4-18-6562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6562 (270018001784) Kohtunik

) § 242 lg 1 järgi ja temale määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P. Udu 12.12.2018.a juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx Tallinn-Rapla-Türi maanteel, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 10.11.2018.a. Sellise tegevusega rikkus P. Udu

§ 101

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistust kergendava asjaoluna on tuvastatud kahetsus.

1. Menetlusalune isik andis väärteo toimepanemise kohta ütlused, mille kohaselt ta juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx, millel ei põlenud üks numbrituli ja andmete kontrollimisel selgus, et tema juhtimisõigus on peatunud tervisetõendi kehtivuse lõppemisega. Ta ei olnud sellest teadlik ja kahetses, et nii juhtus. Menetlusaluse isiku kaebus
2. 21.12.2018.a esitas P. Udu Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta trahvi, mis oli määratud selle eest, et perioodiline kohustuslik tervisekontroll on läbimata. Kehtiv tõend on olemas, mis on väljastatud 09.03.2012.a. Juhtimisõigus polnud trahvi tegemise ajal peatunud, vaid andmebaasis oli tervisetõendi andmetega eksitus. Ei teadnud ja ei kontrollinud internetist, kas tõend on seal olemas ning mäletas, et tervisetõendi kehtivus peaks lõppema alles 2022.a. Ta ei oleks sõitnud autoga, kui oleks olnud teadlik tervisetõendi puudumisest. Kaebaja palub otsuses määratud trahvisumma tühistamist. Kaebusele on lisatud Kalamaja Perearstid OÜ poolt välja antud tervisetõend, mille väljastamise kuupäev on 09.03.2012.a ja millest nähtuvalt P. Udu võib juhtida A-, AM-, B-, BE- ja T- kategooria mootorsõidukeid ning järgmise tervisekontrolli aeg on 09.03.2022.a.
3. 27.12.2018.a jättis Pärnu Maakohus P. Udu kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 4.01.2019.a kõrvaldas Priit Udu kaebuses esinenud puudused ja andis teada, et ei soovi võtta osa kohtuistungist ja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ning kaitsja osalemist menetluses ei soovi. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
4. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Pärnu Maakohtusse 25.01.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohtuistungist osa võtta ei soovi. Nõudekirjad Maanteeametile ja Kalamaja Perearstid OÜ-le ning saadud vastused taotleb kohtuväline menetleja lisada tõenditena väärteoasja nr 270018001784 toimikusse.
5. Kohtuvälisele menetlejale arusaadavalt on P. Udu lähtunud temale 09.03.2012.a väljastatud paberkandjal olevatest andmetest. Ilmselgelt ei ole P. Udu temale 09.03.2012.a väljastatud tervisetõendit Maanteeametile esitanud. Samuti ei ole ta oma tervisetõendi kehtivust kontrollinud Maanteeameti koduleheküljel. P. Udu poolt on tegelikkuses pandud toime suuresti ettevaatamatu tegu. 2

§ 201

lg 1 järgi määratud rahatrahv 10 trahviühikut s.o 40 euro ulatuses vastab isiku süü suurusele ning karistuse üld-ja eripreventiivsetele eesmärkidele.

1. Kohtuväline menetleja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv muutmata. Karistusena rahatrahvi määramine on viis, läbi mille oleks võimalik isiku arusaama juhilt nõutavate andmete korrasoleku hoidmise üle muuta. Menetlusaluse isiku kirjalik seisukoht
2. Kohus palus P. Udul kohtuvälise menetleja poolt esitatud täiendavate tõenditega tutvuda ja esitada kohtule oma seisukoht. Menetlusalune isik nõustus, et oleks pidanud ise kontrollima oma tervise tõendit ja tunnistab end süüdi. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
3. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et P. Udu pani 12.12.2018.a toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kuid arvestades asjaolu, et P. Udu süü on väike ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi tühistab kohus väärteootsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 11. 21.01.2019 Maanteeametilt saadud vastusest nähtub, et Liiklusregistri andmetel on P. Udu mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise, peatamiste ja taastamiste põhjused alates 01.07.2011.a järgmised: 01.07.2011.a – peatumine juhiloa kehtetusega; 20.03.2012.a – taastumine, esitatud juhiloa vahetuse taotlus; 05.06.2015.a – 04.11.2015.a – ära võtmine karistuseks; 05.11.2015.a – taastumine, peale karistuse lõppemist; 10.11.2018.a – peatumine tervisetõendi kehtetusega; 20.12.2018.a – taastumine, esitatud tervistõend. Liiklusregistri andmebaasis on Priit Udule väljastatud järgmised kehtetud tervisetõendid: 01.07.2005.a (ilma kehtivus ajata); 06.11.2008.a – 06.11.2018.a. Andmebaasis on eelpool mainitud isikul kehtiv digitaalselt perearsti poolt edastatud tervisetõend kehtivusega 20.12.2018.a – 19.12.2028.a. Andmebaasis puudub info Priit Udule väljastatud tervisetõendi kohta perioodil 09.03.2012.a – 09.03.2022.a. Lisaks märgib Maanteeamet, et alates 01.04.2015.a edastatakse juhtide mootorsõiduki tervisetõendid digitaalselt liiklusregistri andmebaasi tervisekontrolli teostaja poolt. Varasemalt oli kliendi kohus teavitada Maanteeametit väljastatud tervistõendite kohta, mis esitati paberkandjal kliendi poolt. Kohtuvälise menetleja lisapäringu vastuses teatas Maanteeamet, et Priit Udule on saadetud 07.10.2018.a e-posti aadressile priitudu72@gmail.com automaatteavitus tema tervisetõendi 3

§ 242

lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui ei ole tegemist muus sättes sisalduva väärteokoosseisuga ning sanktsioonis ettenähtud rahatrahv on kuni 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

§ 101

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli A-, AM-, B-, BE - ja Tkategooria juhiloa korral iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kehtiva

§ 101

lg 8 kohaselt mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit. Maanteeametile uue tervisetõendi esitamise nõue kehtis ka 2012 aastal. Liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse peatumine tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (

§ 124

lg 1) juhul, kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

Samal ajal määratleb

§ 94

lg 1 ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 15. P. Udu juhtis 12. 12. 2018.a mootorsõidukit, kuid ei esitanud hiljemalt 06.11.2018.a Maanteeametile enda uut kehtivat tervisetõendit.

§ 124lg 1 alusel oli tal seega ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida.

Ekslik on kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, et isikule oli määratud

§ 201lg 1 järgi karistus.

Samuti on ekslik vaidlustatud kiirmenetluse otsuses olev rikkumise kirjeldus, mille kohaselt oli menetlusalusel isikul läbimata kohustuslik perioodiline tervisekontroll ja leidis aset

§ 101lg 3 rikkumine.

Kohus leiab, et Priit Udu on jätnud Maanteeametile uue kehtiva tervisetõendi esitamata pannes toime

§ 101

lg 8 rikkumise ja oma käitumisega täitnud temale süüksarvata väärteo objektiivse koosseisu ning selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena

§ 242lg 1 järgi. 16. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. P. Udu pani väärteo toime ettevaatamatusest. Menetlusalusele isikule oli 09.03.2012.a väljastatud tervisetõend ja ta mäletas, et selle kehtivus lõppeb 2022. Alates 01.04.2015.a edastatakse juhtide mootorsõiduki tervisetõendid digitaalselt liiklusregistri andmebaasi tervisekontrolli teostaja poolt. Ebaselgeks võis jääda, kas varem väljastatud tervisetõend tuleb esitada 4

§ 242lg 1 järgi.

19.

§ 242

sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ja karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi VtMS § 150 mõttes kohus ei tuvastanud.

1. Arvestades teo tuvastatud asjaolusid ja seda, et mootorsõidukijuhi tervisekontroll oli läbitud ja ilmselge hooletusega menetlusalune isik jättis tervisetõendi üksnes edastamata, samuti seda, et P. Udu on enda rikkumist kestvalt tunnistanud leiab kohus, et P. Udu süü väärteo toimepanemisel oli väike ning tema edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole vaja karistust kohaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-12).
2. Kohus rõhutab, et rikkumisele järgnev riiklik hukkamõist peab eelkõige lähtuma isiku süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. P. Udu pani toime liiklusnõuete muu rikkumise olukorras, kus tegelikult oli tal olemas nõuetekohane kehtiv tervisetõend ja selle esitamata jätmisega ilmselgelt ohu tekkimise võimalus puudus. Lisaks leiab kohus, et kehtiva tervisetõendi esitamata jätmine on ka oma olemuselt leebem rikkumine kui kohustusliku perioodilise tervisekontrolli läbimata jätmine. Samuti käesoleval ajal edastatakse juhtide mootorsõiduki tervisetõendid digitaalselt liiklusregistri andmebaasi tervisekontrolli teostaja poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist oli vähetähtsa süüteoga ning isiku karistamine teo eest, mis ei kahjusta kaitstavat õigushüve, ei ole põhjendatud ja vajalik. VTMS § 3¹ lg 2 järgi ei pea vähetähtsa väärteo puhul väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. 5