← Eesti

2-19-1837/11

Obsah (7)§ 22§ 171§ 23§ 31§ 55§ 65§ 1

2-19-1837 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 22. märts 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-1837 Tsiviilasi M K avaldus enda pankroti

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. märtsil 2019 esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Mannteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnik on pankrotiavalduse juurde esitanud tema kodus oleva vallasvara nimekirja. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on vähelikviidse varaga, 2

(5)2-19-1837 mida tuleb hinnata kui igapäevaseks vajalikke tarbeesemeid ning nende võõrandamist pankrotimenetluses nõuete katteks ei pea haldur võimalikuks. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga, kuid selle osakud ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel deklareeris võlgnikule viimati töötasu väljamaksmist OÜ Xxxx 2009.a oktoobris. 2018-2019 on igakuist tulu isikule deklareerinud Sotsiaalkindlustusamet. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Rahalised vahendid ei võimalda arestimist.
  1. Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud talle teadaolevate võlanõuete koosseisu. Kohtutäiturite menetluses käesoleval ajal täitemenetlused puuduvad. Kuna võlgnik on regulaarselt osamakseid jooksvalt tasunud, siis pole kiirlaenud veel sissenõutavaks muutunud ning neid pole esitatud kohtusse väljanõudmiseks. Võlgniku on kohustusi 15 544.87 eurot, s.h: Xxxx püsimaksega krediitkaardilaen 634.27 eurot ja arvelduslaen 1 389.40 eurot; Xxxx (2 lepingut) põhiosa laenujääk 9 011.49 eurot; Xxxx põhiosa laenujääk 1 431.32 eurot; AS Xxxx põhiosa laenujääk 573.15 eurot; Xxxx AS põhiosa laenujääk 2 505.24 eurot. Täpsustatud võlausaldajate nõuded selguvad pankrotimenetluses, sest siis muutuvad kõik laenukohustused sissenõutavaks. Võlgniku esitatud andmete kohaselt oleks igakuine tagasimakse kohustus 510.69 eurot, mis on ca kaks korda suurem, kui võlgnikule makstav tulu.
  2. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hakanud ilmselt kiirlaene võtma oma igapäevase eluga toimetulekuks. Ühtede laenude tagasimaksed on eelduslikult tinginud järgmiste laenu võtmist, et eelmisi kohustusi tasuda. Kuna on tekitatud selline raharinglus, siis pole ilmselt ühelegi võlausaldajale veel niipalju võlgnevust, et võlausaldaja oleks teatanud lepingu lõpetamisest. Seega on maksejõuetuse põhjuseks olnud ebapiisav sissetulek ning maksejõuetus on tekkinud pikema perioodi vältel, mitte viimase aasta jooksul. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid koheselt. Pankrotimenetlus eelduslikult ei saa täita võlgniku eesmärki, et selle käigus oma nõudeid vähendada. Pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas

§ 171

lg 11 ja puuduvad alused

§ 171lg 2 kohaldamiseks.

9. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2 kuulutada välja võlgniku pankrot ja välja mõista riigi vahenditest OÜ-le Civilex ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.20 eurot, kokku 475.20 eurot. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde.
  2. Ajutine haldur jäi aruande juurde ning palus kuulutada välja võlgniku pankrot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3

(5)2-19-1837 Pankroti väljakuulutamine 13. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Võlgniku seletuste kohaselt on ta pensionär ning tema sissetulekuks on pension 329 eurot ja sotsiaaltoetus 26 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 15 544.87 euro ulatuses. Võlgnikul muud vara ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 16.04.2019 kell 13.00. Ajutise halduri tasu 16.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 17. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. 4

(5)2-19-1837
  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 396 eurot, s.o 56.57 eurot tunnis menetlusabi korras riigituludest. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu 475.20 eurot (396 + 20%) hüvitamist OÜ-le Civilex, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 475.20 eurot (s.h käibemaks 20%).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.