lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
33 lg 1 alusel (pankrotiteade).
7. KOKKUVÕTTEKS Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (
lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 16 297,44 €. Võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Pankrotihaldur A. Õnnik tegi 28.03.2019 kohtuistungil kohtule ettepaneku kuulutada välja Robert Raagmaa´i pankrot ja kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku, võlausaldaja ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul puudub igasugune turuväärtust omav vara ja sissetulekust ei piisa enda ja kohustuste eest tasumiseks ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 16 297,44 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik R. Raagmaa ei suuda rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Robert Raagmaa on kohtu hinnangul käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Võlgniku Robert Raagmaa maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kuritegude toimepanemine. Tsiviilnõudeid pole tal aga võimalik tasuda, kuna vanglakaristuse kandmise tõttu puudub tal töökoht ja sissetulek, mille arvelt nõudeid tasuda. Seega, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 3 2-19-142 Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Robert Raagmaa pankrot välja kuulutada.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt
lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 15. aprillil 2019 kell 14:15. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab
Vastavalt
Pankrotimenetluse kulud
lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxxxxxxxxxt (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast xxxxxxxxxxxt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus on mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur palub kinnitada pankrotihalduri tasu suuruseks xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks), sellest xxxxxxxxxxx ja sellele lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ning xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx mõista välja Robert Raagmaa pankrotivara arvelt. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb xxxxxxxxxxxt hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu üle kanda OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg 4 2-19-142 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.