata, liikus tema suunas ja oli väga tige tema peale. Siis sai Aivar Kroll tal hobusesabast kinni ja sikutas. Ta tundis valu. M-L R tuli appi ja sikutas Aivar Krolli, misjärel laskis viimane ise mingi hetk juustest lahti. Peale juustest tõmbamist ta nägi, et maas oli ka juukseid. Siis istus Aivar Kroll köögi laua äärde ja tarvitas alkoholi, misjärel roomas sealt külmkapi juurde, et võtta külmkapi alt karbis olev relvataoline ese (stardipüstol), kuhu ta üritas padrunit sisse panna, mis ei õnnestunud. Nad suutsid M-L Rga nii palju, et Aivar Kroll pani selle karbi ära. Sellest Aivar Krolli viha ei vaibunud, sest ta ründas teda uuesti jällegi juustest. Siis ta kisas niimoodi kõvasti, et alt tuli M-L R mees ülesse. Kui Aivar Kroll teda juustest sikutas, siis ta kükitas poja juures seal. Aivar Kroll sikutas teda juustest kuni kaminani. Siis tuli M-L R appi. Tema oli näoga vastu põrandat ja tundis valu. Kui J R oli selle kisa peale ülesse tulnud, siis ta pääses. J R nägi seda intsidenti, mismoodi Aivar Kroll kiskus teda juustest. J R hoidis mingi aeg Aivar Krolli tagasi ja tema läks koos lapsega alla esimesele korrusele R korterisse. Kui M-L R tegi temast seal pilti ja juukseid ei olnud, siis terve maailm varises kokku tema jaoks. Kui M-L R tegi pildi ära, siis ta võttis oma juuksed lahti ja kammis ära. Löögi tagajärjel terve ta peanahk valutas. Perearstile ta helistas 3-ndal enne lõunat, aga kohale ei läinud. Ta võttis valuvaigisteid, et peavalust lahti saada. Kannatanu P-Ü M on menetleja S Eile saatnud 23.03.2016 e-kirja teel 2 fotot (tl 1-3), millised tegi M-L R oma kodus temast 03.12.
lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Sama §-i lg 2 p 2,3 näevad ette enamohtliku koosseisu, s.o vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Aivar Krolli poolt toimepandud kuritegu on õigesti
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritud, kuna see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohtulikul uurimisel on üheselt tõendamist leidnud see, et süüdistatav Aivar Kroll ja kannatanu P-Ü M olid kuriteo toimepanemise ajal elukaaslased, mistõttu sai neid lugeda lähisuhtes olevateks isikuteks. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Kohtu hinnangul leidsid tõendamist nii antud kuriteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Kogutud süüstavatest tõenditest lähtuvalt pani Aivar Kroll kuriteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava Aivar Krolli käitumises puuduvad. 13 2. Aivar Krolli süüdistus
lg 1 järgi Süüdistatav Aivar Kroll kinnitas kohtuistungil, et ta oli oma korteri suures toas. Tal oli läppar ees, sest talle öeldi, et sel päeval ta saab Skype’i kõne lapsega, keda ta ei olnud 7 kuud näinud. Teda solvas see, et lapsele oli lõigatud sihuke potisoeng ja lapse nägu nägi ta pooleldi. Ta rääkis, et keerake lapse nägu otseks, kuid sellest ei teinud keegi välja. P-Ü M ebatsensuursete sõnadega solvamine võis tulla sellest, et talle oli ette nähtud kokkusaamine, aga ta nägi vaid lapse poolt nägu ja P-Ü M talle abiks ei olnud. Ta võis P-Ü Mle öelda, et peesse mine. Tema rusikat ei näidanud ega usu, et oleks Skype’i vestluse ajal kannatanut ähvardanud. Tal istusid kõrval eksnaine I L ja J M. Ta ju teab ja tajub, et ohvriabitöötajad on lähedal, aga miks kästi P-Ü Ml alla kummardada ja ta nägi lapse poolt nägu. Ta sai pärast aru, et tabletid, mis ta sai xxxx käest ja mida ta tarbis, ärritasidki ta ülesse. Kannatanu P-Ü M kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et kui ta 01.06.2016 Aivar Krolli juurest lõplikult ära kolis, siis teda suunati naiste varjupaika. Aivar Krollil ei saanud lapsega kohtumisi olla, kuna see oleks seadnud ka teised naised ohtu. Kohtumine toimus augustis läbi Skype’i, seal oli teine ohvriabi töötaja, mitte enam M M. Kuna laps ei olnud üksinda tooli peal nõus olema, siis ta võttis lapse sülle ja nad ootasid Aivar Krolli. Pildile jäid ainult tema ja laps. Aivar Kroll oli teadlik, et ruumis viibib lisaks neile veel isikuid. Kui see hetk hakkas kätte jõudma, siis Aivar Kroll alguses nagu näitas lapsele karu, aga see oli väga lühikest aega. Siis Aivar Kroll võttis juba tema sihikule, ähvardas temalt lapse ära võtta, ähvardas, et tema elu hakkab olema mööda karjääre. Aivar Kroll tõusis püsti ja vehkis rusikaga vastu ekraani, et „ma su raisa maha löön“. Seda nägid ohvriabi töötajad, kes katkestasid selle vestluse ära lapse huvides. Tema oli ehmunud, hirmunud. Eelnevalt on olnud kõne, kus Aivar Kroll lubas talle hapet näkku visata, et „teen su ilusaks“, siis järgmine hetk oli see, kus ta ütles, et isegi prillid ei aita enam, et teda otsitakse ülesse. Ta pidas ähvardusi reaalseteks. Tunnistaja L P ütlustega on tõendatud, et temaga võttis ühendust xxxx spetsialist M M, kes andis teada, et xxxx viibib P-Ü M, kes võiks tema abi vajada seal kohapeal. Augustis 2 aastat tagasi ta palus abi Skype’i vestluses, et P-Ü M laps, kes oli natuke xxxx kohtuks Skype’i vahendusel oma isaga. See kohtumine toimus tema töökohas, xxxx. Ta viibis samas ruumis, kus Skype’i vestlus toimus. Laps oli ema süles, sest oli nii väike, et ta ei oleks üksinda tooli peal istunud ega sealt tooli pealt isegi arvuti ekraanile ulatunud. See vestlus algas väga positiivselt. Isal oli suur karu süles ja ta püüdis lapsega kontakti saada. Kuna ta oli eemal, siis ta nägi visuaalselt seda pilti. Laps lihtsalt vaatas, mis seal ekraanil toimub. Umbes 5 minuti pärast hakkas isa kontakti võtma lapse emaga. Ta ei mäleta, missugused olid esimesed laused, aga see vestlus läks kohe väga negatiivseks. Vahendeid valimata see meesterahvas püüdis, et P-Ü M vastaks või suhtleks temaga ja ütles halvustavaid väljendeid naise kohta, et vaata, milline sa välja näed. Ühesõnaga hakkas provotseerima, et see naine temaga vestlusesse astuks, aga seda ei juhtunud. Ühel hetkel ta tundis, et see läheb üle piiri, et see ei ole normaalne vestlus, kui see pidi olema lapsega. Aeg oli kokku lepitud pool tundi ja pool aega oli möödas, kui ta helistas M Mile ja rääkis, mis seal toimub ja mis nad edasi teevad. Ta laskis vestlust M Mil läbi telefoni kuulata. Halvad väljendid ja ütlused käisid, et naine on lits, käitub nagu lits, magatab rekkamehi. Meelde jäi see lause, et ühel hetkel sa tuled nende ametnike juurest ära ja siis me veel vaatame, et ega sa igavesti sinna nende juurde ei jää. See vestlus lõppes ära enne, kui nad jõudsid sekkuda. Ta mäletas, et meesterahvas näitas rusikat, kuid ta ei suuda meenutada, kas see rusikas käis laua peale või vastu ekraani. See meesterahvas oli siis ennast niimoodi üles keeranud ja vihane, et läks sealt ruumist ära. P-Ü Mt ähvardati selle vestluse jooksul mitmeid kordi. Ta ei oska konkreetseid lauseid tuua, aga see vestlus sellisel 14 kujul oli üle igasuguse piiri, mis oleks normaalne olnud. See vestlus oli väga hirmutav. P-Ü M oli pärast endast väljas ja väga hirmul, sest ta kartis seda meesterahvast. Ta mäletas, et P-Ü M rääkis seoses mehega mingist happe näkku viskamisest. Tunnistaja M Mi ütlustega on tõendatud, et xxxx oli ümarlaud kokku kutsutud, sest P-Ü M oli varjupaigas ja Aivar Kroll nõudis lapsega suhtlemist. Otsustati, et Aivar Kroll saab Skype’i teel lapsega suhelda, et siis lapsel ja isal säilib kontakt. Kuna P-Ü M oli varjupaigas hoopis teises maakonnas, siis tema ei saanud seal juures olla. See toimus teise maakonna ohvriabi töötaja kabinetis, kes jälgis, et suhtlus oleks ainult isa ja lapse vaheline. Xxxx töötaja L P helistas talle ja ütles, et Skype’i vestlus väljub kontrolli alt, et see ei ole enam isa ja lapse vestlus, vaid pigem juba naise ja mehe vaheline vestlus. Ta osaliselt kuulis ka seda vestlust, oli kuulda, kuidas Aivar Kroll inetute sõnadega solvas P-Ü Mt. Tema ei kuulnud, et Aivar Kroll oleks lapsega rääkinud. Teine ohvriabitöötaja rääkis talle, et P-Ü Mt oli ähvardatud. Ta palus selle vestluse katkestada, aga sellel ajal juba Aivar Kroll oli läinud teise tuppa. Kui P-Ü M oli varjupaigas, siis nad Aivar Krolliga vahetpidamata saatsid teineteisele sõnumeid. Kui PÜ M oli esimest korda varjupaigas, siis sõnumite saatmise tulemusel ta lõpuks koju tagasi läks. P-Ü M oli 2 korda varjupaigas. Kui P-Ü M tagasi koju läks, siis kriminaalasi määrati lepitusmenetlusse ja nad vist isegi sõlmisid kokkuleppe ära. Probleemid algasid sellest, et Aivar Kroll nõudis P-Ü M käest avaldust prokurörile, et ta on menetluse käigus andnud valeütlusi. P-Ü M ei olnud nõus kirjutama seda avaldust. Lepitusmenetlusest asja ei saanud, see tuli tagasi saata. Põhiliselt olid rikkumised Aivar Krolli poolt. Eelkõige oli vaimne vägivald, sms-ide saatmine, ähvardamine, siis see, et ta mitte ei aidanud kannatanule eluaset muretseda, vaid pigem takistas. Ta on kuulnud ühte lindistust, telefonikõne, kus Aivar Kroll ähvardas P-Ü Mle hapet näkku visata. Kuriteoteates 19.08.2016 ühes lisadega (tl 103-113), mis on esitatud politseile, teavitatakse PÜ M korduvatest ähvardamistest ning jälitamisest. Aivar Kroll on saatnud P-Ü Mle 11.07.2016 sõnumi sisuga: „Tulen xxxx poolt sind ka hävitama /…/ ja see pole veel kõik sind tehakse kunagi ilusaks naiseks ka veel“ (lisa 3), ning 31.07.2016 sõnumi „Ei see lihtsalt sull lähe küll näed pakkusin kui näen last saad aga näen teda nagunii sina ükskord ei näe enam isegi prillid ei aita…“ (lisa 4). Kohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et süüdistatav Aivar Kroll 19.08.2016 Skype’i vahendusel korraldatud tema ja tema xxxx poja K Ki vahel toimunud vestluse ajal, kui K K viibis P-Ü M süles ning Aivar Kroll nägi nii last kui ka P-Ü Mt, ähvardas oma endist elukaaslast P-Ü Mt, öeldes „su raisa ma maha löön“. Lisaks on Aivar Kroll saatnud P-Ü Mle 11.07.2016 sõnumi sisuga: „Tulen xxxx poolt sind ka hävitama /…/ ja see pole veel kõik sind tehakse kunagi ilusaks naiseks ka veel“, ning 31.07.2016 sõnumi „Ei see lihtsalt sull lähe küll näed pakkusin kui näen last saad aga näen teda nagunii sina ükskord ei näe enam isegi prillid ei aita…“ Aivar Kroll on varem tarvitanud vägivalda ja P-Ü M kardab ähvarduse täideviimist. Süüdistatava Aivar Krolli süüd temale esitatud süüdistuses tõendavad eelkõige kannatanu P-Ü M ütlused, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, sest need haakuvad tunnistajate L P ja M Mi ütlustega, aga ka muude asjas kogutud tõenditega. Kannatanu P-Ü M ütlustega on tõendatud, et Skype’i vestluse ajal ähvardas Aivar Kroll temalt lapse ära võtta, et tema elu hakkab olema mööda karjääre. Aivar Kroll tõusis püsti ja vehkis rusikaga vastu ekraani, et „ma su raisa maha löön“. Seda nägid pealt ohvriabi töötajad. Tema oli ehmunud ja hirmunud, sest ka eelnevalt on olnud kõne, kus Aivar Kroll lubas talle hapet näkku visata, et „teen su ilusaks“, siis järgmine hetk oli see, kus Aivar Kroll ütles, et isegi prillid ei aita enam, et teda 15 otsitakse ülesse. Kannatanu pidas ähvardusi reaalseteks. Tunnistaja L P ütlustega on tõendatud, et ta viibis samas ruumis, kus toimus Skype’i vestlus. Kuna laps oli väike, siis ta oli ema süles. Vestlus algas väga positiivselt, aga umbes 5 minuti pärast läks väga negatiivseks, sest meesterahvas hakkas provotseerima, et naine temaga vestlusesse astuks, aga seda ei juhtunud. Ta helistas M Mile ja rääkis, mis seal toimub ja mis nad edasi teevad, lastes vestlust M Mil läbi telefoni kuulata. Halvad väljendid ja ütlused käisid, et naine on lits, käitub nagu lits, magatab rekkamehi. Meelde jäi talle see lause, et ühel hetkel sa tuled nende ametnike juurest ära ja siis me veel vaatame, et ega sa igavesti sinna nende juurde ei jää. Ta mäletas, et meesterahvas näitas rusikat, kuid ta ei suuda meenutada, kas see rusikas käis laua peale või vastu ekraani. See vestlus oli väga hirmutav. P-Ü M oli pärast endast väljas ja väga hirmul, sest ta kartis seda meesterahvast. Ta mäletas, et P-Ü M rääkis seoses mehega mingist happe näkku viskamisest. Tunnistaja M Mi ütlustega on tõendatud, et L P helistas talle ja ütles, et Skype’i vestlus väljub kontrolli alt, et see ei ole enam isa ja lapse vestlus, vaid pigem juba naise ja mehe vaheline vestlus. Ta kuulis osaliselt ka seda vestlust, Aivar Kroll solvas inetute sõnadega P-Ü Mt. Tema ei kuulnud, et Aivar Kroll oleks lapsega rääkinud. Ta on kuulnud ühte lindistust, telefonikõne, kus Aivar Kroll ähvardas P-Ü Mle hapet näkku visata. Süüdistatav Aivar Kroll tunnistas, et võis P-Ü Mle öelda, et peesse mine, kuid tema Skype’i vestluse ajal rusikat ei näidanud ega kannatanut ei ähvardanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatava Aivar Krolli ütlused, et ta 19.08.2016 Skype’i vestluse ajal kannatanu P-Ü Mt ei ähvardanud, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta, sest need on vastuolus nii P-Ü M ütlustega kui ka tunnistaja L P ütlustega. Kuriteoteates 19.08.2016 ühes lisadega (tl 103-113), mis on esitatud politseile, nähtub, et Aivar Kroll on saatnud P-Ü Mle 11.07.2016 sõnumi sisuga: „Tulen xxxx poolt sind ka hävitama /…/ ja see pole veel kõik sind tehakse kunagi ilusaks naiseks ka veel“ (lisa 3), ning 31.07.2016 sõnumi „Ei see lihtsalt sull lähe küll näed pakkusin kui näen last saad aga näen teda nagunii sina ükskord ei näe enam isegi prillid ei aita…“ (lisa 4).
lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava Aivar Krolli poolt toimepandud kuritegu on õigesti
lg 1 järgi kvalifitseeritud, kuna ta ähvardas kannatanu P-Ü Mt tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna süüdistatav oli varem korduvalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kogutud süüstavatest tõenditest lähtuvalt pani Aivar Kroll kuriteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud süüdistatava Aivar Krolli käitumises puuduvad. 3. Aivar Krolli süüdistus
lg 1 järgi Süüdistatav Aivar Kroll kinnitas kohtuistungil, et ta ütles P-Ü Mle, et annab teise telefoni lapse jaoks ja telefoni ta andis, kuna P-Ü M ütles, et tal ei ole raha igasuguste kõnede peale, et laps niikuinii aru ei saa. Tema tahtis, et laps ta häältki vähemalt kuuleb. Kui ta rääkis P-Ü M telefoniga, siis laps tundis ta hääle kohe ära ja hakkas kilkama. J M ütles talle, et lähme ostame su pojale telefoni ära, et äkki P-Ü M raatsib siis sinu ostetud raha eest lapse sinna telefoni otsa anda. Nad läksid J Mga poodi ja ta ütles viimasele, milline telefon osta. J M, tema sugulane, palus tal osta ZEN-kõnekaardi, öeldes, et häälestab selle kaardi ise ära. Ta ütles J Mle päev enne istungit, et sa lae ise ära, et oleks kõneaega peal. Varjatud jälgimist ta ei teostanud. Töö meiliaadress, mida ta kasutab, on xxxx, enda meiliaadress on tal xxx. Temal ei ole sellist meiliaadressi – xxxx. J M teab nendest asjades ja ütleski, et peremees on see, kelle käes on telefon ja kõnekaart, sest viimane saab kõiki asju muuta. Mitte mingid PIN-id ja 16 PUK-id seal ei loe. Kohtuistung oli detsembrikuus, kui ta andis telefoni üle. Sellest, et telefonis oli mingisugune plingimise seade, millega oli võimalik positsioneerida, sai ta teada kohtuistungi päeval. Käidi vaheajal ära ja tuldi tagasi, öeldi, et te olete pannud jälgimisseadme peale. Ta ehmatas ära, et mis asja te räägite. Ta oli ostnud uuena selle telefoni poest ja talle enam seda telefoni tagasi ei antud. Kui ta J M käest pärast küsis, et mis asja sa selle ZEN-i kaardiga niimoodi tegid, kiitis viimane, et see on ta enda number, et ta on kõikidele ZEN-idele alati pannud, et ta on ühe korra leidnud oma telefoni niimoodi üles. J M ütles, et tema oli teinud oma gmaili peale selle numbri vormistamise. Kui ta küsis, et miks on tahetud tema meili panna, siis J M ütles, et see on nii lihtne, sest kelle käes on telefon, see saab neid hetkega muuta. Kohtumajas talle öeldi peale vaheaega, et P-Ü M pani kiiruga tema gmaili sisse, aga pani valesti ja sellega ta põleski tegelikult. Tema detsembris 2016 P-Ü M elukohta ei teadnud, teadis vaid, et xxxx vastas on punane maja. Kannatanu P-Ü M kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et vaidlus lapse hooldusõiguse üle käis Rakvere kohtumajas. Aivar Kroll andis lapsele telefoni, et laps saaks otse temaga rääkida. Nad leppisid kokku, et kui kõne sisse tuleb, siis tema võtab telefoni vastu ja annab lapsele. Telefon ei olnud kilepakendis. Telefoni ekraan oli pealt valge, PIN ja PUK koodi kaasas ei olnud. Telefon oli sisse lülitatud. Ta võttis selle telefoni vastu. Nad jõudsid Põhja keskusesse, kus on mängutuba. Aivar Kroll sai seal lapsega koos viibida. Seal ta lülitas telefoni välja. Kui nad koju läksid, siis ta lükkas korraks telefoni sisse. Aivar Krollilt tuli kohe sõnum, et miks ta nii häbematu on, et lapse eest otsustab ja telefoni välja lülitas. Ta proovis väga ruttu saada sinna xxxx, kuna see oli ZEN-kõnekaart, saata sinna parool, et sellega saab positsioneerida. Ta on ka ise seda ZEN-i kasutanud. Siis ta tuligi selle peale, et ZEN-iga on see võimalus. Juba see, et Aivar Kroll ei andnud talle PUK ja PIN koode, tekitas temas kahtluse. Sellel ajal laps lihtsalt kuulas, lalises vastu või istus telefonile peale. Kui ta xxxx lehele läks, siis esimese asjana pidi ta saatma sinna sõnumi, et saada ise sinna lehele sisse. Ta võttis selle lehe lahti, vaatas andmeid ja positsioneeritud oli see 20.
III.Kohtu seisukoht kannatanu P-Ü M taotluse osas lähenemiskeelu kohaldamiseks süüdistatavale Aivar Krollile Kannatanu P-Ü M taotles kohtuistungil Aivar Krolli suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Nüüd kui laps käib lasteaias, siis saab Aivar Kroll 2 korda kuus last näha nädalalõppudel kuni 4 tundi. Tema määrab kuupäevad ja koha. Nüüd ta kuu alguses püüab kohe planeerida niimoodi, et üle nädala 2 korda kuus on Aivar Kroll lapsega. Tal ei ole tõesti võtta nädalavahetusel lastekaitset, kes on toeks või juures. Suhtlus selles osas toimub meili teel, millal, mis kell ja kus kohas Aivar Kroll last näeb. Ülejäänud aja ta ei soovi mingisuguseid meile, kirju, mitte midagi. Ja et internetis laimamised saaks ka läbi. See peaks hõlmama ka vahetu kontakti keelamist, et Aivar Krollil ei oleks võimalust temale endale ja tema elukohale läheneda. P-Ü M ütlustest nähtub, et ta on peale neid juhtumeid vahepealsel ajal ise Aivar Krolliga ühendust võtnud, samuti käinud isadepäeval lapsega Aivar Krolli juures kodus, kus nad olid ühe päeva ja jäänud Aivar Krolli juurde ööseks, et anda isale võimalus rohkem lapsega koos olla. Sel hetkel said nad omavahel normaalselt läbi. Oleks midagi olnud, siis oleks neid sealt 18 kohe ära toimetatud. Praeguseks hetkeks on suhtlemiskorra ja hooldusõiguse vaidlused kohtus lõppenud. Aivar Kroll teab maja, kus ta elab, korterit ei tea. Aivar Kroll on neid tihti toonud autoga maja ette. Aivar Kroll on alla koridori välja tulnud ja öelnud, et kas ta võib nägu ja käsi loputada, mille peale ta ütles, et ei või. P-Ü M väitel ei suuda Aivar Kroll olla nii, et tema elu ei kontrolliks. Praeguseks on tal uus elukaaslane. Siis kui Aivar Kroll kirjutab, et jääb lapsega kohtumisele hiljaks, siis on ta vahel vastanud Aivar Krollile ka telefonis. Aivar Kroll on temaga ühendust võtnud telefoni ja meili teel. Süüdistatav Aivar Kroll kinnitas kohtuistungil, et viimati käis P-Ü M tema pool külas isadepäeval (fotod tl 131-135), magas tema kõrval terve öö. Laps magas teises toas. Ta ei ole 2 aastat käinud P-Ü M korteris. P-Ü M teatab talle aja, millal ta saab lapsega kokku. Suhtlus tal P-Ü Mga on toimunud kirja ja telefoni teel. Rohkem on P-Ü M temale helistanud. Põhjust kannatanul hirmu tunda temaga seoses ei ole. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Vaatamata sellele, et täidetud on VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud lähenemiskeelu kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused, leiab kohus kogutud tõendite pinnalt, et kannatanu P-Ü M taotlus süüdistatavale Aivar Krollile lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik ning ei kuulu rahuldamisele. Viimase, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui 2 aastat. Kannatanu P-Ü M on vahepealsel ajal jätkanud suhtlemist mitmel erineval moel oma endise elukaaslase Aivar Krolliga, sealhulgas käinud nende ühise poja Kiga Aivar Krolli kodus eelmisel aastal isadepäeval ning jäänud Aivar Krolli juurde ka ööseks. Käesoleval ajal suheldakse omavahel poja Kiga seoses (kokkulepped seoses lapsega suhtlemise korraga), mis kohtu arvates tähendab seda, et kannatanu P-Ü M taotluse rahuldamisel oleks tema poolt soovitud kaitseabinõude täitmine Aivar Krolli jaoks ebaproportsionaalselt koormav. IV. Karistuse mõistmine
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Karistust kergendavad asjaolud süüdistatava Aivar Krolli käitumises puuduvad, kuid tema karistust raskendab
p 13 kohaselt isikuvastaste süütegude toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. 19
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatavat Aivar Krolli ei ole kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud 2 korral LS § 227 lg 2 alusel (tl 127). Arvestades Aivar Krolli süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mis
lg 2 p 2,3 järgi jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja on 1 aasta 8 kuud ning
lg 1 järgi on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja on 6 kuud.
lg 1 alusel tuleb Aivar Krolli liitkaristuseks mõista kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, 1 aasta 8 kuud vangistust. Kuna Aivar Kroll oli kahtlustatavana kinni peetud 20.03.-22.03.2016 (tl 29-30), siis
lg 1 alusel tuleb eelvangistus 3 päeva, arvata karistusaja hulka ja Aivar Krollil kuulub ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada Aivar Krolli suhtes
lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Aivar Kroll ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustused. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Aivar Krollile
lg 2 p 2 sätestatud kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 8 sätestatud kohustus käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides.
p 1 alusel hakkab Aivar Krollile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.10.2018. Lisaks karistuse eripreventiivsele üldpreventiivseid eesmärke. eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka V. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga samuti näiteks kaitsja töö kvaliteeti. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Süüdistatava Aivar Krolli kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Advokaadibüroost LMP on kohtule esitanud taotluse ühes lisadega, paludes Aivar Krolli õigeks mõistmisel mõista riigi eelarvest tema kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 5268 eurot, sh käibemaks 878 eurot. Kohus mõistis Aivar Krolli õigeks vaid süüdistuses
Kuna menetluskulusid tõendavatest kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa menetluskulust 20 seondub selle süüdistuse menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõisteti, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt, arvestades õigeksmõistmise suhet süüdistuste kogumahtu. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt, ¼ osas, summas 1317 eurot ning menetluskuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 3951 eurot jääb Aivar Krolli enda kanda. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 750 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 30 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kannatanu esindajatele makstud tasu summas 1192,50 eurot (arvestades asjaolu, et kohus mõistis Aivar Krolli süüdistuses
lg 1 järgi õigeks, väheneb nimetatud menetluskulu, mis on kokku 1590 eurot, proportsionaalselt ¼ võrra, s.o 397,50 eurot võrra ning nimetatud summa jääb riigi kanda). Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 1972,50 eurot, võimaldab kohus Aivar Krollil neid KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 157,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 165 eurot. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigi kasuks. VI. Asitõendid ja salvestised KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid – CD plaat sündmuskoha vaatluse videosalvestusega (tl 58) ja DVD plaat telefonikõnedega häirekeskusele (tl 89), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb asitõend – mobiiltelefon MyPhone koos laadija ja ZENkõnekaardiga, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 65 25.05.2017 – tl 119), tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aivar Krollile. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Aivar Krolli kaitsja vandeadvokaat Anu Vilti apellatsioon Viru Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsuse peale läbi vaatamata. 21 Riigikohtu 09.04.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Aivar Krolli kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebus menetlusse võtmata. 29.10.2018 kohtuotsus 1-17-6854 jõustus 09. aprillil 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.