1-18-5893 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2019. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-5893 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja

§ 180

alusel mõista Janno Plamuselt välja osa menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 40 € (nelikümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Janno Plamusele eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskulu – tasu õigusabi osutamise eest 50 € (viiskümmend eurot) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele, Janno Plamusele ja PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele (seoses väärteoasja nr 4-18-6398 täitmisega). Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.12.

1. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janno Plamuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 3 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.08.
2. a kohtuotsusega tunnistati Janno Plamus süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1, 3 alusel 1 aasta 8 kuud ja 16-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 13.02.
3. a ja lõpp on 29.10.
4. a. Janno Plamuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis eelnevalt vangistuses 30.03.
5. a - 18.05.
6. a sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Kinnipeetav võttis programmist aktiivselt osa ja läbis selle edukalt. Õppis, kuidas probleeme sihipärasemalt lahendada, kuidas oma emotsioonide ja vihaga paremini toime tulla ning kuidas konflikte agressioonivabalt lahendada. 18.10.
7. a 28.12.
8. a läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetav võttis programmist aktiivselt osa ja läbis selle edukalt. Omandas teadmisi sõltuvusainete tarvitamise põhjustest ja negatiivsetest tagajärgedest ning on motiveeritud rakendama saadud teadmisi sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks.
9. a aprillist kuni
10. a juunini osales sotsiaalprogrammis „Multidimensionaalne pereteraapia". Isikul on säilinud ning tugevnenud suhe vanematega. 12.06.
11. a lõpetas
12. klassi. Kinnipeetav 19.07.
13. a - 05.09.
14. a ja alates 21.09.2018 osaleb tööhõives. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
15. Janno Plamus taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Janno Plamuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil Janno Plamuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Isik on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning talle on vanglas määratud ka distsiplinaarkaristused, kuid tema iseloomustuses on ka väga palju positiivset. Tema käitumine vanglas on olnud väga aktiivne ja temale kasulik ning vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused leiab, et Janno Plamuse võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janno Plamuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-korral, vanglas viibib
16. korda. Viimased kaks süüdimõistmist on seoses vanglas toime pandud kehaliste väärkohtlemistega. Isikut on ka eelnevalt vägivallategude eest karistatud. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks. Varasemalt karistatud ka alaealise mõjutamise, et ta alustaks kuriteo toimepanemist; sõidukite omavolilise kasutamise ning alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Kuriteod on toime pandud impulsiivselt. Soodusteguriteks suutmatus konfliktsituatsioonis rahulikult toime tulla, mõtlematus. Vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid "Sotsiaalsete oskuste treening" ja „Eluviisitreening“, millest võttis aktiivselt osa ning osales sotsiaalprogrammis „Multidimensionaalne pereteraapia". Samuti ta vanglas õppis ja läbis
17. klassi ning töötab. 4 Vanglamaterjalide kohaselt Janno Plamus esimest korda proovis alkoholi 14-aastaselt, tarvitama hakkas 16-aastaselt, vangistusele eelnevalt alkoholi nädalavahetuseti. Isik tunnistab, et mõned kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Puuduvad viited, et vägivallakuriteod oleks toime pandud alkoholijoobes olles. Karistusregistrist nähtub, et isikut on kahel korral alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud, viimane süütegu oli
18. a. Väljendab motivatsiooni muutusteks. Viimased 2 süüdimõistmist on seoses vanglas toimepandud kehaliste väärkohtlemistega, konfliktsituatsioonis on enesevalitsuse kaotanud. Eelnevalt karistatud avaliku korra raske rikkumise ning ähvardamise eest. Kuriteod on sooritatud impulsiivselt, isik on korranud oma vigu suutmata otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Suudab küll teadvustada probleeme, kuid ei pruugi neid sihipäraselt lahendada.
19. a läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kus sai teadmisi enesekehtestamisest, emotsioonidega toimetulekust, probleemide ja konfliktide lahendamisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus, eriti aga kaupluste töötajad. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 63 %, mis on suhteliselt kõrged näitajadKohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta on pannud Janno Plamuse mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Janno Plamusel on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Märjamaa vallas tema isale kuluvas majas ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Janno Plamuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Janno Plamusele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Janno Plamus peab kindlasti katseajal läbima sotsiaalprogrammi, mis ohjeldaks tema vägivaldsust ja agressiivsest teiste inimestega suheldes. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tallinna Vangla ja prokurör küll ei toeta Janno Plamuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemist, kuid prokuröri seisukoht on motiveerimata ning kohtule ei ole teada, mis põhjusel prokurör isiku vanglast vabastamist ei toeta. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Janno Plamus, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus jätab osa kaitsjatasu, s.o 50 € riigi kanda, kuna 21.01.
20. a planeeritud kohtuistung ei toimunud tehnilistel põhjustel, kuid kaitsja ilmus kohtuistungile kohale. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/