KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-10128 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Elean

§ 422

lg 2 p 1 ja § 4232 järgi lühimenetluses Jaak Tammeka, ik 38209260298, elukoht x, töökoht x 28.08.2018 kuni 29.08.2018 vahistatud alates 30.08.2018 Karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust Ain Alvin (kokkuleppel) Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Jaak Tammeka süüdi tunnistada

§ 422

lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Jaak Tammeka süüdi tunnistada

§ 4232järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Jaak Tammekale liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 5 (viie) aasta 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päevani. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jaak Tammeka karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o

1. augustist
2. a.
3. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Jaak Tammeka suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Jaak Tammekalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1359.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 627.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350.00 eurot.
2. Menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
4. Jätta toksikoloogiaekspertiisi kulu summas 27 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 144 eurot riigi kanda. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
6. Jaak Tammekat süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 422 lg 2 p 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustati inimese surm. 28.08.2018 kella 18.55 paiku juhtis ta Harjumaal Kuusalu vallas Pedaspea külas Kuusalu-Leesi mnt

1. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz V-klass (registreerimismärgiga xxx). J. Tammeka oli joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,19 mg/l ) ja ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Sellest tingituna kaotas ta lauges kurvis juhitavuse mootorsõiduki üle ning kaldus vastassuunavöödisse. Seal põrkas ta kokku Kasemäe talu poolt Kuusalu-Leesi mnt suunas liikunud sõiduautoga Hyundai I30 (registreerimismärgiga x) ning seejärel sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri sündmuskohal mootorsõiduki Hyundai I30 kõrvalistmel sõitjana viibinud L K ja sõidukit Hyundai I30 juhtinud J K sai raske tervisekahjustuse (paremapoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, parempoolsete roiete hulgimurrud ning nahaalused verevalumid parema õlavöötme piirkonnas ja paremal pool rindkerel). Tervisekahjustused on eluohtlikud ning kestavad vähemalt neli kuud. Liiklusõnnetus toimus, kuna J. Tammeka rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-s 2, § 15 lg 1 p-s 1, § 16 lg-s 1, § 50 lg-s 1, lg 3 p-s 1, 2, § 69 lg-s 1, lg 2 p-s 1, sätestatud nõudeid. J. Tammeka pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; ei tohtinud olla joobeseisundis; pidi järgima suurimat lubatud sõidukiirust, mis asulavälisel teel oli kuni 90 kilomeetrit tunnis; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohtinud ületada suurimat lubatud kiirust ja sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ja ilmastikutingimusi.
2. Samuti süüdistatakse J. Tammekat

§ 4232järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises.

Ta põgenes sündmuskohalt vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. 2 Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus võtab esmalt seisukoha süüteokoosseisude täidetuse osas (I), lahendab karistusega seonduvad küsimused (II) ja menetluskulud (III). I
2. Tõendamist leidis, et 28.08.2018 Kuusalu –Leesi mnt-l aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustas J. Tammeka. J. Tammeka sõitis oma sõbra V N juurest x talust ära kella 18.30 paiku, et minna koju. Sõit kulges mööda Kuusalu-Leesi teed (J. Tammeka ütlused tlk 51). Abielupaar J K ja L K olid samal ajal külas A K juures x talus (x küla,x vald, Harju maakond). Kannatanu J. Ki sõnul hakkasid nad tagasi koju sõitma u kella 19.00 ajal. Ta jõudis talu juurest sõita paar minutit mööda kitsast kruusateed. Peateele, kus pidi keerama paremale Kuusalu poole, ta välja ei jõudnud. Avariist ei mäleta J. K mitte midagi (tlk 54). J. Tammeka sõnul istus ta x talu juurest ära sõites autosse üksinda. Ilm oli ilus, päike paistis ja tee oli kuiv. Sõidu ajal hakkas ta otsima tulemasinat, et suitsu põlema panna. Sel aja ta teed ei jälginud ega näinud kuhu sõitis. Ta kaldus x külas Kuusalu-Leesi teel vahetult enda kodutee otsa vastassuuna vööndisse ning pärast seda käis suur pauk (tlk 51). Tunnistaja A K sõnul olid J. K ja L. K tema juures külas, alkoholi ei tarvitatud. Külalised lahkusid u kella 19.00 ajal. Roolis oli J. K. Nad jõudsid sõita u 100m kui käis väga suur pauk. Tunnistaja jooksis tee poole ning nägi vasakul pool teed kraavis kaubikut Mercedes Benz (edaspidi MB). Kaubik oli vasakul küljel. Lähemale jõudes sai aru, et teine sõiduk kaubiku taga on nende sõprade auto (tlk 61p-62). Tunnistaja S L oli oma maakodus x talus (x). Umbes kella 19.00 ajal kuulis klaasiklirinat ja pauku. Tunnistaja jooksis asja uurima. Kaugelt oli näha, et toimus avarii mikrobussi Mercedes ja väikese sõiduauto Hyundai I20 vahel (tlk 59p). Avarii toimumise tunnistajaks oli ka H L . Tema tegi kella 18.55 ajal x talu (x) hoovis tööd kui kuulis hirmsat pauku. Tunnistaja sai aru, et toimunud on liiklusõnnetus, kuna sõidutee on lähedal. Ta tuli talu hoovist välja ja nägi kohe külili olevat MB kaubikut. Kaubik oli sisse sõitnud alajaama, kõrgepingeliinid sädelesid ja hakkasid põlema. Kui tunnistaja H. Lx jõudis MB kaubikuni, märkas selle taga äsja tema hoovist välja sõitnud sõiduautot Hyundai. Tunnistaja arvas, et MB-t juhtis J. Tammeka ning helistas viimase isale J Tammekale. Viimane kinnitas, et registreerimisnumbriga x MB-t kasutab süüdistatav J. Tammeka. H. Lx elukaaslane helistas 112, et õnnetusest teatada (63p-64).
3. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga annab ülevaate liiklusõnnetuse paigast (tlk 74-139). Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) saabus teade liiklusõnnetusest
4. augustil 2018 kell 18.
5. Sündmuskoha vaatlus toimus samal päeval kella 19.45 ja 21.00 vahel. Protokollis on märgitud, et liiklusõnnetuses osalesid J. Tammeka, kes juhtis sõidukit MB ning J. K, kes juhtis sõidukit Hyundai. Vaatlusega tuvastati, et maantee sündmuskohal on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on ilma märkimisväärsete ebatasasuste ning aukudeta. Suurimaks lubatud kiiruseks sellel teelõigul on 90 km/h. Sündmuskohal paikneb vasakul küljel olev MB sõidusuunaga Leesi suunas ning Hyundai sõidusuunaga Kolga lahe suunas. Vaatlusprotokollist, skeemilt ja fotodelt nähtub, et 67,8m enne KuusaluLeesi mnt ja kõrvaltee ristumist Kuusalu pool on sõiduk MB teelt välja sõitnud ning liikunud mööda põldu (tlk 75-75p, 89, 91, 117). Eksperdiarvamuse kohaselt oli sõiduauto MB arvutuslik liikumiskiirus vahetult enne teelt väljasõitu ca 103-120 km/h (tlk 189). Sõiduki MB vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduki esiosa deformeerunud: esituled, kapott, iluvõre, esistange, tuuleklaas ja parempoolne esitiib purunenud (tlk 77p). Sõiduki Hyundai parempoolne külg on deformeerunud, tagastange ja parempoolsed tagatuled purunenud, tuuleklaas purunenud

§ 118lg 1 p 1, 2) (vt RKKKo 3-1-1-57-10 p 7.2).

9. Kohtu hinnangul rikkus J.Tammeka liiklusnõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kavatsetult. J. Tammeka ütlused, mille kohaselt ta tarbis sõbra juures alkoholi, magas mitmeid tunde ning rooli istudes hindas oma seisundit valesti, ei vasta tegelikkusele. Nii tunnistaja V. Ni kui ka õnnetusele eelnenud päeva sündmusi kajastavate muude tõendite kohaselt toimus alkoholi tarbimine eelmisel päeval J. Tammeka juures. Järgmisel päeval tuli J. Tammeka oma sõidukiga tunnistaja juurde juba alkoholijoobes. Tunnistaja ettepanek end välja magada toetust ei leidnud ja J. Tammeka sõitis koju (tlk 25). Kaitsja viidatud vastuolu V. Ni ja K. Ti ütluste vahel kohus ei näe. K. T suhtles J. 4 Tammekaga teisest tunnistajast vähem. V. Ni hinnangu õigsus nähtub ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist. J. Tammeka seadis endale eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti on kohus seisukohale, et J. Tammeka kogemustega autojuhil ei saanud lubatud sõidukiiruse ületamine jääda märkamatuks ning lubatud sõidukiiruse järgimise nõuet rikkus ta vähemalt otsese tahtlusega. Muude etteheidetavate liiklusnõuete rikkumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tagajärgede suhtes on tuvastatav ettevaatamatus. 10.

§ 422

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt joobeseisundis liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Süüteokoosseisu tunnused on täidetud. 11. Tunnistajad A. K , S. ja H. Lõoke nägid, kuidas vahetult pärast õnnetust ronis kaubiku MB kõrvalistuja aknast välja mees ja jooksis metsa poole. Tunnistaja A. K sõnul ajahetk, mil pauk käis ja ta nägi J. Tammekat metsa jooksmas võis olla üks minut (tlk 62). J. Tammeka sõnul ei saanud ta aru, et oli teisele autole otsa sõitnud. Arvab, et kaotas saadud löögist korraks teadvuse. Kui ta ärkas, siis ronis kõrvalistuja küljeaknast välja ning jooksis metsa poole (tlk 51). Jooksmise hetkel ta ei saanud aru, et oli kokku põrganud teise sõidukiga. Kui ta oleks seda teadnud, siis ei oleks ta kindlasti sündmuskohalt ära läinud. J. Tammekas arvab, et ta oli lihtsalt šokiseisundis, ega adunud olukorda. Metsas jalutades arvas ta, et sõitis autoga lihtsalt kraavi. Otsustas tagasi minna, aga eksis ära. Mingil hetkel tuli talle vastu politseinik koos koeraga. Vastu tulnud politseinik oli Valur Pajumäe. Tema ettekandest nähtub, et ta pidas J. Tammeka kinni kell 20.13 (tlk 65). Kohus ei loe J. Tammeka ütlusi selles osas usaldusväärseteks. J. Tammeka oma süüd vähendavaid ütlusi ka selles osas, et vahetult enne liiklusõnnetust ta magas ja hindas ärgates oma seisundit valesti. Asjaolu, et isik põgeneb välja selgitamata seda, millega ta kokku põrkas ei ole eluliselt usutav. Teine sõiduauto oli sealsamas ning seda polnud võimalik mitte näha. Kuna reeglina ei seisa sõidukid teel tühjalt, pidi J. Tammeka arvestama võimalusega, et õnnetuses said inimesed kannatada. Sündmuskohalt põgenemine

§ 4232koosseisu tähenduses on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

J. Tammeka on toime pannud süüdistuses ette heidetud teo, s.o mootorsõiduki juhi poolt vahetult peale liiklusnõuete rikkumist, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustatud inimese surm, sündmuskohalt põgenemise enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist.

§ 4232kuriteokoosseis on täidetud.

II 12.

§ 422

lg 2 p 1 näeb karistusena ette vangistuse 3-12 aastat.

§ 4232näeb karistusena ette kuni 5 aastase vangistuse.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 1-17-1629/44 p 28 koos edasiste viidetega). 13.

§ 422lg 2 p 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on 7,5 aastat vangistust.

Kohus hindab J. Tammeka süüd keskmisest oluliselt suuremaks. Erinevalt süüdistatava väidetust ei ole 5 tegemist olukorraga, kus inimene pärast alkoholi tarbimise järgset magamist hindab oma seisundit valesti. Tunnistaja V. Ni sõnul tarbisid nad eelmisel päeval ühiselt alkoholi J. Tammeka kodus. 28.08.2018 kella 17.00 paiku sõitis J. Tammeka tunnistaja juurde ja ta „ei olnud mitte lihtsalt purjus, vaid väga purjus“. Vaid tunni möödudes oli J. Tammeka läinud tagasi liiklusesse ning kell 18.55 toimus õnnetus. Tema joobeseisund ületas tunduvalt määra, millest alates on mootorsõiduki juhtimine kriminaalkorras karistatav. Ta ületas lubatud sõidukiirust ning enda sõnul otsis vahetult enne vastassuuna vööndisse kaldumist tulemasinat, et läita sigaret. Teo tagajärjel üks inimene hukkus ja teine sai eluohtlikke vigastusi.

1. J. Tammeka on kahel korral kriminaalkorras karistatud, sh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 16 väärteokaristust. Kaitsja väidetel peaksid need olema arhiveeritud, kuivõrd karistused on kantud ja registriandmete korrastamine ei olnud isiku vahistatuse tingimustes võimalik. Kohtule teadaolevalt esineb registriandmetes ebatäpsusi. Kohtuotsuse tegemise ajaks on viimase väärteo toimepanemisest möödunud ligemale viis aastat. Registriandmetest nähtuvaid väärteokaristusi eripreventsiooni hindamisel kohus ei arvesta. J. Tammeka sõnul on ta lapse sünni järel pööranud oma elus uue lehekülje. Tõepoolest, uusi karistusi lisandunud ei ole. Kriminaaltoimikust nähtuv sündmuste käik J. Tammeka sõnu siiski ei kinnita. Isegi kui tema käitumine on eelnevaga võrreldes parem, ei võimalda see hinnata isiku allumist karistuse eripreventiivsele mõjule heaks.
2. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Teave süüteole järgnevast karistusest kindlustab inimeste veendumust õiguse realiseerumisest. Sellega kaasneb üldise õigusteadvuse rahulolu, et rikkumisele reageeritakse ja konflikt lahendatakse õiglaselt. Karistus peab süüteo ärahoidmiseks avaldama mõju süüteo kasuks veel mitte otsustanud isikutele.1 Liiklusalaste tagajärjedeliktide puhul on üldpreventiivsed kaalutlused eriti olulised. Liikluskord puudutab kõiki inimesi, kes oma kodu piiridest väljuvad. Kuigi eraldi on kriminaliseeritud nii mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kui ka (süstemaatiliselt) juhtimisõiguseta, ei teadvustata vajadust turvalisusele piisavalt. Maanteeamet annab
3. a liiklusülevaate joobes sõidukijuhtide põhjustatud õnnetustest, millest nähtuvalt toimus 148 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 13 ja vigastada sai 209 inimest
4. Ühel hetkel joobes juhtimisest tekkiv oht realiseerub ja muudab jäädavalt väga paljude inimeste elu. Selles asjas sai üks inimene surma, teine eluohtlikke tervisekahjustusi ning kaotas kaaslase, kellega ta oli ligi 40 aastat õnnelikus abielus. Poeg kaotas ema, kellega tal olid lähedased suhted, üks väike laps kasvab edaspidi teda hoidva vanaemata. Teine väike laps kasvab aastaid isata, kes peab olema vanglas. Lisaks süü suurusele ja eripreventiivsetele kaalutlustele eeldavad karmi karistust ka õiguskorra kaitsmise huvid.
5. Mõistetavat karistust tuleb siiski kergendada. J. Tammeka kahetsus on kohtu hinnangul siiras. Ta mõistab oma tegu ja kannatab vaimselt selle tagajärgede tõttu. J. Tammeka soovil on tema perekond hoiustanud J. Kile kahju hüvitamiseks notari kontol rahasumma. Kaitsja kinnitusel on kannatanud selle kohtuistungi toimumise ajaks vastu võtnud. J.Sootak, Karistusõiguse üldosa, Juura 2018 lk 42 https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2018/luhiulevaade-liiklusohutuse-olukorrast-2018-aastal/joobessoidukijuhi 1 2 6 Kriminaaltoimikus on süüdistatava kiri kannatanule, mis kinnitab tema adekvaatset arusaamist oma teost ja siirast kahetsust.
6. Eelnevat arvestades peab kohus

§ 422

lg 2 p 1 järgi kohaseks karistust sanktsiooni keskmises määras, so 7,5 aastat vangistust. 18.

§ 4232järgi küsis prokurör süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

Kohus hindab seda isiku süüle vastavaks. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistatava lahkumine sündmuskohalt saabunud tagajärje raskusele mõju ei omanud. Õnnetust kuulsid mitmed inimesed ja kutsusid viivitamatult abi. Karistuse eripreventiivset mõju ja karistust kergendavaid asjaolusid käsitles kohus juba eelnevalt. 19.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Absorptsioonipõhimõttest lähtutakse juhul kui raskeim karistus on juba süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav.3 Kohus peab vajalikuks suurendada raskeimat karistust 7 aastat ja 6 kuud vangistust osaliselt – 2 kuu võrra. 20.

§ 64lg 1 kohaselt on J.

Tammekale mõistetava karistuse suuruseks seega 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Asja arutati lühimenetluse sätete kohaselt. Lühimenetlusega nõustudes loobub süüdistatav mitmetest olulistest talle menetluses ette nähtud õigustest. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb lühimenetluses kohustuslikult karistust vähendada 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 5 aastat 1 kuu ja 10 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt tuleb karistusaja alguseks lugeda isiku kahtlustatavana kinni pidamise päev, so 28.08.2018. 21.

§ 422

lg 3 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lg 2 nimetatud kuriteo toime pannud isikute suhtes vältimatult lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 1 kohaselt kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Arvestades pikka vabaduskaotusliku karistust ning seda, et J. Tammeka teenib elatist autot juhtides, peab kohus piisavaks lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse ära võtmist 2 aastaks ja 2 kuuks. III

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on mh riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
2. Kriminaalasjas viidi läbi järgmised ekspertiisid: surnu kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 18E-PõS0034/371, maksumusega 534 eurot (tl 162); kohturadioloogiline uuring (uuringu akt nr 040/2018) maksumusega 284 eurot (tl 167); isiku kohtuarstlik ekspertiis 3

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2015.

§ 64komm p 2.1 7 (ekspertiisiakt nr 18E-Põ

I0171) maksumusega 84 eurot (tl 179); toksikoloogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 174I) maksumusega 27 eurot (tl 183); liiklusekspertiis (ekspertiisiakt nr 18E-LL0054) maksumusega 457 eurot (tl 192). 24. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-121-13 p 6). Toksikoloogia ekspertiis määrati selleks, et kindlaks teha kas kannatanu J. Ki vereproovis leidub etanooli. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kõnealune ekspertiis oleks määratud J. Tammeka süü tõendamiseks

§ 422lg 2 p 1 järgi.

J. Tammeka süüdistuses

§ 422lg 2 p 1 järgi kirjeldatud asjaolude tuvastamiseks vajalik J.

Ki osas tehtud toksikoloogiaekspertiis. J. Tammekalt kuulub välja mõistmisele 1359 eurot. Toksikoloogiaekspertiisikulu summas 27 eurot jääb riigi kanda. 25. Kohtueelses menetluses on J. Tammeka määratud kaitsjale määratud tasu 771 eurot, millest 144 eurot on kaitsjatasu kriminaalasjas nr 18231501718 (kahtlustus

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi) (tl 1, 43).

Selles asjas menetlus lõpetati (tl 239-240) ning seega kuulub J. Tammekalt välja mõistmisele 627 eurot. Kaitsjatasu summas 144 eurot jääb riigi kanda.

1. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
2. jaanuarist
3. a on kuutasu alammääraks 540 eurot. J. Tammekalt tuleb välja mõista sundraha summas 1350 eurot.
4. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Kohtunik 8