← Eesti

1-17-7305/15

Obsah (12)§ 385§ 73§ 78§ 121§ 16§ 57§ 58§ 44§ 45§ 70§ 4§ 222

1-17-7305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-7305 (kohtueelses menetluses

§ 385

järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa Süüdistatav ARMAS VIIRSALU, isikukood: 38008134226, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: kesk-eri haridus, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole, alates 14.10.

  1. a kuni 03.10.
  2. a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Kaitsja jurist Reet Vokk (kokkuleppel), jurist Elle-Mai Velling (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  3. Mõista ARMAS VIIRSALU (i.k. 38008134226) süüdistuses

§ 385järgi osaliselt õigeks, s.t varalises nõudes summas 300 eurot.

2. Tunnistada ARMAS VIIRSALU (i.k. 38008134226)

§ 385järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 3. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 4.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Armas Viirsalu suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 13.12.2017. a. 5. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Armas Viirsalu’lt välja riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705 eurot. 1-17-7305

  1. Võttes aluseks KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 tuleb Armas Viirsalu’l menetluskulud summas 705 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Jätta KrMS § 174 ja KrMS § 178 lg 1 alusel rahuldamata tunnistaja X1 taotlus esindajale makstud tasude hüvitamiseks. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Armas Viirsalu süüdistatakse

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o füüsilisest isikust võlgnikuna täitemenetluses vara olulises ulatuses varjamises. 10.12.2014 jõustus tsiviilasjas nr 2-12-37199 Harju Maakohtu kohtuotsus, millega Armas Viirsalu’lt mõisteti välja X1 kasuks kaasomandi osa kaotamise eest hüvitis summas 68 550 eurot. 12.12.2014 esitas X1 Tallinna kohtutäitur Priit Petter’ile avalduse Armas Viirsalu’lt 10.12.2014 jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud hüvitise sissenõudmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/2220 algas 30.12.

  1. 13.02.2015 jõustus tsiviilasjas nr 2-12-26050 Harju Maakohtu kohtumäärus, millega Armas Viirsalu’lt mõisteti välja X1 kasuks menetluskulud summas 2882 eurot. 18.02.2015 esitas X1 lepinguline esindaja Tallinna kohtutäitur Priit Petter’ile avalduse Armas Viirsalu’lt 13.02.2015 jõustunud kohtumäärusega välja mõistetud hüvitise sissenõudmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 023/2015/517 algas 21.05.
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohtutäituri nõudel esitama oma vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. TMS § 26 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Armas Viirsalu elukohtadeks on täitemenetluste ajal olnud xxxx ja xxxxx 27.01.2015 esitas kohtutäitur Priit Petter täiteasjas nr 023/2014/2220 Armas Viirsalu’le teabenõude, mis kohustas teda esitama kirjalikult temale kuuluva vara ja kohustuste nimekirja: ettevõtlusest saadava tulu, andmed koduse vara kohta, nõuded kolmandate isikute vastu ja muu vara ning kohustused. 17.02.2015 edastati kohtutäituri poolt Armas Viirsalu’le korduv teabenõue vara ja kohustuste nimekirja esitamiseks. 17.02.2015 vastas Armas Viirsalu e-kirja teel kohtutäituri teabenõudele, 2

(26)1-17-7305 et tal on kohustused X1 ees summas 68 550 eurot ning X2 ees summas 51 129,30 eurot, ettevõtlusest saadav tulu puudub, kodune vara on 1 televiisor, 1 voodi, 1 lastetoa nari, 1 lastetoa kapp, 1 arvutilaud, 1 kummut, 2 öökappi ning et tal pole muud vara, so kinnisvara ja registervara ning jms (so ja muu seesugune vara) ning nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. 06.06.2016 edastati kohtutäituri poolt uus teabenõue täiteasjas nr 023/2015/517, millele Armas Viirsalu vastas e-kirja teel 26.06.2016, et edastab 17.02.2015 saadetud e-kirja, kus ta juba kirjeldas oma varalist seisu, seejuures parandades, et tema koduseks varaks on käesoleva aja seisuga jäänud 1 lastetoa nari, 1 lastetoa kapp ja 1 arvutilaud, muus osas jättis Armas Viirsalu päringu vastuse muutmata. Tegelikkuses Armas Viirsalu, omades järgnevaid varalisi nõudeid ja saades sissetulekut töötasuna, jättis kohtutäituri neist teavitamata, asudes sellega oma vara olulises ulatuses täitemenetluses varjama järgmiselt: 1) Armas Viirsalu jättis 17.02.2015 varade nimekirjas kohtutäitur Priit Petter’i teavitamata asjaolust, et tal oli olemas summas 2966,44 eurot riigilõivu tagastamise nõue. Tsiviilasjas nr 2-12-26050 kohustas Harju Maakohus oma 11.09.2012 kohtumäärusega Armas Viirsalu’t hagi tagamise tagatisena maksma kohtu deposiiti 2966,44 eurot. Nimetatud summa kandis Armas Viirsalu oma lepingulise esindaja X4’a kontole, kes seejärel tegi ülekande 12.09.2012 kohtu deposiitkontole. X4’a AS Swedbank isiklikule arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx laekus 12.09.2012 Armas Viirsalu arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ülekanne summas 1500 eurot selgitusega „juriidiline abi“ ning 12.09.2012 ülekanne summas 1466,44 eurot selgitusega „juriidiline abi“. Samal päeval, s.o 12.09.2012 kandis Reimo Viirsalu enda isiklikult arvelduskontolt 2966,44 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 selgitusega „Armas Viirsalu hagi tagamise taotlus ts 2-12-35869 tagatis“. Armas Viirsalu esitas esindaja X4 kaudu 26.06.2014 tsiviilasjas nr 2-12-26050 Harju Maakohtule taotluse tagastada Armas Viirsalu’le kohtu deposiiti tasutud hagi tagamise tagatis summas 2966,44 eurot Armas Viirsalu arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Danske Bank. 12.12.2014 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja Armas Viirsalu 26.06.2014 taotluse tagatise tagastamiseks rahuldamata. Kohtutäitur Priit Petter arestis 18.02.2015 antud summa. Armas Viirsalu esindaja X4 esitas 20.04.2015 kohtutäituri tegevusele kaebuse väitega, et kuna tegemist ei ole Armas Viirsalu rahaliste vahenditega, vaid tema isiklike vahenditega, siis arestimine ei laiene tema isiklikult kontolt tasutud ja makstud deposiidile. Kohus jättis 14.12.2015 otsusega X4’a kaebuse rahuldamata. 2) Armas Viirsalu jättis täitemenetluse ajal kohtutäitur Priit Petter’i teavitamata asjaolust, et tal oli tekkinud täitemenetluse ajal, so 16.03.2015 tekkinud vara, so varaline nõue summas 300 eurot. Harju Maakohus mõistis 16.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-37199 X1’lt Armas Viirsalu kasuks välja 300 eurot. Et vältida sissenõude pööramist 300 euro suurusele nõudele esitas Armas Viirsalu kohtutäitur Elin Vilippus’ele avalduse eelnimetatud nõude sundtäitmiseks. 16.04.2015 alustas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlust täiteasjas 022/2015/2195 300 euro sissenõudmiseks X1’lt. Kohtutäitur Priit Petter esitas 14.05.2015 täiteasja nr 023/2015/517 (sissenõudja X1 menetluskulude nõue võlgnik Armas Viirsalu vastu tsiviilasjas nr 2-12-26050) menetluse raames kohtutäitur Elin Vilippus’ele rahalise nõude arestimise akti, millega arestis täiteasjas 022/2015/2195 Armas Viirsalu’le ülekandmisele kuuluva summa 300 eurot. 3
(26)1-17-7305 Armas Viirsalu esitas TMS § 48 lg 1 p 1 alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 022/2015/2195 ning sellele järgnevalt vältimaks 300 euro suuruse nõude arestimist ja sundtäitmist, kinnitas Armas Viirsalu 15.05.2015 notariaalse kokkuleppega, et oli 17.03.2015 loovutanud X4’ale 300 euro suuruse nõude. 18.05.2015 esitas X4 kohtutäitur Elin Vilippus’ele avalduse Harju Maakohtu 16.03.2015 tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtumääruse sundtäitmiseks, mille osas alustati täiteasja nr 022/2015/2998. Harju Maakohus tunnistas 02.05.2016 tsiviilasjas nr 2-15-11314 lubamatuks täiteasja nr 022/2015/2998 sundtäitmise. 3) Armas Viirsalu jättis 17.02.2015 ja 26.06.06.2016 varade nimekirjas kohtutäitur Priit Petter’i teavitamata asjaolust, et omab töökohta Soome Vabariigis, kus tema tööandjaks on xxxx ja varjas nimetatud tööandjalt saadud töötasu. Varjamaks tööandja poolt makstavat töötasu, on Armas Viirsalu ajavahemikul 12.01.2015 kuni 16.08.2016 lasknud kanda enda töötasu oma elukaaslase X3 (ik: xxxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank (juriidiline aadress Tornimäe tn 2, Tallinn, Harjumaa). Täitemenetluste ajal, so 12.01.2015 kuni 16.08.2016 on X3 Eesti pangas asuvale arvelduskontole laekunud Armas Viirsalu töötasu kogusummas 34 747,89 eurot.

§ 121lg 1 kohaselt on oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Seega on kokku Armas Viirsalu oma tegevusega varjanud täitemenetlustes vara summas 38 014,33 eurot ehk

§ 121lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt olulises ulatuses.

Seega Armas Viirsalu füüsilisest isikust võlgnikuna varjas täitemenetlustes oma vara olulises ulatuses, pannes sellega toime

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vara varjamise täitemenetluses ja seda olulises ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Menetluse käik 02.08.
  2. a saabus Harju Maakohtusse kriminaalasjas nr 15230104277 süüdistusakt Armas Viirsalu süüdistuses

§ 385järgi üldmenetluses.

03.10.2017. a toimus kriminaalasjas eelistung. Samal päeval andis kohus Armas Viirsalu süüdistuses

§ 385

järgi kohtu alla ning rahuldas prokuröri ja süüdistatava taotluse lahendada kriminaalasja lühimenetluses. Ühtlasi määras kohus, et lühimenetluse istung toimub 21.11.

  1. a.
  2. Tõendid Tõendite hindamisel on menetlusteoorias omaks võetud järgmiste etappide läbimine. Tõendi asjakohasus – kas asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada omab asja lahendamisel tähtsust ehk kas tõendamisvahend on sobilik vastava asjaolu tõendamiseks. Tõendi lubatavus – kas tegemist on KrMS § 63 lg 1 nimistusse kuuluva tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses, kui tõendatakse kriminaalmenetluse asjaolu, kas tõendit ei tuleks välistada kogumisreeglite rikkumise tõttu, kas tõend on loetletud süüdistusvõi kaitseaktis või põhjendatud selle hilisem esitamine. Tõendi usaldusväärsus – kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine või tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt, kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. 4

(26)1-17-7305 Tõendi tõendamisväärtus (kaalukus) – kohtuniku siseveendumuse kujunemine tõendi (lõppkokkuvõttes tõendite kogumi) mõjul. Kohtuotsuse tegemisel on kohtul võimalik kasutada vaid neid tõendeid, mis on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. 21.11.
  1. a istungil määratles kohus iga tõendi puhul, kas tegemist on asjakohase tõendiga või mitte (II kd lk 175 pöördel-182 pöördel). Üksikute tõendite osas, mille asjakohasuse suhtes kohus 21.11.
  2. a istungil seisukohta ei võtnud, teeb seda kohus alljärgnevalt. 1) Harju Maakohtu 30.06.
  3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.
  4. a määrused tsiviilasjas nr 2-17-6743 (II kd lk 88-91, 115-119; 180). Prokurör soovis nimetatud tõenditega tõendada, et esimese ja teise astme kohtud jätsid X3 kaebuse pangakontol olevate Armas Viirsalu rahaliste vahendite arestimise tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole antud kohtumäärused

§-s 385 sätetatud kuriteokoosseisu tõendamiseseme asjaoludega puutumuses. Antud kohtumäärused puudutaksid juba Armas Viirsalu poolt täitemenetlustes vara varjamise tagajärgi ehk seda, kuidas kohtutäitur on püüdnud edasiselt takistada Armas Viirsalul töötasu varjamist selle kandmisega oma elukaaslase kontole. Ühtlasi ei ole kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-17-6743 lõppenud ehk nimetatud kohtumäärused ei ole veel jõustunud. Nendel põhjustel jätab kohus need kohtumäärused tõendikogumist välja. 2) X3 ütlused (I kd lk 250-251, 180 pöördel). Kuigi tunnistaja X3 keeldus ütluste andmisest põhjusel, et Armas Viirsalu on tema elukaaslane, soovis prokurör kasutada tunnistaja ütluste protokolli tõendamaks süüdistatava elukoha aadressi (see asub Tallinnas) ning seda, et tunnistaja ja süüdistatav on elukaaslased. Kohus on seisukohal, et prokuröri poolt tõendada soovitav asjaolu omab kriminaalasjas tähtsust, mistõttu on tegemist asjakohase tõendiga. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline just süüdistatavale etteheidetava töötasu varjamise osas. 3) Maanteeameti vastus menetleja päringule koos registri väljavõtetega ja lisadokumentidega (I kd lk 139-154, 181). Prokurör on soovinud nende tõenditega tõendada Armas Viirsalu poolt oma vara kahjustamist vahetult enne täitemenetluse algust. Kohus ei loe neid tõendeid asjakohasteks, kuivõrd Armas Viirsalule esitatud süüdistus ei hõlma vara varjamisena täitemenetluses teiste etteheidete seas ka sõidukite omandiõiguse varjamist. Ühtlasi on

§ 385

järgi isikule etteheidetav enda vara varjamine täitemenetluse ajal, mitte enne seda. 4) Äriregistri väljavõte Armas Viirsalu ainuosalusega ettevõtte xxxx OÜ kohta ja ettevõtte majandusaasta aruanne (II kd lk 43-46, 181 pöördel). Nimetatud tõenditega soovis prokurör tõendada Armas Viirsalu poolt oma vara kahjustamist vahetult enne täitemenetluse algust. Samuti Armas Viirsalu tegutsemisstiili ja motiivi. Kohtu hinnangul ei ole need tõendid asjakohased, sest sõidukite omandiõiguse varjamist (täitemenetluses) süüdistuse kohaselt Armas Viirsalule praegusel juhul ette ei heideta. 5) Kinnistusraamatu väljavõtted ning müügi- ning asjaõiguslepingud (I kd lk 20-45, 54-56, 126127; II kd lk 181 pöördel). Prokurör on nimetatud tõenditega soovinud tõendada Armas Viirsalu poolt oma vara kahjustamist vahetult enne täitemenetluse algust. Kohtu hinnangul ei ole need tõendid asjakohased ega seondu käesoleva kriminaalasja esemega, sest kinnistuga seotud tehinguid ja/või kinnistu varjamist (täitemenetluses) süüdistuse kohaselt Armas Viirsalule praegusel juhul ette ei heideta. 6) X1 seisukoht Armas Viirsalu avaldusele lastega suhtlemiskorra sundkorras täidetavaks määramise osas tsiviilasjas nr 2-12-19117 (II kd lk 121-125, 182). Nimetatud tõendiga on kaitsjad soovinud tõendada seda, et X1 kui võlausaldaja/sissenõudja täitemenetluses on olnud teadlik Armas Viirsalu töötamisest Soomes. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga, sest

§ 385

järgi esitatud süüdistuses ei ole oluline see, kas võlausaldaja oli varast teadlik, vaid see, et süüdistatav varjas vara kohtutäituri eest, kelle ees oli tal aruandekohustus. 5

(26)1-17-7305 Seega ei ole asjaolu, mida kaitsja soovis nimetatud tõendiga tõendada oluline kriminaalmenetluse eseme seisukohast. 7) X1 kui hagejate seadusliku esindaja arvamus laste elatist puudutavas tsiviilasjas nr 2-135634 Armas Viirsalu sissetulekute kohta (II kd lk 129, 182-182 pöördel). Nimetatud tõendiga on kaitsjad samuti soovinud tõendada seda, et X1 kui võlausaldaja/sissenõudja täitemenetluses on olnud teadlik Armas Viirsalu töötamisest Soomes juba 2013. aastal. Juba eelmise tõendi juures toodud põhjendustel ei loe kohus ka seda tõendit asjakohaseks, sest

§ 385

järgi esitatud süüdistuses ei ole mitte oluline see, kas vara varjati võlausaldaja/sissenõudja eest, vaid see, et vara varjati kohtutäituri eest, kelle ees oli võlgnikul aruandekohustus. Kuivõrd asjakohaste tõendite lubatavust ega usaldusväärsust pooled kahtluse alla ei seadnud, siis loeb kohus kõik asjakohased tõendid ka lubatavaks ning usaldusväärseteks. Kõikide asjakohaste, lubatavate ning usaldusväärsete tõendite tõendamisväärtus leiab kajastamist aga käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas kuriteokoosseisu analüüsi käigus, kus kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning kujundab enda seisukoha tõendeid kogumis arvestades. 3. Kuriteokoosseis 3.1. Objektiivne koosseis Armas Viirsalule on esitatud süüdistus

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (II kd lk 152-153).

§ 385

kohaselt on karistatav füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamine või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Süüdistuse kohaselt heidetakse Armas Viirsalule ette füüsilisest isikust võlgnikuna täitemenetluses olulises ulatuses vara varjamist. Täpsemalt heidetakse Armas Viirsalule ette täitemenetlustes nr 023/2014/2220 ning 023/2015/517 esmalt deposiidi tagastamise nõude olemasolu varjamist summas 2966,44 eurot, teiseks menetluskulude nõude olemasolu varjamist summas 300 eurot ning kolmandaks töötasu varjamist summas 34 747,89 eurot ehk kokku vara varjamist summas 38 014,33 eurot (II kd lk 152-153). Kohus nõustub kaitsjatega selles, et Armas Viirsalule etteheidetavad konkreetsete varade varjamisteod tuleb siduda konkreetse täitemenetlusega, s.t iga varjatud vara puhul peab kohus tuvastama, kas see pandi toime täitemenetluses nr 023/2014/2220 või täitemenetluses nr 023/2015/517 või koguni mõlemas täitemenetluses. Samas ei nõustu kohus kaitsjatega selles, et kuivõrd süüdistuses ei ole iga vara varjamisteo osas välja toodud konkreetselt seda täitemenetlust, mille käigus vara varjamine toime pandi, oleks Armas Viirsalule esitatud süüdistus selline, mille pinnalt pole võimalik isiku süüd tuvastada. Kohus leiab, et Armas Viirsalule esitatud süüdistuses on selgelt välja toodud mõlema täitemenetluse algus, samuti kõikide vara varjamistegude toimepanemise ajaperioodid. Seega on ja oli süüdistus piisav kaitseõiguse teostamiseks. Ehk kaitsjatel ja süüdistataval oli võimalik aru saada, milles Armas Viirsalu süüdistatakse. Sealhulgas oli võimalik süüdistuses täitemenetluse algusaegu ning varade varjamistegude perioode võrreldes aru saada, kas konkreetse vara varjamine toimus ühes või teises või mõlemas täitemenetluses. Seega on kaitsjate etteheited süüdistuse puudulikkusele ning kaitseõiguse teostamise võimatusele, alusetud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsjad on esitanud nii kaitseaktis (II kd lk 156-161) kui ka kohtumenetluses (II kd lk 172-174 pöördel) ja kohtuvaidlustes (II kd lk 184 pöördel-186 pöördel) sisulisi vastuväiteid Armas Viirsalule esitatud süüdistusele, sh iga konkreetse vara varjamise episoodi kohta nii eraldiseisvalt kui ka kogu süüdistuse osas tervikuna. 6

(26)1-17-7305 Täitemenetlus ja võlgnik

§ 385

kuriteokoosseisu puhul tuleb kohtul antud juhul esmalt tuvastada, kas Armas Viirsalu on füüsilisest isikust võlgnikuks, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus. Alles peale eelnevale jaatava vastuse saamist, saab kohus asuda hindama, kas Armas Viirsalu on täitemenetluses vara (olulises ulatuses) varjanud. Esimene täitemenetlus Harju Maakohtu 10.04.

  1. a tsiviilasjas nr 2-12-37199 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt on Armas Viirsalule pandud kohustus hüvitada X1le ¼ kaasomandi osa kaotamise eest 68 550 eurot rahas (I kd lk 10). Nimetatud kohtuotsus jõustus 10.12.
  2. a (I kd lk 15; II kd lk 73 pöördel). Kuivõrd kohtuotsuse kohaselt mõisteti rahasumma välja Armas Viirsalult ehk füüsiliselt isikult, siis on Armas Viirsalu füüsilisest isikust võlgnikuks. Täiteasjas nr 023/2014/2220 Armas Viirsalule kui võlgnikule koostatud täitmisteatest (I kd lk 51) nähtub, et X1 on sissenõudjana esitanud 12.12.
  3. a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks olnud eelmärgitud Harju Maakohtu 10.04.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-
  5. Seda kinnitab ka täitmisteates märgitu, mille kohaselt on nõude sisuks rahaline hüvitis kaasomandi osa kaotamise eest summas 68 550 eurot. Täiteasjas nr 023/2014/2220 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on Armas Viirsalu suhtes sissenõudja X1 avalduse ja Harju Maakohtu 2-12-37199 otsuse alusel algatatud täitemenetlus (I kd lk 52). TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Kohtutäituri Priit Petter’i büroo on vastuseks prokuröri järelpärimisele (II kd lk 131132) selgitanud, et täiteasjas nr 023/2014/2220 on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud postkasti jätmisega 30.12.
  6. a kell 09:55 tunnistajate juuresolekul peale seda, kui võlgnik oli telefoni teel kinnitanud kohtutäiturile, et elab antud aadressil ning palunud jätta dokumendid postkasti (II kd lk 133; I kd lk 53). Seega täiteasjas nr 023/2014/2220 algas täitemenetlus 30.12.
  7. a. Seega nähtub eeltoodust, et Armas Viirsalu suhtes on 30.12.
  8. a alanud täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/2220, mille eesmärgiks oli täita Armas Viirsalul olevat 68 550 euro suurust võlga X1 ees, mis tulenes Harju Maakohtu 10.04.
  9. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-
  10. Ehk Armas Viirsalu on füüsilisest isikust võlgnikuks, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus nr 023/2014/
  11. Teine täitemenetlus Harju Maakohtu 28.01.
  12. a tsiviilasjas nr 2-12-26050 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt on Armas Viirsalult mõistetud X1 kasuks välja menetluskulud summas 2882 eurot (II kd lk 53). Kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt on sellelt menetluskulude summalt Armas Viirsalult X1 kasuks välja mõistetud ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (II kd lk 53). Nimetatud kohtumäärus jõustus 13.02.
  13. a (II kd lk 57, 58). Kuivõrd kohtumääruse kohaselt mõisteti rahasumma välja Armas Viirsalult ehk füüsiliselt isikult, siis on Armas Viirsalu füüsilisest isikust võlgnikuks. 18.02.
  14. a on X1 esindaja Helen Reinvart esitanud täitmisavalduse kohtutäitur Priit Petter’ile (I kd lk 77-79; II kd lk 51-52). Täitmisavalduse kohaselt on võlgnikuks Armas Viirsalu (I kd lk 77; II kd lk 51). Täitmisavaldusest nähtub veel, et selles soovitakse täitmisele pöörata Harju Maakohtu 28.01.
  15. a kohtumäärust menetluskulude kindlaksmääramise tsiviilasjas nr 2-12-26050, mis jõustus 13.02.
  16. a (I kd lk 77; II kd lk 51). Täitmisavalduse kohaselt on nõude suuruseks 2882 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud viivis alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (I kd lk 78; II kd lk 51 pöördel). 7

(26)1-17-7305 Täiteasjas nr 023/2015/517 Armas Viirsalule kui võlgnikule koostatud täitmisteatest (II kd lk 59) nähtub, et X1 on sissenõudjana esitanud 18.02.
  1. a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks olnud eelmärgitud Harju Maakohtu 28.01.
  2. a otsustus tsiviilasjas nr 2-12-
  3. Seda kinnitab ka täitmisteates märgitu, mille kohaselt on nõude sisuks menetluskulud summas 2882 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.02.
  4. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd tähitud kirjaga Armas Viirsalule 19.02.
  5. a edastatud täitmisteadet (II kd lk 59, 64) ei õnnestunud Armas Viirsalule allkirja vastu kätte anda (II kd lk 59pöördel-60 pöördel) ja see tagastati kohtutäituri büroole 09.03.
  6. a (II kd lk 60), siis avaldas 11.03.
  7. a kohtutäitur Priit Petter TMS § 24 lg 5 ja TMS § 10 lg 2 alusel täitmisteate Armas Viirsalule Ametlike Teadaannete kaudu (II kd lk 65, 66 – punkt 101). TMS § 24 lg 5 esimene lause näeb ette, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Nimetatud tähtaeg möödus 21.03.
  8. a. Seega alates 21.03.
  9. a tuleb lugeda täitemenetlus nr 023/2015/517 alanuks. Seega nähtub eeltoodust, et Armas Viirsalu suhtes on 21.03.
  10. a alanud täitemenetlus täiteasjas nr 023/2015/517, mille eesmärgiks oli täita Armas Viirsalul olevat 2882 euro suurust võlga (millele lisandub viivis) X1 ees, mis tulenes Harju Maakohtu 28.01.
  11. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-
  12. Ehk Armas Viirsalu on füüsilisest isikust võlgnikuks, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus nr 023/2015/
  13. Vara varjamine Selleks, et hinnata, kas Armas Viirsalu on tema suhtes algatatud täitemenetlustes vara varjanud, tuleb võrrelda tema poolt kohtutäiturile esitatud andmeid ning isiku tegelikku varanduslikku olukorda. Seega ei nõustu kohus kaitsjate seisukohaga, et kui täitemenetluse alustanud võlausaldaja/sissenõudja on võlgniku mingist varast teadlik, aga võlgnik ei esita seda vara kohtutäiturile edastatavas vara nimekirjas, siis ei saa isikut

§ 385

alusel vastutusele võtta.

§ 385kuriteokoosseisu eesmärgiks on tagada täitemenetluse korrakohane toimimine.

Täitemenetlust viib läbi kohtutäitur (TMS § 3 lg 1), mitte sissenõudja (võlausaldaja). Võlgnik ja sissenõudja on täitemenetluse osalised (TMS § 5 lg 1). TMS § 26 lg 1 esimene aluse annab kohtutäiturile õiguse nõuda võlgnikult suulist ja kirjalikku teavet, vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Sellele kohtutäituri õigusele vastandub võlgniku kohustus nimetatud teavet anda. Võlgniku teabe andmise kohustus tuleneb TMS § 59 lg-st 1 ja TMS §-st 60. Nimelt näeb TMS § 59 lg 1 selgesõnaliselt ette, et võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikul lisaks ka kohustus esitada kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekiri.

§ 385

ongi loodud muuhulgas selleks, et täitemenetluses oleks tagatud kohtutäituri esitatud vara kohta teabe esitamise õigus ning võlgniku puhul sanktsioon, kui ta TMS §-dest 59 ja 60 tulenevat kohustust kohtutäituri ees rikub ning jätab nimetamata vara vähemalt olulises ulatuses ehk üle 4000 euro väärtuses. Seetõttu jätab kohus asjakohatutena kõrvale kõik kaitsjate vastuväited, mis puudutavad seda, et väidetavalt oli sissenõudja X1 teadlik Armas Viirsalu tegelikust varalisest olukorrast ja seetõttu ei saanud kaitsjate hinnangul Armas Viirsalu ka varjamistegusid

§ 385kuriteokoosseisu mõtte toime panna.

Ühtlasi märgib kohus, et Armas Viirsalu kohustust esitada täitemenetluses kohtutäituri nõudel enda vara nimekiri, ei mõjuta vähimalgi määral see, kas kohtutäitur on ise või sissenõudja abil teada saanud juba enne võlgnikult viimase vara nimekirja saabumist infot mingi võlgniku vara olemasolu kohta ning selle ka arestinud või mitte. TMS § 59 lg-s 1 ja TMS § 60 lg-s 1 sätestatud 8

(26)1-17-7305 vara kohta andmete esitamise kohustuse eesmärgiks on see, et kohtutäituril oleks ülevaade kogu võlgniku varalisest olukorrast. 27.01.
  1. a on kohtutäitur Priit Petter täiteasjas nr 023/2014/2220 esitanud Armas Viirsalule TMS § 26 lg 1, TMS § 59 lg 1 ning TMS § 60 alusel teabenõude (I kd lk 57), millega kohtutäitur kohustas Armas Viirsalu esitama kirjalikult temale kuuluva vara ja kohustuste nimekirja, mh ettevõtlusest saadav tulu, koduse vara, nõuete osas kolmandate isikute vastu jms. Teabenõude kohaselt tuli vara ja kohustuste nimekiri koos küsitud infoga esitada hiljemalt 09.02.
  2. a. Armas Viirsalu sellele teabenõudele ettenähtud kuupäevaks ei vastanud, vaid tegi seda alles peale korduva teabenõude edastamist 17.02.
  3. a-l (I kd lk 58-59). Armas Viirsalu märkis vastuses, et vara (kinnis- ja registervara) tal puudub; kohustused on X1 ees summas 68 550 eurot ning X2 ees summas 51 129,30 eurot; ettevõtlusest saadavat tulu tal ei ole; koduseks varaks on: televiisor, voodi, lastenari, lastetoa kapp, arvutilaud, kummut, 2 öökappi; nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad; jms vara ka puudub (I kd lk 58-59). Seega täitemenetluses nr 023/2014/2220 vastas Armas Viirsalu kohtutäituri teabenõudele, et tema ainsaks varaks on televiisor, voodi, lastenari, lastetoa kapp, arvutilaud, kummut, 2 öökappi. Mitte mingit muud vara (sh nõudeid kolmandate isikute vastu, sissetulekut töötasuna vms) vastuse kohaselt Armas Viirsalul olema ei pidanud. 06.06.
  4. a on kohtutäitur Priit Petter täiteasjas nr 023/2015/517 esitanud Armas Viirsalule TMS § 26 lg 1, TMS § 59 lg 1 ning TMS § 60 alusel teabenõude (II kd lk 61-62), millega kohtutäitur kohustas Armas Viirsalu esitama kirjalikult temale kuuluva vara ja kohustuste nimekirja, mh sissetulek Eestis või välisriigis, ettevõtlusest saadav tulu, sõidukite, koduse vara, üüritulu või muude nõuete osas kolmandate isikute vastu jms. Teabenõude kohaselt tuli Armas Viirsalul vara ja kohustuse nimekiri esitada hiljemalt 24.06.
  5. a. Taaskord Armas Viirsalu teabenõudele selles märgitud kuupäevaks ei vastanud, vaid tegi seda 26.06.
  6. a-l e-kirjaga, milles märkis, et ta edastab enda 17.02.
  7. a saadetud kirja, kus ta juba kirjeldas oma varalist seisu ning on seda kirja nüüd parandanud (II kd lk 63). 26.06.
  8. a e-kirjast nähtuvalt on Armas Viirsalu välja toonud, et vara (kinnis- ja registervara) tal puudub; kohustused on X1 ees summas 68 550 eurot, mis pidevalt arusaamatutel põhjustel suureneb ja elatis 430 eurot, mis iga aasta suureneb ning X2 ees summas 51 129,30 eurot; ettevõtlusest saadavat tulu tal ei ole; koduseks varaks on: lastenari, lastetoa kapp, arvutilaud; nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad; jms vara ka puudub (II kd lk 63 pöördel). Seega täitemenetluses nr 023/2015/517 saadetud vastuses kohtutäiturile kordab Armas Viirsalu üle, et tema varaline olukord ei ole võrreldes esimeses täitemenetluses 17.02.
  9. a saadetud e-kirjas märgituga muutunud. Võrreldes täitemenetluses nr 023/2015/517 esitatud korrigeeritud vara nimekirja täitemenetluses nr 023/2014/2220 esitatud nimekirjaga, nähtub, et Armas Viirsalu sõnul on tema vara koguni vahepealse aja jooksul vähenenud ja seda just koduse vara arvelt, nüüd on tal vaid lastenari, lastetoa kapp ja arvutilaud. Teises täitemenetluses (nr 023/2015/517) teabenõudele vastates ütleb Armas Viirsalu järgmist: Edastan 17.02.2015 saadetud kirja, kus ma juba kirjeldasin oma varalist seisu. Parandasin ja lisasin (II kd lk 63). Sellele Armas Viirsalu vastusele tuginedes leiab kohus, et Armas Viirsalu sai nii täitemenetluses nr 023/2014/2220 kui ka täitemenetluses nr 023/2015/517 aru, et temalt küsitakse varalise seisu osas muuhulgas ka tema sissetulekute ehk töötasu kohta. Nimelt küsis kohtutäitur, kes on täituriks mõlemas Armas Viirsalu suhtes alustatud täitemenetluses, teises täiteasjas ehk asjas nr 023/2015/517 sõnaselgelt ka Armas Viirsalu sissetuleku kohta Eestis või välisriigis. Olukorras, kus Armas Viirsalu vastab ka sellele nõudele, et ta juba 17.02.
  10. a esimeses täitemenetluses ütles oma varalise seisu ja see pole muutunud muul viisil, kui koduse vara arvelt on vara vähenenud, siis sai Armas Viirsalu aru juba täitemenetluses nr 023/2014/2220 kohtutäituri poolt saadetud teabenõudest nii, et ta peab märkima ka enda sissetuleku. 9
(26)1-17-7305 Seega kokkuvõtlikult nähtub Armas Viirsalu vastusest kohtutäiturile nii esimeses (nr 023/2014/2220) kui ka teises täitemenetluses (nr 023/2015/517), et tal ei ole mingit sissetulekut ega ka nõudeid kolmandate isikute vastu. Armas Viirsalu sõnul on tema ainsaks varaks mõningad koduse vara esemed. Armas Viirsalu kohtutäiturile esitatud vastuste osas on kaitsjad märkinud, et need vastused on Armas Viirsalu poolt allkirjastamata ning kohtutäitur ei ole järginud vajalikku hoolsust ning veendunud, kas isiku näol, kes vara nimekirja esitab, on ikka tegemist täitemenetluses kohustatud isiku ehk võlgnikuga (II kd lk 158 pöördel-159, 185 pöördel). Sellise väitega oleksid kaitsjad justkui seadnud kahtluse alla selle, et Armas Viirsalu ise üldse need vastused kohtutäiturile kirjutas. Samas on kaitsjad jällegi enda seisukohtades tuginenud sellele, et Armas Viirsalu kirjutas need vastused kohtutäiturile ikkagi ise (vt nt kaitseakti p 2.1.3 ja p 2.1.6 – II kd lk 157 pöördel, 158 pöördel; kohtuvaidlustes – II kd lk 185, 185 pöördel-186). Eeltoodust nähtub, et tegelikult kaitsjad ei kahtle selles, et Armas Viirsalu on kirjutanud mõlemad vastused teabenõuetele. Kohtu hinnangul on kaitsjad, viidates allkirjade puudumisele, püüdnud kohut lihtsalt segadusse ajada. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ei ole kahtlust selles, et e-kirjad, millega edastati kohtutäiturile 17.02.
  1. a ja 26.06.
  2. a vastused teabenõuetele, saatis just Armas Viirsalu. Nimelt on kriminaalasjas erinevaid dokumente, millest nähtuvalt on Armas Viirsalu nimetanud või kasutanud enda e-posti aadressidena nii aadressi xxxxx kui ka xxxxx, milledelt on kohtutäiturile vastused ka saadetud (I kd lk 58-59; II kd lk 63). Näiteks aadressi xxxx on Armas Viirsalu kasutanud 28.02.
  3. a notari juures sõlmitud lepingus (I kd lk 41), tsiviilasjas nr 212-26050, millest tulenevalt on avatud täitemenetlus nr 023/2015/517 (I kd lk 60, 64, 74, 123; II kd lk 8, 53) ning tsiviilasjas nr 2-12-37199, millest tulenevalt on avatud täitemenetlus nr 023/2014/2220 (I kd lk 81) ja ka enda kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd lk 12, 24). Aadressi xxxxx on Armas Viirsalu kasutanud aga näiteks 15.12.
  4. a kinnistamisavalduses ning sama päeva notariaalses lepingus (I kd lk 24, 28) ning 15.05.
  5. a notariaalse lepingu sõlmimisel (I kd lk 99). Eeltoodut arvestades ei kahtle kohus selles, et teabenõuded kohtutäiturile on saatnud Armas Viirsalu, mitte keegi teine ning selle asjaolu tõendatuks lugemist ei mõjuta mitte mingil viisil ka see, et teabenõuete vastused ei olnud Armas Viirsalu poolt digitaalselt allkirjastatud. Deposiidi tagastamise nõue summas 2966,44 eurot Harju Maakohtu 11.09.
  6. a kohtumäärusega kohustati hagejat Armas Viirsalu tsiviilasjas nr 2-12-26050 tasuma hagi tagamise avalduselt tagatist 2966,44 eurot Rahandusministeeriumi SEB panga arveldusarvele nr 10220034796011, Swedbank arveldusarvele nr 221023778606 või Danske Bank A/S Eesti filiaali arveldusarvele nr 333416110002 (I kd lk 60-61). Antud tsiviilasjas oli hageja Armas Viirsalu lepinguliseks esindajaks X4 (I kd lk 60). Kohtueelses menetluses on vaadeldud X4a nimele Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx väljavõtet perioodil 12.09.
  7. a – 30.12.
  8. a, mis on edastatud Swedbank AS-i poolt Politsei- ja Piirivalveametile vastusena viimase päringule (I kd lk 245). Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et 12.09.
  9. a on Armas Viirsalu teinud X4a kontole kaks ülekannet selgitusega juriidiline abi – üks summas 1500 eurot ning teine summas 1466,44 eurot, s.t kokku 2966,44 eurot. Seega päev peale Harju Maakohtu 11.09.
  10. a kohtumääruse tegemist, millega kohustati Armas Viirsalu tasuma kohtule tagatisena 2966,44 eurot, on Armas Viirsalu nõutud summa kandnud oma lepingulise esindaja X4a arveldusarvele. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on vahetult peale seda, kui 12.09.
  11. a laekub Armas Viirsalult X4a kontole kokku 2966,44 eurot, X4 selle sama summa 12.09.
  12. a edasi kandnud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 selgitusega Armas Viirsalu hagi tagamise 10
(26)1-17-7305 taotlus ts 2-12-35869 tagatis (I kd lk 245). Seega nähtub eeltoodust, et tsiviilasjas nr 2-1226050 tasus kohtule hagi tagatisena 2966,44 eurot X4 talle Armas Viirsalu poolt ülekantud summast. Ehk tagatise summa tuli Armas Viirsalu, mitte X4a enda rahalistest vahenditest. 26.06.
  1. a on X4 esitanud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-12-26050 taotluse deposiidi tagastamiseks (I kd lk 62-63). Taotluses leitakse, et tulenevalt asjaolust, et kohus kohustas hagejat tsiviilasjas hagi tagamiseks maksma tagatist kostja võimelike kulude katteks ja hageja selle tasus ning kohus hagi tagas, siis tänaseks on kostja minetanud igasugused õiguslikud alused nõude esitamiseks seoses hagi tagamisega (I kd lk 62). Ühtlasi on taotluses märgitud: Sellest tulenevalt taotleb hageja kohtu deposiiti tasutud tagatise tagastamist kohtult niipea kui võimalik, kuna peab tasuma oma kohustusi võlausaldajate ees. Apellant taotleb tagastada kohtu deposiiti tasutud tagatis summa 2966,44 eurot ARMAS VIIRSALU nimele Danskebank xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kontole (I kd lk 62). Seega on tsiviilasjas nr 2-12-26050 X4, olles Armas Viirsalu lepinguline esindaja, taotlenud 12.09.
  2. a tagatisena tasutud 2966,44 euro tagastamist hagejale/apellandile ehk Armas Viirsalule viimase Danske panga kontole. Eelmärgitud X4a poolt Armas Viirsalu nimel esitatud taotluse on Harju Maakohus 12.12.
  3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-26050 jätnud rahuldamata põhjusel, et kohtuotsus, millega jäeti Armas Viirsalu hagi kostja X1 vastu rahuldamata, jõustus alles 03.12.
  4. a ning seega ei ole lahendi jõustumisest veel möödunud TsMS §-s 391 nõutud 2 kuud (I kd lk 64-66). Sel põhjusel jäeti 26.06.
  5. a esitatud taotlus tol hetkel rahuldamata. Seega nähtub antud kohtumäärusest, et deposiidi tagastamise taotlus jäetakse rahuldamata vaid põhjusel, et see on esitatud liiga vara. Sealjuures ei ütle kohus antud kohtumääruses seda, et Armas Viirsalul üldse selline deposiidi tagastamise nõue puuduks. Harju Maakohtu 12.12.
  6. a kohtumääruse kohaselt jõustus 03.12.
  7. a lahend tsiviilasjas, milles tasuti hagi tagamiseks deposiiti 2966,44 eurot. Seega TsMS § 391 alusel tekkis deposiidi tasujal ehk Armas Viirsalul selle tagastamisele nõudeõigus 2 kuu möödumisel lahendi jõustumisest ehk 03.02.
  8. a. Kuivõrd X4 oli 26.06.
  9. a esitanud taotluse Armas Viirsalule deposiidi tagastamiseks ning Harju Maakohus oli nii hagejale Armas Viirsalule kui tema esindajale X4ale selgitanud 12.12.
  10. a kohtumääruses, et neil tuleb oodata 03.12.
  11. a lahendi jõustumise kuupäevast 2 kuu möödumist, siis oli ka Armas Viirsalu teadlik sellest, et tal tekib deposiidi tagastamise nõudeõigust alates 03.02.
  12. a. Päev peale nõudeõiguse tekkimist ehk 04.02.
  13. a esitab X4 Harju Maakohtule uuesti deposiidi tagastamise taotluse (I kd lk 67-69). Taotluses on märgitud, et kohus kohustas hagejat tsiviilasjas nr 2-12-35869 tasuma hagi tagamiseks tagatist ning hiljem muutis antud tsiviilasja ühtseks numbriks 2-12-26050, hageja tasus tagatise, kohus tagas hagi ning tänaseks on kostja minetanud õiguslikud alused nõude esitamiseks seoses hagi tagamisega (I kd lk 67). Taotluses märgitakse veel, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-26050 jõustus 03.12.
  14. a Riigikohtu otsusega, seega on tänaseks 2 kuud hagi esitamiseks seoses hagi tagamisega tekitatud võimalikuks kahjuks möödunud ja tagatis kuulub tagastamisele selle tasunud isikule. Eeltoodu tõttu taotles X4 hageja esindajana kohtu deposiiti tasutud 2966,44 euro suuruse tagatise tagastamist kohtult selle tasunud isiku kontole ehk X4ale Swedbanki kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd lk 67). Antud taotlusele on X4 lisanud 12.09.
  15. a maksekorralduse tagatise tasumise kohta (I kd lk 67, 68). Antud maksekorraldusest nähtub, et tegemist on sellesama ülekandega, mille X4 tegi vaatlusprotokolli kohaselt 12.09.
  16. a enda kontolt Rahandusministeeriumile selgitusega Armas Viirsalu hagi tagamise taotlus ts 2-1235869 tagatis (vrdl I kd lk 68 ja I kd lk 245). Seega väitis X4 04.02.
  17. a esitatud taotluses Harju Maakohtule nagu oleks tema enda vahenditest tasunud deposiidi summa. Tegelikkuses kinnitab kohtueelses menetluses tehtud vaatlusprotokoll, et X4 tasus antud deposiidi summa küll enda pangakontolt, aga sinna Armas Viirsalu poolt täpselt tagatise tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ülekannete tegemise järgselt. 11
(26)1-17-7305 04.02.
  1. a X4a poolt Harju Maakohtule esitatud taotluse esitamise hetkeks oli Armas Viirsalu suhtes juba alanud täitemenetlus nr 023/2014/2220 ehk Armas Viirsalu oli teadlik sellest, et tema suhtes oli käimas täitemenetlus seoses X1le võlgu oleva 68 550 euro suuruse summaga (see täitemenetlus algas 30.12.
  2. a). Samuti oli X4a taotluse esitamise hetkeks kohtutäitur juba edastanud Armas Viirsalule täitemenetluses nr 023/2014/2220 teabenõude vara nimekirja esitamiseks (täitur edastas teabenõude 27.01.
  3. a - I kd lk 57). Teabenõudele pidi Armas Viirsalu vastama juba 09.02.
  4. a-ks (I kd lk 57), kuid tegi seda alles 17.02.
  5. a (I kd lk 58-59). Sealjuures oli kohtutäitur teabenõudes sõnaselgelt küsinud Armas Viirsalult ka selle kohta, kas tal on nõudeid kolmandate isikute vastu. Armas Viirsalu poolt 17.02.
  6. a saadetud vara nimekirja kohaselt tal nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad (I kd lk 59). 18.02.
  7. a edastab täitemenetluse nr 023/2014/2220 raames kohtutäitur Priit Petter Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-12-26050 tasutud deposiidi summas 2966,44 euro arestimise akti (I kd lk 70-72). 20.04.
  8. a esitas X4 kaebuse kohtutäiturile selle peale, et kohtutäitur oli 18.02.
  9. a arestinud deposiidi nõude summas 2966,44 eurot (I kd lk 73). Kaebuses leidis X4, et kohtutäituril ei olnud antud deposiidi arestimiseks õigust, sest tegemist ei ole mitte Armas Viirsalu rahaliste vahenditega, vaid tema ehk X4a isiklike rahaliste vahenditega. Kohus on varasemalt juba välja toonud vaatlusprotokolli, millest nähtuvad antud deposiidi tasumise asjaolud ehk see, et tegelikkuses ei olnud tegemist X4a isiklike rahaliste vahenditega, vaid Armas Viirsalu oli esmalt kandnud X4ale täpselt deposiidi tasumiseks vajaliku summa ning seejärel oli X4 selle enda kontolt edasi kandnud Rahandusministeeriumi kontole. Seega olid nii Armas Viirsalu kui X4 juba alates deposiidi tasumisest ehk alates 12.09.
  10. a teadlikud, et deposiit tasuti Armas Viirsalu rahalistest vahenditest. 29.03.
  11. a Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-26050 jäeti Armas Viirsalu (mitte X4a) taotlus tagatise tagastamiseks rahuldamata (II kd lk 8-11). Kohtumääruse põhjendustest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-15-7037 on jäetud rahuldamata X4a hagi deposiidi nõude aresti alt vabastamiseks (II kd lk 9-10). Seega on tsiviilasjas nr 2-15-7037 jõustunud (19.03.
  12. a) kohtulahendiga lahendatud vaidlus aresti õiguspärasuse üle (II kd lk 9-10). Seetõttu jättis kohus rahuldamata ka Armas Viirsalu taotluse tagatise tagastamiseks ning määras, et tagatis summas 2966,44 eurot tuleb kanda kohtutäitur Priit Petteri ametialasele arvelduskontole täitemenetluses nr 023/2014/2220 (II kd lk 10). Ka asjaolu, et 19.03.
  13. a kohtumääruses on kasutatud sõnastust Armas Viirsalu taotlus tagatise tagastamiseks (vt nt resolutiivosa punkti 2), viitab sellele, et kohus on lugenud 04.02.
  14. a taotluse esitajaks Armas Viirsalu kui hageja, mitte X4a kui hageja lepingulise esindaja. Kuigi Armas Viirsalu taotles deposiidi tagastamist oma lepingulise esindaja X4a kaudu esimest korda 26.06.
  15. a ehk enne täitemenetluse nr 023/2014/2220 algust, mis ei ole veel

§ 385

mõttes karistatav, siis täitemenetluse ajal taotles tema esindaja X4 deposiidi tagastamist juba enda arvele. Kohtu hinnangul ei ole küll kvalifikatsiooni seisukohalt määrava tähendusega, kuid Armas Viirsalu tegevust iseloomustab, et peale täitemenetluse alustamist ja kohtutäiturilt teabenõude saamist asus Armas Viirsalu oma nõuet riigi vastu varjama. Varjamistegevus Armas Viirsalu poolt koos oma lepingulise esindaja X4aga seisnes selles, et X4 esitas deposiidi tagastamise nõude enda, mitte aga oma esindatava nimel. Kuivõrd Armas Viirsalu oli alates 30.12.

  1. a teadlik tema suhtes käimasolevast täitemenetlusest nr 023/2014/2220, siis seetõttu deposiidi tagastamise nõudeõiguse tekkimisel ei taotlenudki Armas Viirsalu lepinguline esindaja X4 enam deposiidi kandmist mitte Armas Viirsalu Danske panga kontole, vaid enda kontole, põhjendades taotlust selliselt, nagu oleks ta deposiidi tasunud enda rahalistest vahenditest. Kohtu poolt eelnevalt analüüsitud tõendid näitavad, et nii Armas Viirsalu kui X4 olid teadlikud, et 12.09.
  2. a tasutud deposiit hagi tagamiseks summas 2966,44 eurot pärines just Armas Viirsalu rahalistest vahenditest, mitte X4a isiklikest vahenditest. Samuti olid nii Armas Viirsalu kui X4 teadlikud tulenevalt Harju Maakohtu 12

(26)1-17-7305 12.12.
  1. a kohtumäärusest, et deposiidi tagastamise nõudeõigus tekkib Armas Viirsalul alles 03.02.
  2. a-st. Kohus on seisukohal, et kogu tegevus, mis algas 04.02.
  3. a X4a poolt esitatud deposiidi tagastamise taotlusega, on Armas Viirsalu vara varjamistegevus, milleks isik kasutas enda lepingulist esindajat X4a. Kõik, mis toimus peale 04.02.
  4. a seoses X4a ebaõige deposiidi tagastamise nõudega ning sellele järgnenud kohtutäituri poolt deposiidi arestimise nõude vaidlustamine on jätkuv varjamistegevus. Nimelt püüdsid Armas Viirsalu ja tema lepinguline esindaja X4 ise tekitada võimalikult segase õigusliku olukorra ning seda vaid ainsa eesmärgiga – varjata Armas Viirsalule kuuluvat deposiidi tagastamise õigust selleks, et seda ei arestitaks täitemenetluses. Sealjuures oli Armas Viirsalule ja X4ale kogu aeg teada, et kuivõrd deposiidi summa tasuti algselt Armas Viirsalu rahalistest vahenditest, siis kuulub hiljem ka deposiidi tagastamise nõue Armas Viirsalule. Seetõttu ei ole õige ka kaitsjate seisukoht, mille kohaselt tekkis deposiidi tagastamise nõue alles Harju Maakohtu 29.03.
  5. a kohtumääruse tegemisega, kui kohus lõplikult otsustas deposiidi tagastamise küsimuse ehk selle, kellele see kuulub. Tegelikkuses Harju Maakohus 29.03.
  6. a kohtumääruses deposiidi nõudeõiguse kuulumise osas seisukohta ei võtnud. Kohus otsustas vaid selle üle, kas deposiidina tasutud raha tuleks tagastada Armas Viirsalule või kanda kohtutäiturile, kuivõrd see oli kohtutäituri poolt 18.02.
  7. a arestimisaktiga arestitud täitemenetluses nr 023/2014/
  8. Sealjuures ka 19.03.
  9. a jõustunud tsiviilasjas nr 2-15-7037 ei otsustatud mitte deposiidi tagastamise nõude kuuluvuse, vaid selle kohtutäituri poolt 18.02.
  10. a-l arestimise õiguspärasuse üle (vt II kd lk 9-10). Ühtlasi märgib kohus siinkohal lisaks eeltoodule, et asjaolu, et kohtutäitur sai mujalt teada Armas Viirsalul (alates 03.02.
  11. a) olevast deposiidi tagastamise nõudeõigust ning seadis sellele aresti (18.02.
  12. a-l), ei vabasta eelmärgitu võlgnikku oma varade nimekirjas (antud juhul 17.02.
  13. a-l täitemenetluses nr 023/2014/2220) õigete andmete esitamisest. Keelumärke seadmine/vara arestimine ei muuda arestitud vara omandiõigust, vaid keelab ainult selle omandi käsutamise vara omanikule ehk võlgnikule. Sealjuures ei olnud Armas Viirsalu poolt 17.02.
  14. a vara nimekirja esitamise ajal kohtutäitur Priit Petter veel arestinud Armas Viirsalule kuuluvat deposiidi tagastamise nõudeõigust. Seega ei olnud Armas Viirsalul täitemenetluses nr 023/2014/2220 mitte mingit õigustust jätta kolmanda isiku vastu (antud juhul riigi vastu) oleva ja juba 03.02.
  15. a tekkinud nõudeõiguse summas 2966,44 eurot märkimata. Samas leiab kohus, et Armas Viirsalu teises täitemenetluses ehk täitemenetluses nr 023/2015/517 kohtutäitur Priit Petteri eest 03.02.
  16. a tekkinud deposiidi tagastamise nõudeõigust 2966,44 euro suuruses summas enam varjata ei saanud. Nimelt on kohus eelnevalt juba leidnud, et alates 04.02.
  17. a on toimunud Armas Viirsalu poolt koos tema lepingulise esindaja X4aga nimetatud deposiidi tagastamise nõudeõiguse varjamistegevus (esmalt 04.02.
  18. a nõudeõiguse puhul püüd näidata, et nõudeõigus on X4al ning seejärel erinevates menetlustes selle väite eest seismine ja muude lahendite vaidlustamine). Selline varjamistegevus sai kesta kuni 15.04.
  19. a-ni, mil jõustus Harju Maakohtu 29.03.
  20. a kohtumäärus (II kd lk 11), millega arvati antud deposiidi tagastamise nõudesumma täitemenetluses nr 023/2014/2220 täidetava nõude katteks, kandes selle kohtutäituri kontole. Alates sellest hetkest ehk alates 29.03.
  21. a kohtumääruse jõustumisest 15.04.
  22. a-l ei olnud Armas Viirsalul ja X4al võimalik enam varjata deposiidi tagastamise nõudeõigust, sest see oli kantud juba kohtutäiturile täitemenetluses nr 023/2014/2220 täidetava nõude katteks. Seega 15.04.
  23. a-st lakkas antud nõue olemast Armas Viirsalu oma, sest. selle arvelt tasuti osaliselt tema vastu täitemenetluses nr 023/2014/2220 olevat nõuet. Täitemenetluses nr 023/2015/517 tekkis Armas Viirsalul kohustus esitada varade nimekiri 24.06.2016 (II kd tl 61). Tegelikult esitas Armas Viirsalu enda vara nimekirja aga alles 26.06.
  24. a (II kd lk 63) ehk üle kahe kuu peale seda, kui tal enam ei olnud deposiidi 13
(26)1-17-7305 tagastamise nõudeõigust, sest see oli arvatud täidetava nõude katteks täitemenetluses nr 023/2014/
  1. Seega on kohus tuvastanud, et Armas Viirsalu varjas deposiidi tagastamise nõudeõigust summas 2966,44 eurot vaid täitemenetluses nr 023/2014/
  2. Menetluskulude nõue summas 300 eurot 16.03.
  3. a on tsiviilasjas nr 2-12-37199 Harju Maakohtu kohtumäärusega määratud kindlaks menetluskulud (I kd lk 81-89). Kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt mõisteti X1lt välja Armas Viirsalu kasuks vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskuludena 300 eurot (I kd lk 81) ning resolutsiooni punkti 4 kohaselt sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni ka viivis (I kd lk 82). Sama kohtumääruse resolutsiooni punkti 6 kohaselt mõisteti omakorda Armas Viirsalult välja X1 kasuks apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskuludena 24 eurot (I kd lk 82) ning resolutsiooni punkti 8 kohaselt sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni ka viivis (I kd lk 82). Nimetatud kohtumäärus jõustus 03.04.
  4. a (I kd lk 89a). 02.04.
  5. a kell 19:54 on X1 lepinguline esindaja Helen Reinvart edastanud Armas Viirsalule e-posti aadressile xxxx tasaarvestusavalduse (I kd lk 90-92). Tasaarvestusavalduse kohaselt on X1 tasaarvestanud Armas Viirsalu Harju Maakohtu 16.03.
  6. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-37199 tuleneva nõude X1 vastu summas 300 eurot enda (s.t X1le kuuluvate) nõuetega Armas Viirsalu vastu, mis tuleneb Harju Maakohtu 16.03.
  7. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-37199 summas 24 eurot ning viivise nõudega summas 28,24 eurot ja põhinõudega summas 247,76 eurot, mis tulenevad Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-1226050 (I kd lk 91). Ühtlasi oli tasaarvestusavalduses selgesõnaliselt märgitud, et antud tasaarvestuse tulemusena ei ole Armas Viirsalul enam olemas 300 euro suurust nõuet X1 vastu (I kd lk 91) ning Armas Viirsalu võlgneb X1le Harju Maakohtu 28.01.
  8. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-12-26050 alusel kokku 2634,24 eurot (täiteasi nr 023/2015/517), millele lisandub viivis (I kd lk 91). Kuivõrd tasaarvestus on ühe poole kujundusõigus (nagu X1 esindaja Armas Viirsalule saadetud tasaarvestuse e-kirjas õigesti märkis), siis ei vaja tasaarvestuse teostaja selle õiguse kasutamiseks teise poole heakskiitu, nõusolekut vms. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. See tähendab, et tasaarvestusavalduse saatmisest teisele poolele loetakse tasaarvestus teostatuks. Seega on X1 02.04.
  9. a tasaarvestusavaldusega kehtivalt tasaarvestanud mh Armas Viirsalule 16.03.
  10. a Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-37199 tulenenud 300 euro menetluskulude nõude. See tähendab, et alates 02.04.
  11. a tasaarvestusavalduse saatmisest Armas Viirsalule, on 300 euro suurune 16.03.
  12. a kohtumäärusest Armas Viirsalule tulenenud 300 euro nõue X1 vastu lakanud olemast. Eeltoodud kohtu seisukohta kinnitab ka Harju Maakohtu 02.05.
  13. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-11314, mille otsuse põhjendava osa punktides 10, 16, 17, 25, 27 leitakse samuti, et X1 on 02.04.
  14. a tasaarvestanud Armas Viirsalul tema vastu olnud 300 euro suuruse nõude (II kd lk 68, 69-70). Seega alates 02.04.
  15. a ei olnud Armas Viirsalul enam 300 euro suurust menetluskulude nõuet X1 vastu. Vaid alates 02.04.
  16. a oli X1le kuuluv sundtäidetav nõue täiteasjas nr 023/2015/517 Armas Viirsalu vastu väiksem, võrreldes selle ajaga, kui antud täitemenetlus Armas Viirsalu vastu 21.03.
  17. a-l algas. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kaitsjate seisukoht nagu täitemenetluses oleva nõude puhul on tasaarvestus võimalik vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega TMS § 221 lg 1 alusel, on väär. VÕS § 198 ei sea tasaarvestuse tegemisele piiranguid tulenevalt sellest, kas nõue tasaarvestatakse teise nõudega, mis on juba sundtäitmises või mitte. Oluline on vaid see, et mõlemad nõuded oleksid muutunud sissenõutavaks. TMS § 221 lg-s 1 märgitud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb esitada olukorras, kus võlgniku vastu on 14
(26)1-17-7305 algatatud (pahatahtlikult või ekslikult) täitemenetlus nõude osas, mis on varasemalt juba tasaarvestatud. Sellise olukorraga praegusel juhul aga tegemist ei ole. Pigem saab öelda, et Armas Viirsalu on pahatahtlikult peale X1 poolt nõude tasaarvestamist ikkagi esitanud sundtäitmise avalduse X1 vastu, kuigi selleks hetkeks Armas Viirsalul enam nõuet, mida sundtäita, ei olnud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et täitemenetlus nr 023/2014/2220 algas Armas Viirsalu suhtes 30.12.
  1. a ning täitemenetlus nr 023/2015/517 algas Armas Viirsalu suhtes 21.03.
  2. a. Vara nimekirja esimeses täitemenetluses esitas Armas Viirsalu 17.02.
  3. a ning teises täitemenetluses 26.06.
  4. a. Samuti on kohus tuvastanud, et Armas Viirsalul Harju Maakohtu 16.03.
  5. a kohtumääruse alusel tekkinud 300 euro suurune menetluskulude nõue lõppes tasaarvestamise tõttu 02.04.
  6. a. Eeltoodud kuupäevadest nähtub seega, et täitemenetluse nr 023/2014/2220 raames 17.02.
  7. a Armas Viirsalu poolt esitatud vara nimekirja edastamise hetkeks ei olnud Armas Viirsalul nõue X1 vastu veel tekkinud, sest vara nimekirja esitamise ajaks ei olnud Harju Maakohus veel teinud kohtumäärust, millega hiljem Armas Viirsalu kasuks X1lt 300 eurot menetluskuludena välja mõisteti. Ühtlasi on kohus seisukohal, et kui kohtutäitur seda sõnaselgelt teabenõudes ei nõua, siis ei ole võlgnikul ehk antud juhul Armas Viirsalul kohustust täitemenetluse kestel teavitada kohtutäiturit enda varalise olukorra muutustest. Oleks aga kohtutäitur 27.01.
  8. a teabenõudes (I kd lk 57) märkinud, et Armas Viirsalu on kohustatud edastama 09.02.
  9. aks enda vara nimekirja ning edasiselt teavitama kohtutäiturit kõigest vara muutustest, siis oleks olukord praegusega võrreldes teine. Seega ei saa Armas Viirsalule täitemenetluses nr 023/2014/2220 ette heita 300 euro suuruse menetluskulude nõude varjamist. Teises täitemenetluses ehk täitemenetluses nr 023/2015/517 esitas Armas Viirsalu oma vara nimekirja (26.06.
  10. a) aga peale seda, kui temale kuulunud 300 eurot menetluskulude nõue oli juba lõppenud (02.04.
  11. a). Kuivõrd vara nimekirja esitamise hetkeks ei olnud Armas Viirsalul enam 300 euro nõuet X1 vastu, siis ei pidanudki ta seda ka enda varade nimekirjas märkima. Samuti ei saanud Armas Viirsalu varjata täitemenetluses nõuet, mida tal (enam) ei olegi. Seetõttu jätab kohus edasiselt analüüsimata kõik ülejäänud kaitsjate vastuväited, milles kaitsjad põhjendavad seda, miks ei olnud Armas Viirsalul teises täitemenetluses vara nimekirja esitamise ajal ehk 26.06.
  12. a kohustust märkida selles kaitsjate hinnangul veel mitte tekkinud nõuet (kuigi tegelikkuses oli nõue lakanud juba 02.04.
  13. a olemast). Seega ei saa Armas Viirsalule ka täitemenetluses nr 023/2015/517 ette heita 300 euro suuruse menetluskulude nõude varjamist. Prokurörile selgitab kohus, et sellel, mida Armas Viirsalu ja tema esindaja X4 edasiselt (peale 02.04.
  14. a tasaarvestusavalduse mitteaktsepteerimist) tegid selleks, et näidata justkui kuuluks emmale-kummale neist ka peale 02.04.
  15. a tasaarvestust jätkuvalt 300 euro suurune menetluskulude nõue ning seda hakati X1lt täitemenetluse kaudu sisse nõudma (I kd lk 93-95, 96-98, 99-104; II kd lk 68-71, 72), ei ole

§ 385objektiivse koosseisu sisustamiseks enam relevantne.

Nimetatud süüdistatava ja X4a käitumine näitab vaid nende pahatahtlikku käitumist X1 vastu õigussüsteemi ärakasutamise abil. Seega, kuivõrd esimeses täitemenetluses vara nimekirja esitamise ajaks ei olnud 300 euro nõuet Armas Viirsalul veel tekkinud ning enne teises täitemenetluses vara nimekirja esitamist oli nõue juba tasaarvestatud ehk seda ei olnud tasaarvestamise hetkest enam olemas ja kohtutäitur ei pannud Armas Viirsalule esimeses täitemenetluses kohutust teavitada teda (s.t kohtutäiturit) 15

(26)1-17-7305 enda (s.t Armas Viirsalu) vara muutustest, siis ei saa Armas Viirsalule ette heita 300 euro suuruse nõude varjamist täitemenetluses. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Armas Viirsalu tuleb õigeks mõista temale esitatud 300 euro suuruse menetluskulude nõude varjamise etteheites. Töötasu summas 34 747,89 eurot Eelnevalt on kohus tuvastanud, et esimene täitemenetlus ehk täitemenetlus nr 023/2014/2220 algas 30.12.
  1. a. Ühtlasi on kohus eelnevalt tuvastanud, täitemenetluses nr 023/2014/2220 vastas Armas Viirsalu kohtutäituri teabenõudele, et tema ainsaks varaks on televiisor, voodi, lastenari, lastetoa kapp, arvutilaud, kummut, 2 öökappi. Mingit muud vara (sh nõudeid kolmandate isikute vastu, sissetulekut töötasuna vms) vastuse kohaselt Armas Viirsalul ei olnud. Samuti leidis kohus eelnevalt, et saates 17.02.
  2. a vara nimekirja, sai Armas Viirsalu aru sellest, et ta peab selles märkima muuhulgas ka andmed enda sissetulekute ehk töötasu kohta. Ühtlasi on kohus eelnevalt tuvastanud, et teine täitemenetlus ehk täitemenetlus nr 023/2015/517 algas 21.03.
  3. a. Selles täitemenetluses 26.06.
  4. a saadetud vara nimekirjas kordab Armas Viirsalu üle, et tema varaline olukord ei ole võrreldes esimeses täitemenetluses 17.02.
  5. a saadetud e-kirjas märgituga põhimõtteliselt muutunud. Vaid kodune vara on vähenenud. Teises täitemenetluses oli sealjuures kohtutäitur küsinud sõnaselgelt Armas Viirsalult ka tema sissetuleku kohta Eestis või välisriigis. 14.01.
  6. a on Põhja Ringkonnaprokuratuur koostanud Soome Vabariigile õigusabitaotluse, milles on palunud edastada muuhulgas andmed Soome maksuametilt selle kohta, kelle poolt on Armas Viirsalule makstud töötasu või muid tasusid, välja selgitada isikul olevad pangakontod ja välja nõuda pangakontode väljavõte alates 30.12.
  7. a kuni tänaseni ning välja selgitada ja teatada, kus isik töötas alates 30.12.
  8. a (I kd lk 162-163). Soome Vabariigi poolt 20.04.
  9. a saadetud vastusest ja dokumentidest nähtub esmalt, et Armas Viirsalu töötab asbesti- ja lammutustööde meistrina xxxx (I kd lk 182, 183) ning tal on Nordea pangas pangakonto, mille Armas Viirsalu on märkinud Soome maksuametile oma pangakontoks, kuid sellele kontole palkasid laekunud ei ole, vaid ainult maksutagastused (I kd lk 182). 11.07.
  10. a on Soome Vabariigi poolt saadetud teine osa vastusest õigusabitaotlusele ning sellest nähtub, et Soome Keskkriminaalpolitsei poolt tehtud päringute kohaselt Armas Viirsalu teiste Soome pankade klient ei ole (I kd lk 181). Kahtlustatavana ülekuulamistel 14.10.
  11. a-l (II kd lk 12) ja 25.11.
  12. a-l (II kd lk 24) ning ka kohtumenetluses on Armas Viirsalu avaldanud, et ta töötab xxxx OY-s (II kd lk 169). Soome maksuameti andmete kohaselt on Armas Viirsalu
  13. a palk olnud kokku 22 079 eurot ning tema pangakonto nr-ks on xxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd lk 183). Nordea panga vastuse kohaselt on Armas Viirsalu kontonumber nende pangas xxxxxxxxxxxxx (I kd lk 185). Ühtlasi on Nordea pank edastanud Armas Viirsalu antud pangakonto väljavõtte perioodi 02.12.
  14. a – 01.01.
  15. a kohta (I kd lk 185, 186-195). Nimetatud perioodil on antud pangakontol peamiselt toimunud konto hooldustasu mahaarvamised (I kd lk 186-193, 195). 03.12.
  16. a on Armas Viirsalu Soome Nordea panga kontole laekunud Soome maksuametilt aga
  17. aasta enam kinnipeetud maksu tagastus koos intressiga kokku summas 1179,71 eurot (I kd lk 194). 09.12.
  18. a on kontolt sularahas välja võetud 1190 eurot (I kd lk 194), peale mida jääb pangakontole alles vaid 0,41 eurot. Enam kinnipeetud maksu tagastus koos intressidega (
  19. aasta eest) on Armas Viirsalu Nordea panga kontole Soome maksuameti poolt kantud ka aasta varem ehk 03.12.
  20. a (I kd lk 195). 03.12.
  21. a kanti Armas Viirsalule Soome maksuameti poolt kokku 525,32 eurot (I kd lk 195). Samuti on Armas Viirsalule kantud xxxxx Oy poolt novembri palgana 10.12.
  22. a-l 500 eurot (I kd lk 195). 15.12.
  23. a on Armas Viirsalu Soome Nordea panga kontolt välja võtnud sularahas 1000 16
(26)1-17-7305 eurot, peale mida jäi kontole alles peale teenus- ja hooldustasude mahaarvamist 26,70 eurot (I kd lk 195). Seega kinnitab Armas Viirsalu Soome Nordea panga pangakonto väljavõte esmalt seda, et sinna laekuvad kord aastas Soome maksuametilt maksutagastused. Samuti on korra (10.12.2014.
  1. a)Armas Viirsalu Soome Nordea panga kontole laekunud ka töötasu xxxx Oy-st (summas 500 eurot), kus ta Soome maksuameti andmetel töötab ning kust ta on 2015. aastal palgana kokku tulu saanud 22 079 eurot. Ehk xxxx Oy-st saadav töötasu enamuses osas ja tavapäraselt ei laeku Armas Viirsalu Soomes asuva Nordea panga kontole. Armas Viirsalu Eestis asuva SEB panga kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx perioodil 01.01.2013. a – 29.12.2014. a samuti töötasu laekumisi (sh xxxx Oy-
  2. st)ei ole (I kd lk 210-212). Antud konto on suletud 03.06.2015. a (I kd lk 210). Uurija on vaadelnud Armas Viirsalu Eesis asuva Danske Bank pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtteid perioodil 01.01.2013. a – 29.12.2014. a ning 30.12.2014. a – 03.05.2016. a (I kd lk 217). Vaatlusprotokollist nähtuvalt on Armas Viirsalu Eestis asuva Danske panga kontole igakuiselt 15.05.2013. a kuni 11.11.2014. a laekunud töötasu nii xxxx OÜ-st (koos välistöölähetuse päevarahadega) kokku summas 23 959 eurot kui ühel korral ka xxxx OY-st töötasu summas 1200 eurot (I kd lk 217-218). Peale 29.12.2014. a aga antud kontole töötasu laekumisi ei ole. Seda kinnitab ka Armas Viirsalu Eestis asuva Danske panga konto nr xxxxxxxxxxxxxx väljavõte perioodil 30.12.2014. a – 03.05.2016. a (I kd lk 201-207). Sellele kontole kantakse alates 30.12.2014. a vaid peale sularaha 5 euro kaupa, millest kohtutäitur Priit Petter peab täitemenetluses nr 023/2014/2220 igakordselt kinni 4,04 eurot (ühel korral 1,5 eurot ja 0,53 eurot) ning kogu ülejäänud raha läheb pangale teenustasudena (I kd lk 201-207). Muid tehinguid antud kontol peale 29.12.2014. a enam ei toimu. Seega nähtub eeltoodust, et 2013. aastast kuni 29.12.2014. a laekub Armas Viirsalu Soomes teenitud töötasu tema Eestis asuvale Danske panga kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Peale seda, kui täitemenetlus nr 023/2014/2220 algab 30.12.2014. a-l, ei laeku Armas Viirsalu töötasu ei tema Soomes asuvale Nordea pangakontole ega Eestis asuvale Danske panga kontole (SEB panga konto on suletud alates 03.06.2015. a). Samas Soome maksuameti andmetel on Armas Viirsalu 2015. aastal töötasu saanud xxxx Oy-st kokku 22 079 eurot. Sellise töötasu laekumine Armas Viirsalu nimel olevatele pangakontodel aga puudub. Uurija on vaadelnud X3 nimele SEB pangas avatud konto nr xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtet perioodil 12.12.2013. a – 24.08.2016. a (I kd lk 233-239). X3 konto väljavõttes eelmärgitud perioodil nähtub, et alates 12.12.2014. a on laekunud tema kontole Armas Viirsalu palk xxxx OY-st. Sealjuures on xxxx OY-nimelt Armas Viirsalu palgakandeid tehtud igakuiselt ning isegi mitmeid kordi kuus. Vaatlusprotokolli kohaselt on perioodil 12.12.2014. a – 24.08.2016. a laekunud X3 arvelduskontole Armas Viirsalu palgana xxxxx OY-st palka kokku 62 korral kogusummas 36 247 eurot (I kd lk 235). Sealjuures perioodil 12.12.2013. a – 11.12.2014. a ehk aasta varem Armas Viirsalu töötasu laekumisi X3 kontole toimunud ei ole (I kd lk 235). Samuti on X3 SEB panga kontole laekunud 17.12.2014. a ka Armas Viirsalu puhkusetasu xxxx OÜ-st 19 kalendripäeva eest (I kd lk 233). X3 27.10.2016. a tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on X3 Armas Viirsalu elukaaslane, millele tuginedes on X3 keeldunud ka kriminaalasjas ütluste andmisest (I kd lk 250-251). Samuti nähtub ülekuulamise protokollist, et X3 elukohaks on Altmetsa põik 2-1 Tallinn (I kd lk 250). Sama aadressi on Armas Viirsalu enda elukohaks nimetanud ka käesolevas kriminaalasjas toimunud kohtuistungil (II kd lk 169). Seega nähtub eeltoodust, et X3 ja Armas Viirsalu on elukaaslased, kellel on ühine elukoht. Eeltoodud tõenditest nähtub seega, et Armas Viirsalu töötasu xxxx OÜ-st laekus perioodil 15.05.2013. a kuni 11.11.2014. a igakuiselt Armas Viirsalu Eestis asuva Danske Bank pangakontole. Vaid puhkusetasu 19 kalendripäeva eest on 17.12.2014. a laekunud X3 SEB panga kontole. Peale 17.12.2014. a kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Armas Viirsalu ega X3 17
(26)1-17-7305 pangakontodele Armas Viirsalu töötasu xxxx OÜ-st ei laeku. Seetõttu on alust arvata, et Armas Viirsalu töösuhe xxxx OÜ-ga lõppes
  1. a lõpuga ära ning seda veel enne seda, kui 30.12.
  2. a algas Armas Viirsalu suhtes täitemenetlus nr 023/2014/
  3. Armas Viirsalu ja X3 pangakontode väljavõtted kinnitavad, et xxxx Oy-st sai Armas Viirsalu töötasu esmalt 11.06.
  4. a enda Eestis asuva Danske panga kontole, seejärel 10.12.
  5. a enda Soomes asuvale Nordea panga kontole ning peale seda alates 12.12.
  6. a kuni vähemalt 16.08.
  7. a-ni igakuiselt (üldjuhul isegi mitme ülekandega ühes kuus) enda elukaaslase X3 Eestis SEB pangas asuvale kontole. Siinkohal tuleb veel märkida, et täiemenetlus nr 023/2014/2220 algatati Harju Maakohtu 10.04.
  8. a kohtuotsuse täitmiseks, mis jõustus 10.12.
  9. a (I kd lk 15; II kd lk 73 pöördel) ning just alates 12.12.
  10. a laekuvad kõik Armas Viirsalu töötasud juba tema elukaaslase X3 pangakontole. Arvestades, et ka ülekannete selgitustest nähtuvalt oli tegemist Armas Viirsalu töötasuga, mitte X3 töötasuga ning Armas Viirsalul oli endal olemas pangakontod nii Eestis kui Soomes, siis ei olnud kohtu hinnangul mingit põhjust Armas Viirsalu töötasu laekumiseks tema elukaaslase kontole. Ainus põhjus, miks tööandja xxxx Oy kandis Armas Viirsalu töötasu viimase elukaaslase kontole on see, et Armas Viirsalu oli tööandjal palunud enda palk kanda elukaaslase kontole ja seda eesmärgiga vältida kohtutäituri poolt tema enda pangakontole laekuva töötasu korral selle arestimist X1le võlgu olevate summade katteks. Kuivõrd esimene täitemenetlus ehk täitemenetlus nr 023/2014/2220 algas Armas Viirsalu suhtes 30.12.
  11. a, siis arvestab kohus vara varjamisena vaid neid Armas Viirsalu töötasu ülekandeid X3 kontole xxxx Oy poolt, mis toimusid peale 30.12.
  12. a. Seega vaatlusprotokollist nähtuvalt on esimene töötasu varjamine toimunud 12.01.
  13. a ülekandega (I kd lk 233). Kuni vaadeldava perioodi lõpuni ehk kuni 16.08.
  14. a kandis xxxx Oy Armas Viirsalu töötasu X3 kontole kokku summas 34 747,89 eurot (I kd lk 233-235). Teises täitemenetluses ehk täitemenetluses nr 023/2015/517, mis algas Armas Viirsalu suhtes 21.03.
  15. a toimusid Armas Viirsalu töötasu ülekanded xxxx Oy-st Armas Viirsalu elukaaslase X3 kontole kuni 16.08.
  16. a kokku summas 31 457,14 eurot (I kd lk 233-235). Kohus leiab, et Armas Viirsalu poolt enda töötasu varjamine nii täitemenetluses nr 023/2014/2220 kui täitemenetluses nr 023/2015/517 oli kantud ühtsest tahtlusest ning on seega käsitletav ühe jätkuva teona, mitte kahe eraldisesva kuriteoepisoodina. Seetõttu leiab kohus, et Armas Viirsalu varjas täitemenetlustes enda töötasu kokku 34 747,89 euro suuruses summas. Vastuseks kaitsjate seisukohtadele märgib kohus veel järgmist.

§-s 385 sätestatud kuriteokoosseisu juures vara varjamise puhul ei ole oma tähendust asjaolu, kas võlgniku varale saab kohtutäitur ka sissenõuet pöörata või mitte. TMS § 59 ja 60 alusel on võlgnikul kohustus nimetada kohtutäiturile kogu oma vara koosseis ja seda ilma eranditeta. Seetõttu ei oma tähendust ka asjaolu, kas vara, antud juhul siis Soome Vabariigist saadavat sissetulekut, oleks saanud arestida Eesti või Soome kohtutäitur. Seda seisukohta kinnitab näiteks TMS § 60 lg 1 sõnastus, mille kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile teatama mitte ainult oma vara, vaid ka kohustuste nimekirja. Seega on vara nimekirja (sh kohustuste nimekirja) esitamise eesmärk selles, et kohtutäitur saaks täieliku ülevaate võlgniku varalisest olukorrast. Ehk vara nimekirja esitamise kohustuse ainus eesmärk ei ole selgitada välja vara, millele oleks kohtutäituril võimalik sissenõuet pöörata. Sealjuures TMS § 66 sätestab asjade nimekirja, mida ei või täitemenetluses arestida ega müüa. TMS § 66 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad sinna ka nt voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on vajalikud olmevajaduste rahuldamiseks. Armas Viirsalu esitas mõlemas vara nimekirjas muuhulgas ka selliseid esemeid, mis läheksid TMS § 66 lg 1 p 1 alla – nt lastenari, voodi jms (I kd lk 58-59; II kd lk 63). Seega on täiesti asjakohatu kaitsjate seisukoht, et Armas Viirsalu ei märkinud enda vara nimekirjas sellist vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sellisel juhul ei oleks Armas Viirsalu märkinud ka enda koduse vara esemeid, mis tema vara nimekirjade kohaselt moodustasid tema ainsa vara. 18

(26)1-17-7305 Ka kaitsjate viide TMS § 60 lg-le 3 ja TMS § 66 lg 1 p-le 12 ei ole praegusel juhul asjakohane (II kd lk 109 pöördel). Nimelt on kaitsjad seisukohal, et kuivõrd Soomes saadavat töötasu ei saa väidetavalt Eesti kohtutäitur sisse nõuda, siis on Soome töötasu näol tegemist varaga, mille arestimine oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Kohus on seisukohal, et töötasu on vara, mida võib arestida ning töötasu arestitavuse võimalikkust ei mõjuta vähimalgi määral asjaolu, mis riigist seda saadakse või mis riigi pangas asuvale kontole see raha kantakse või millise riigi kohtutäitur seda sisse nõuda võib. TMS § 60 lg-s 3 ja TMS § 66 lg 1 p-s 12 peetakse silmas vara, mida ei saa mitte mingil juhul arestida. Töötasu on inimese sissetulek, millele tavapäraselt just seataksegi arest. Sealjuures nähtub eeltoodud kohtu analüüsitud tõenditest, et Armas Viirsalu töötasu laekus kuni 11.11.2014. a tema Eestis asuvale Danske panga kontole (I kd lk 217-218) ning seejärel juba tema elukaaslase X3 Eestis asuvale SEB panga kontole (I kd lk 233-235). Vaid ühel korral - 500 euro suuruses summas ja seda enne täitemenetluste algust – on Armas Viirsalu töötasu laekunud tema Soomes asuva Nordea panga kontole (I kd lk 195). Seega laekusid Armas Viirsalu Soomest töötamise eest saadud palgad täitemenetluste ajal Eestis asuvate pankade kontodele. Vara varjamine olulises ulatuses

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kohus on seisukohal, et

§ 385

kuriteokoosseisus nõutava olulise ulatuse hindamisel ei ole tähendust mitte täitemenetluses täidetava nõude summa suurusele, vaid varjatava vara väärtusel. Selline seisukoht tugineb otseselt

§-s 385 sätestatud kuriteokoosseisu sõnastusel, mille kohaselt: Füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Eeltoodud

§ 385

sõnastusest nähtub, et kuriteokoosseisu puhul on oluline tuvastada just varjatava vara oluline ulatus. Ka

§ 385

pealkiri - Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses – kinnitab, et antud kuriteokoosseisu puhul on oluline just varjatava vara väärtus, mitte täitemenetluses täidetava nõude summa.

§ 385

koosseisu sõnastusest ei nähtu, et tuleks hinnata ka täitmismenetluses oleva nõude väärtust. Piisab vaid täitemenetluse olemasolu tuvastamisest. Seega isegi kui täidetava nõude summa on väiksem, kui varjatava vara väärtus, on kuriteokoosseis täidetud, kui varjatava vara väärtus ületab 4000 eurot. Seega ei jaga kohus kaitsjate seisukohta, mille kohaselt ei saa isikut

§ 385

järgi süüdi mõista olulises ulatuses vara varjamises juhul, kui täitemenetluses, mille kestel vara varjati, täidetava nõude summa jääb alla olulise ulatuse. Seetõttu saavad

§-s 385 ette nähtud kuriteokoosseisu täita ka vara varjamisteod, mis toimusid täitemenetluses nr 023/2015/517, milles võlgnikule Armas Viirsalule saadetud täitmisteate kohaselt tuli tal koos täitmiskuludega tasuda 3212,56 eurot ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel juba 3523,96 eurot (II kd lk 59, 66). Kohus leiab, et Armas Viirsalu varjamistegevusi mõlemas täitemenetluses tuleb käsitleda ühe jätkuva teona, mis hõlmas varjamistegevust sisustavat käitumist nii esimeses kui teises täitemenetluses. Mõlemas täitemenetluses oli esmalt täitemenetluse läbiviijaks sama kohtutäitur, kes esitas Armas Viirsalule ka vara nimekirja esitamise nõuded. Samuti nähtub kohtu hinnangul just teises täitemenetluses Armas Viirsalu poolt kohtutäiturile saadetud vara nimekirjast (II kd lk 63), et Armas Viirsalu ise käsitles samuti temalt võlgade sissenõudmist ühe suure ühtse menetlusena, mitte kahe eraldiseisva täitemenetlusena. Nimelt kasutas Armas Viirsalu 26.06.2016. a e-kirjas lauset (rõhutus lisatud maakohtu poolt): Edastan 17.02.2015 saadetud kirja, kus ma juba kirjeldasin oma varalist seisu. Samuti on mõlemas täitemenetluses üks ja sama sissenõudja – X1. Ühtlasi kattub teises täitemenetluses varjatud töötasu ulatus täielikult kogu esimese täitemenetluse kestel varjatud töötasuga. Nendel põhjustel leiab kohus, et tegemist on ühe jätkuva teona, mistõttu ei käsitle kohus kaht täitemenetlust eraldi episoodidena ehk korduva kuritegeliku käitumisena. 19

(26)1-17-7305 Arvestades, et kohus on tuvastanud eelnevalt, et Armas Viirsalu on varjanud esiteks (täitemenetluses nr 023/2014/2220) deposiidi tagastamise nõuet summas 2966,44 eurot ning teiseks (täitemenetlustes nr 023/2014/2220 ja 023/2015/517) töötasu kokku summas 34 747,89 eurot, siis on tõendamist leidnud, et Armas Viirsalu on varjanud täitemenetlustes vara kokku 37 714,33 euro suuruses summas. Seega on Armas Viirsalu varjanud täitemenetluses vara olulises ulatuses. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Armas Viirsalu tuleb temale

§ 385

järgi esitatud süüdistuses mõista osaliselt õigeks, s.t osas, milles talle heidetakse ette 300 euro suuruse menetluskulude nõude varjamist täitemenetluses. Ülejäänud osas süüdistuses, s.t täitemenetluses nii 2966,44 euro suuruse deposiidi tagastamise nõude kui ka 34 747,89 euro suuruse töötasu varjamises, on Armas Viirsalu täitnud

§-s 385 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. 3.2. Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et Armas Viirsalu pani

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Üldjuhul kavatsetus ei eelda juba varasemat planeerimist ja ettevalmistavat tegevust. Käesolevas asjas on kohus aga tuvastanud, et xxxx Oy-st sai Armas Viirsalu töötasu esmalt 11.06.

  1. a enda Eestis asuva Danske panga kontole, seejärel, alates 10.12.
  2. a enda Soomes asuvale Nordea panga kontole ning peale seda alates 12.12.
  3. a kuni vähemalt 16.08.
  4. a-ni igakuiselt enda elukaaslase X3 Eestis SEB pangas asuvale kontole. Seega on kohus tuvastanud, et Armas Viirsalu palk hakkas laekuma tema elukaaslase pangaarvele 2 päeva peale Harju Maakohtu 10.04.
  5. a kohtuotsuse jõustumist 10.12.
  6. a-l. Nagu kohtu poolt eelnevalt tuvastatust nähtub, muutus nimetatud kohtuotsuse jõustumisega sundtäidetavaks Armas Viirsalu kohustus tasuda X1le 68 550 eurot. Samuti väljendub kavatsetus tsiviilasjas nr 2-12-26050 esitatud deposiidi tagastamise nõude varjamisega seonduvas. Algul taotles Armas Viirsalu esindaja deposiidi tagastamist Armas Viirsalule, aga peale täitemenetluse algatamist, taotleti deposiidisumma tagastamist X4ale, kuigi tegemist ei olnud X4a rahaga/nõudega. Kohtu poolt eelnevalt objektiivse koosseisu juures kirjeldatud Armas Viirsalu tegevus näitab kohtu hinnangul ilmekalt Armas Viirsalu eesmärki, milleks oli iga hinna eest varjata enda vara täitemenetluses (sh vara nimekirjas vara märkimata jätmise kaudu) selleks, et sisssenõudjaks olev tema endine abikaasa X1 ei saaks enda nõudeid tema vastu rahuldatud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Armas Viirsalu on varjanud täitemenetlustes vara kavatsetult. 3.
  7. Õigusvastasus ja süü Armas Viirsalu teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Armas Viirsalu oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Armas Viirsalu on sündinud 1980. aastal (II kd lk 28, 35). Samuti puuduvad Armas Viirsalu puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on Armas Viirsalu tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Armas Viirsalu on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 38520

(26)1-17-7305 järgi ehk varjanud täitemenetluses vara kokku summas 37 714,33 eurot (deposiidi tagastamise nõude olemasolu summas 2966,44 eurot ning töötasu summas 34 747,89 eurot). 4. Karistus

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Armas Viirsalu süü suurust mõjutab esmalt täitemenetlustes varjatud vara väärtus.

§-s 385 sätestatud kuriteokoosseis on täidetud, kui täitemenetluses on varjatud vara vähemalt olulises ulatuses.

§ 121p 1 kohaselt on oluline süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et Armas Viirsalu varjas enda vara kokku 37 714,33 euro suuruses ulatuses. Seega üle 9 korra enam, kui on vajalik

§-s 385 ettenähtud kuriteokoosseisu täitmiseks. Nimetatud asjaolu näitab isiku suurt süüd antud kuriteo toimepanemises. Teiseks mõjutab praegusel juhul süü suurust kuriteo toimepanemise vorm. Nimelt pani Armas Viirsalu kuriteo toime kavatsetult, mis on kõige raskem kuriteo toimepanemise viis. Seega on tegemist Armas Viirsalu süüd suurendava asjaoluga. Samuti suurendab kohtu hinnangul Armas Viirsalu süü suurust asjaolu, et ta pani antud kuriteo toime pika aja jooksul – kriminaalmenetluses esitatud tõenditest on näha vara varjamist 30.12.2014. a-st kuni 16.08.2016. a-ni ehk enam kui 1,5 aasta jooksul. Armas Viirsalu puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Armas Viirsalu süü on mõningal määral alla keskmise. Kuigi Armas Viirsalul on olemas püsiv sissetulek (II kd lk 29-34; I kd lk 183) ning tal ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi (vt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 - II kd lk 35, 162), leiab kohus, et tema suhtes ei ole süü suurusest tulenevalt võimalik kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist karistust.

§ 385

vastava kvalifikatsiooni eest ette nähtud karistuspiirid on 30 päevamäära kuni 500 päevamäära rahalist karistust (

§ 44

lg 1) ja 30 päeva kuni 3 aastat vangistust (

§ 45lg 1).

Võttes arvesse

§ 70

lg-s 2 märgitud asendussuhet (rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust), vastaks rahalise karistuse minimaalsele määrale 10 päeva vangistust ja rahalise karistuse maksimaalsele määrale 167 päeva ehk 5 kuud ja 17 päeva vangistust. Seega on

§ 385keskmine karistusmäär ca 1,5 aastat vangistust.

Kohtu hinnangul ületab Armas Viirsalu süü oluliselt rahalise karistuse maksimaalsele määrale vastava süü suurust. Seetõttu saab Armas Viirsalu suhtes süü suuruse tõttu kohaldada ainult vangistuslikku karistust. Kohtu hinnangul on Armas Viirsalu süü mõningal määral keskmisest väiksem ja sellele vastav karistus jääks keskmise määra ja kolmandikmäära vahele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Armas Viirsalul ei ole kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi (vt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 - II kd lk 35, 162), siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Samas võtab kohus praegusel juhul siiski arvesse ka asjaolu, et antud kuritegu pandi toime jätkuvalt pikema aja, s.t enam kui pooleteist aasta jooksul. Seega on eripreventsiooni tõttu võimalik Armas Viirsalu süüle vastavat karistust küll vähendada, kuid mitte olulisel määral. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Armas Viirsalu karistada suuremas määras, kui on tema süü 21

(26)1-17-7305 suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse Armas Viirsalu süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Armas Viirsalule

§ 385

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kuivõrd kriminaalasja lahendati lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kuivõrd Armas Viirsalul ei ole kehtivaid karistusi, siis võib teda karistada tingimusliku vangistusega. Samas ei näe kohus põhjust kohaldada Armas Viirsalu suhtes käitumiskontrolli nõudeid. Seega jätab kohus Armas Viirsalule mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata

§ 73lg 1 alusel.

Katseaja pikkuseks võib kohus

§ 73lg 3 kohaselt määrata 1-5 aastat.

Arvestades, et Armas Viirsalu pani kuriteo toime 1 aasta ja 8 kuu jooksul, peab kohtu hinnangul temale määratav katseaeg olema sellest perioodist pikem. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga ka katseaja pikkuse osas ning määrab katseajaks 2 aastat. Seega jätab kohus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel Armas Viirsalule mõistetud 8 kuu pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Armas Viirsalu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 13.12.

  1. a.
  2. Tõkend Kohtueelses menetluses on Armas Viirsalule alates 14.10.
  3. a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. 03.10.
  4. a kohtu alla andmise määruses oli kohus seisukohal, et Armas Viirsalu suhtes ei ole kohtumenetluses tõkendi kohaldamine vajalik ning kohtueelses menetluses kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkend lõppeb Armas Viirsalu kohtu alla andmisega (II kd lk 165-166). Seega kohtuotsuse tegemise hetkel ei ole Armas Viirsalu suhtes tõkendit kohaldatud. Kuivõrd kohus mõistis Armas Viirsalule karistuseks tingimisi vangistuse ilma käitumiskontrollile allutamiseta, siis ei pea kohus vajalikuks ka kohtuotsuse täitmiseks isiku suhtes tõkendit kohaldada.
  5. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s
  6. Järgnevalt analüüsibki kohus millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt. Tunnistaja X1 esinduskulud Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja X1 esindaja esitanud prokurörile 18.10.
  7. a menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (II kd lk 143-147). Seega on tunnistaja esitanud taotluse tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks peale seda, kui kohus oli 03.10.
  8. a rahuldanud prokuröri ja süüdistatava taotluse menetleda kriminaalasja üldmenetluse asemel lühimenetluses (II kd lk 113-114), kuid enne lühimenetluse istungi toimumist 21.11.
  9. a-l (II kd lk 113, 169). Prokurör on 18.10.
  10. a koostanud kriminaalasjas eraldi süüdistusakti lühimenetluses asja lahendamise tõttu (II kd lk 148-154), milles on kriminaalmenetluse kulude juures punktis 4 märgitud tunnistaja X1 lepingulise esindaja kuludena 648 eurot (II kd lk 148 pöördel). Tunnistaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tunnistajale osutatud õigusabi seisnenud kuriteoteate koostamises, põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamiseks taotluse koostamises, selle põhistatud määruse analüüsi ning selle peale Riigiprokuratuurile kaebuse esitamises (II kd lk 144, 146147). 22

(26)1-17-7305 Kohus on seisukohal, et tunnistaja X1 poolt lepingulisele esindajale makstud tasud (kokku summas 648 eurot) ei ole menetluskuludeks, mistõttu ei kuulu need ka tunnistajale hüvitamisele ega väljamõistmisele ei riigilt ega süüdistatavalt. KrMS § 174 näeb ette, et menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud KrMS § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on menetlusosalised kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Seega ei ole menetlusosaliseks tunnistaja ning tunnistajal tekkinud kulusid ei loeta üldjuhul menetluskuludeks. Erandina loetakse menetluskuludeks vaid KrMS § 175 lg 1 p-de 1-3 märgitud kulusid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuigi nimetatud sättes on märgitud ka esindajale makstud tasu, ei ole KrMS § 175 lg 1 p-s 1 silmas peetud siiski tunnistaja esindaja kulusid, vaid ainult kannatanu, tsiviilkostja ning kolmanda isiku esindaja kulusid. Seda kinnitab ka kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne (§ 175, kommentaar 2.1, lk 427). Nimelt on tunnistaja esindaja kulud nimetatud KrMS-is sõnaselgelt lisakuluna KrMS § 177 p-s 6, mitte menetluskuludena KrMS § 175 mõttes. Sealjuures loetakse lisakuluks KrMS § 177 p 6 kohaselt vaid tunnistaja esindaja neid kulusid, mis on tekkinud seetõttu, et esindaja osales tunnistaja ülekuulamise juures kohtueelses menetluses (KrMS § 671). Tunnistaja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt ei taotle tunnistaja kulude hüvitamist õigusabi eest seoses tunnistaja kohtueelses menetluses ülekuulamisel osalemisega (vt II kd lk 144, 146-147). Sealjuures näeb KrMS § 173 lg 4 ette, et lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud ehk teisisõnu – selline kulu ei kuulu tunnistajale hüvitamisele (ei riigi ega süüdistatava poolt). Seega KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel ei ole võimalik menetluskuludeks arvata praeguses kriminaalasjas tekkinud tunnistaja X1 esindaja kulusid. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt loetakse menetluskuludeks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. KrMS § 178 lg-te 1 ja 4 kohaselt hüvitatakse tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud vaid järgmised kulud: saamata jäänud sissetulek, päevaraha ning sõidu- ja ööbimiskulud. Tunnistaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt praegusel juhul selliste kulude hüvitamist aga ei taotleta. Seega ei ole ka KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel võimalik menetluskuludeks arvata praeguses kriminaalasjas tekkinud tunnistaja X1 esindaja kulusid. KrMS § 175 lg 1 p 3 ei puuduta aga üldse tunnistajal tekkinud kulude hüvitamist, vaid ainult ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulude hüvitamist ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule. Seega nähtub eeltoodust, et KrMS §-s 174 märgitud erandeid (mis tulenevad KrMS § 175 lg 1 p-dest 1-3) menetlusosalise, antud juhul tunnistaja kulusid, mis on tekkinud seoses tunnistajal esindaja olemasoluga, KrMS alusel menetluskuludeks ei loeta. Kuivõrd tegemist ei ole menetluskuludega, siis ei kuulu need ka tunnistajale hüvitamisele ega väljamõistmisele ei riigilt ega süüdistatavalt. Seetõttu tuleb tunnistaja X1 taotlus tema esindajale makstud tasude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Süüdistatava valitud kaitsjate tasud KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuivõrd süüdistataval olid menetluses kokkuleppelised kaitsjad ja kohtule pole enne nõupidamistuppa lahkumist esitatud taotlust kaitsja kulude hüvitamiseks, puudub kohtul vajadus ja võimalus kaitsjate kulude osas seisukohta võtta. Sundraha 23
(26)1-17-7305 Armas Viirsalu osaline õigeksmõistmine ei mõjuta praegusel juhul Armas Viirsalu’lt väljamõistetava sundraha suurust, sest ülejäänud osas süüdistusest mõisteti Armas Viirsalu süüdi

§ 385järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Seega kuivõrd on tuvastatud kuriteo toimepanemine, siis tuleb tasuda vastavalt kuriteo raskusastmele ka sundraha. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on käesoleval juhul

§ 385

järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud alla 5 aasta pikkune (täpsemalt kuni 3-aastane) vangistus. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 13.12.

  1. a kehtib Vabariigi Valitsuse 18.12.
  2. a määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates 01.01.
  3. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega tuleb Armas Viirsalul KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705 eurot. Menetluskulude hüvitamise aeg KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMSis sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ei süüdistatav ega tema kaitsjad ei ole taotlenud kohtult menetluskulude tasumiseks pikema kui seaduses ettenähtud ühe kuu andmist (II kd lk 182 pöördel, 184 pöördel-187). Sealjuures arvestab kohus siinkohal ka asjaoluga, et Armas Viirsalul on olemas töökoht (II kd lk 169). Samuti oli Armas Viirsalul kohtumenetluses koguni kaks lepingulist kaitsjat (II kd lk 163, 165, 169), mis kohtu hinnangul kinnitab seda, et Armas Viirsalul on piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks 705 euro suuruseid menetluskulusid ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Armas Viirsalul tuleb KrMS §-st 423 ja KrMS § 417 lg-st 2 tulenevalt tasuda menetluskuludena sundraha summas 705 eurot 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  4. Asitõendid, kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvad muud objektid Käesolevas kriminaalmenetluses ei ole midagi arestitud. Samuti ei kohalda kohus käesoleva kohtuotsusega konfiskeerimist. Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas, et neli CD-R-plaati asuvad kriminaalasja materjalide juures (II kd lk 148 pöördel). Nimetatud CD-plaatidel on süüdistatava ning tunnistajate X3 ja X4a pangakontode väljavõtted (II kd lk 148 pöördel-149; I kd lk 216a, 225, 237, 247). Antud CD-plaadid ei ole kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud, vaid need on spetsiaalselt loodud käesoleva kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et antud CD-plaatide näol, mis sisaldavad pangakontode väljavõtteid, ei ole tegemist ka asitõenditega KrMS § 124 lg 1 mõttes, vaid elektroonilisel kujul olevate dokumentaalsete tõenditega. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu 24

(26)1-17-7305 asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega peab asitõend olema asendamatu objekt. CD-plaat on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab sellel (andmekandjal) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD-plaat antud juhul asendamatu objekt ning ei saa seetõttu olla ka asitõendiks. Eeltoodud põhjustel tuleb CD-plaate, mis sisaldavad pangakontode väljavõtteid, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina muuks dokumendiks, mis on lihtsalt talletatud elektroonilisel kujul andmekandjal, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd CD-plaatide näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida nendega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures. Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud piraatkaubanduses

§ 222

järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CD-plaadil füüsiliselt kuriteojäljed, nt sõrmejäljed või bioloogiline materjal, võib CD-plaat olla asitõendiks KrMS § 124 lg 1 mõttes. Antud kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd pangaväljavõtteid sisaldavad CD-plaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea kohus nende osas ka otsustust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjal elektroonilisel kujul esitatud muude dokumentaalsete tõenditega, mis asuvad ja peavadki asuma kriminaalasja materjalide juures. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 05.04.2019.a otsusega Tallinna Ringkonnakohus 10. septembril 2018.a otsustas: 1. Täpsustada Harju Maakohtu 13. detsembri 2017 otsuse resolutiivosa punkti 1, sõnastades selle järgnevalt: „Mõista ARMAS VIIRSALU (i.k. 38008134226)

§ 385

järgi õigeks osas, milles teda süüdistati täitemenetluses 300 euro suuruse nõude varjamises.“ 2. Tühistada Harju Maakohtu otsus Armas Viirsalule mõistetud karistuse osas. Mõista Armas Viirsalule karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud vangistust 1 aastani. Jätta mõistetud karistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Armas Viirsalu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema ringkonnakohtu otsuse kuulutamisest, st 10.

septembrist

  3. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  4. detsembri 2017 otsus muutmata. Hüvitada Armas Viirsalule tema apellatsioonimenetluse kulud 400 euro ulatuses. 25

(26)1-17-7305 Kohtukoosseis / allkirjad / Riigikohtu kriminaalkolleegium
  1. aprillil 2019.a o t s u s t a s :
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsus osas, millega mõisteti Armas Viirsalule KrMS § 238 lg-s 2 sätestatut kohaldades 1 aasta pikkune vangistus ja jäeti see

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

  1. Tühistatud osas jõustada Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus, millega mõisteti Armas Viirsalule KrMS § 238 lg-s 2 sätestatut kohaldades karistuseks 8 kuu pikkune vangistus ja jäeti see

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

  1. Muuta Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a otsuse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhjendused Armas Viirsalu vara varjamise kohta käesoleva otsuse põhjendustega punktides 38–47 toodud ulatuses.
  6. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Armas Viirsalu kasuks välja 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot, sh käibemaks 112 (sada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kohtukoosseis / allkirjad / 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.