alusel, et tööd tuleb lugeda üleantuks ja vastuvõetuks 22.09.2017.a, ehk 449 päeva hiljem lepingu p-s 3.2 kokkulepitud tähtajast. Arvestades, et hageja hilines kirjeldatud juhul tööde üleandmisega 449 päeva, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 156 252 eurot (449 päeva x 0,2% x 145 000 eurot + käibemaks = 156 252 eurot). Kostja ei nõustunud ka hageja viivisenõudega. Kostja väitis, et viivise tasumine sõltub tasunõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja väidetav tasunõue sai lepingu järgi muutuda sissenõutavaks 45-60 päeva möödumisel arve esitamisest. Kuivõrd hageja ei ole kunagi kostjale arveid esitanud, on põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Kostja palus jätta hageja 03.10.2018.a menetlusdokumendis väljatoodud alternatiivnõue menetlusse võtmata. Kostja hinnangul ei olnud sellise nõude esitamise eeldused täidetud, sh ei olnud täidetud TsMS §-s 369 sätestatud eeldused ning nõue oli ebamäärane ja selle täitmine võimatu. Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 09.11.2018.a otsuse, millega rahuldas osaliselt hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 43 359,60 eurot. Kohtu hinnangul nõudis hageja kostjalt ehituse töövõtulepingust (
lg 1) tuleneva võlgnevuse väljamõistmist
Samuti nõudis hageja kostjalt viivist
MS § 369 alusel tulevase nõude võlgnevuse väljamõistmiseks pärast arve esitamist.
lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sätte sõnastusest tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine (töö valmimine) vastavalt lepingu tingimustele.
Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
Tellija võib kaotada õiguse puudustele tugineda
lg 3 järgi, mis sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
järgi on töö vastuvõetuks lugemise eeldus töö valmimine, töö üleandmine ja töö vastuvõtmiseks pakutud mõistliku tähtaja möödumine. Kohus leidis, et töö vastuvõetuks lugemise formaalsed eeldused on täidetud: hageja pakkus töö üleandmist ning andis mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Hageja esitas 15.09.2017.a ekirjaga kliendile akti nr 1. Kirjas märkis hageja, et lepingulised tööd Rõuge vaatetorni ehitusel on tehtud ning palus akti allkirjastamist. Kostja akti ei allkirjastanud, vaid esitas 22.09.2017.a pretensiooni teostatud tööde kohta. Kohus hindas järgnevalt, kas ja millistele puudustele võis kostja tugineda töö vastuvõtmisest keeldumisel.
lg 3 järgi peab tellija mõistliku aja jooksul mittevastavusele piisavalt täpselt viitama ning kui ta seda teinud ei ole, siis hiljem uutele puudustele tugineda ei saa. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mille kohaselt ei saa lugeda vundamenditöid teostatuks, kuna vundament ei vasta tellija poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt nõuetele ning vajab puuduste kõrvaldamist. Samuti väitis kostja, et hageja ei ole andnud üle lepingujärgset dokumentatsiooni. Eksperthinnangust nähtus esiteks, et kuna ehitise vundament asus läbinisti külmakerkeohtlikul pinnasel, võib külmakerke tagajärjel liikuda terve ehitis. Ehitise liikumisel võib see viltu vajuda ning vundament võib mõraneda. Teiseks nähtus eksperthinnangust, et torn võib hakata võnkuma. Maakohus leidis, et kostja ei tuginenud 22.09.2018.a pretensioonis võnkumisega seotud puudusele ning kaotas seetõttu õiguse sellele tugineda (
Mõistlik aeg puudusele tugineda möödus kohtu arvates 22.09.2018.a. pretensiooni esitamisega. Maakohtu hinnangul sai kostja seega tugineda üksnes külmakerkeohust tulenevatele puudustele ning dokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Kohus leidis, et külmakerkeohust tulenevad puudused on kohtu arvates omistatavad üksnes ehitise projekteerijale. Töövõtulepingu järgi oli hageja kohustus üksnes ehitamine, mitte projekteerimine. Pooled ei leppinud kokku selles, et vundamendi projekteerimise korraldab hageja.
lg 3 järgi ei vastuta hageja kostja tellitud projektist tuleneva töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti ei õigustanud töö vastuvõtmisest keeldumist ka kostja väide, et hageja jättis esitamata täitedokumentatsiooni. Hageja esitas tõendina Rõuge Vallavalitsuse kinnituskirja, mille kohaselt on tellijale üle antud vaatetorni täitedokumentatsioon nõutud ulatuses. Kohus leidis, et sellega on tõendatud ehitise dokumentatsiooni üleandmine. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud kohustuse sissenõutavaks muutumise ajas selliselt, et kohustus muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Kohus leidis, et nimetatud kokkuleppest tuleb juhinduda ka siis, kui töö loetakse vastuvõetuks
MS § 231 lg 2 ja lg 4 mõttes vaidlust selle üle, et hageja kostjale arvet esitanud ei ole. Pooltevahelise lepingu p 4.2.1 kohaselt tasutakse lepingu maksumus arvete alusel. Seega sidusid pooled kohustuse sissenõutavaks muutumise aja arve esitamisega. Kohtu hinnangul oli seega ilmne, et täitmata oli üks nõude rahuldamise eeldus: asjaolu, et hageja on kostjale esitanud arve. Samas esitas hageja pärast asja arutamise uuendamist alternatiivnõude tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmiseks. TsMS 369 järgi tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuna kostja vaidles hagile vastu, 4
lg 1 järgi rahuldamata hageja viivisenõude, kuivõrd hageja põhinõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Viimaseks käsitles maakohus kostja leppetrahvinõuet ja protsessuaalset tasaarvestusavaldust. Pooltevahelisele lepingu p 3.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtpäev 30.06.2016.a. Lepingu p 12.5 kohaselt kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu hind on p 4.2. kohaselt 145 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja andis tööd üle ja palus need vastu võtta 15.09.2017.a, millele kostja vastas 22.09.2017.a. Kostja vastuse esitamisega luges kohus tööd vastuvõetuks
Kuna kohus luges tööd vastuvõetuks 22.09.2017.a, andis hageja tööd üle 449 päeva hiljem. Arvestades, et hageja hilines kirjeldatud juhul tööde üleandmisega 449 päeva, leidis kohus, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi 156 252 eurot (449 päeva x 0,2% x 145 000 eurot + käibemaks = 156 252 eurot). Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja esitama ehitusprojekti hiljemalt 31.03.2016.a, kuid tegelikult esitati lõplik ehitusprojekt alles 21.06.2016.a, s.o 82 päevase hilinemisega. Lepingu p 3.4 ja 3.5 kohaselt pikeneb lepingu tähtaeg asjaolude tõttu, mille eest hageja ei vastuta ning mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud hagejalt oodata; kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb asjaolude esinemise aja võrra; hageja on koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) päeva jooksul, kohustatud kostjat (tellijat) teavitama nimetatud asjaoludest. Kohus tuvastas, et hageja informeeris kostjat ja tema alltöövõtjat (projekteerijat OÜ-d Corson) nimetatud asjaolust oma 22.03.2016.a e-kirjas. Seega pikenes kohtu hinnangul kostja hilinemise tõttu lepingu tähtaeg kuni 11.09.2016.a (82 päeva). Samas leidis kohus, et tähtaeg ei pikenenud täiendavates lisatöödes kokkuleppimisest ega eksperdi kasutamisest tulenevalt. Hageja tõi esile, et enne 11.09.2016.a pidasid pooled 31.08.-04.09.2016.a läbirääkimisi algselt töövõtu mahtu mittekuulunud lisatöö – kupli valmistamise – osas, mille raames leppisid kokku kupli valmimise tähtpäevas 30.09.2016.a. Kohus ei nõustunud, et seda kuupäeva tuleb pidada uueks (s.o poolte kokkuleppel muudetud) töö valmimise tähtpäevaks. Kohtu hinnangul ei toonud hageja esile asjaolusid, mille alusel saab järeldada, et kuplit ehitamata oleks põhitööd õigeaegselt valmis saanud. Viimaseks leidis kohus, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagejal oli mõjuv põhjus tööde üleandmisega viivitamiseks seetõttu, et kostja soovis tööde vastuvõtmise otsustamiseks kasutada ekspertiisi abi. Kohtu hinnangul ei esinenud hagejal mõjuvat põhjust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tööde valmimisega viivitamise eest on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 127 716 eurot. Kohus tasaarvestas selle summa hageja põhinõudega 171 075,60 eurot ning mõistis lõpptulemusena kostjalt välja 43359,6 eurot (171 075,60 eurot - 127 716 eurot = 43 359,6 eurot). Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus vähendas hageja nõuet kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse alusel. Apellant palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi summas 100 592,70 eurot selliselt, et summa kuulub tasumisele 60 päeva jooksul pärast vastava arve esitamist kostjale. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.