1-18-5499/10

1-18-5499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-5499 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Tanel Mällas Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Henri Ruusmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Henri Ruusmann (ik: 38506270277; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 22.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Henri Ruusmann karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25.11.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Henri Ruusmann kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Henri Ruusmanni suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkohoolseid jooke tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Henri Ruusmannile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Henri Ruusmann vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Henri Ruusmannile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.12.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Henri Ruusmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 05.07.
10. a otsusega tunnistati Henri Ruusmann süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 20-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.07.
11. a ja lõpp on 25.11.
12. a. Henri Ruusmanni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vabanemiseelse nõustamise ja pidas vestlusi programmi „Eluviisitreening“ läbitu kinnistamiseks. Kinnistavad vestlused on planeeritud kinnipeetavale III kvartal 2019, a, kuid selgus, et kinnipeetaval jäi 3 programmis läbimata seoses haigestumisega uimastihimu ja tagasilanguse ennetamise teema. Kui isik peaks vabanema enne tähtaegselt, siis kinnipeetaval on läbimata programmi „Eluviisitreening“ osa: toimivate oskuste omandamine himuga toimetulekuks ja sõltuvusainete vältimiseks, uimastihimu tekkimise hetked. Kinnipeetav tunnistab alkoholi sõltuvuse probleemi ja soovib sellega tegeleda ning alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna kardab ka ise enda tervise pärast. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Henri Ruusmann taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholi sõltuvusvastasele ravile. Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Henri Ruusmanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles Henri Ruusmanni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna isik on suuteline edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogramme, töötas ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Seega on ta sobiv ühiskonda naasma. Ta on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid pikk vanglaperiood on andnud talle võimaluse teha järeldusi oma käitumisest. Vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Henri Ruusmanni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Henri Ruusmanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
13. korda. Varasemalt on hoidnud määratud vanglakaristuse kandmise eest kõrvale. Isik on korduvalt süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega pannud toime vaid samaliigilisi kuritegusid ja muster on jäänud samaks. Kuritegusid ei planeeri, need toimuvad hetkeimpulsi ajel kui on tarvitanud alkoholi ja vajab mootorsõidukit sõitmiseks või töötamiseks. Tema puhul on uue kuriteo soodusteguriks alkoholi tarbimine ja sõltuvusprobleem. Vangistuses Henri Ruusmann on töötanud, läbis sotsiaalprogramme ja vabanemiseelse nõustamise. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Asja materjalide kohaselt Henri Ruusmann vestlusel tunnistas, et umbes 10 aastat tagasi suitsetas mõni kuu aeg-ajalt kanepit, kuid loobus sellest, sest ei olnud kindel aine kvaliteedis. Ta oli kursis kanepi kahjulike mõjudega psüühilisele tervisele, samas arvas vestlusel, et ravikanepi parem kättesaadavus vähendaks kanepist tekkivaid tervisekahjusid. Ei olnud täiesti kindel, et kunagi enam ei tarvita kanepit, kuid proovib sellest hoiduda, sest kardab enda tervise pärast. Riski võib vähendada programmis „Eluviisitreening“ oktoobris-novembris
14. a omandatud teadmiste ja oskuste kasutamine vabanemisel. Kinnipeetava tervislik seisund on tema enda sõnade kohaselt hetkel rahuldav, kroonilisi haigusi ei põe. Seoses sõltuvusprobleemiga on sattunud lühiajaliselt ravile psühhiaatriahaiglasse. Tunnistab, et sai seoses psüühilise tervisega ravi vahetult enne vangistust, mida vanglas on jätkatud osaliselt. Vabanemisel soovib pöörduda endise raviarsti vastuvõtule ravi jätkamiseks. Saab aru, et tervis paraneb alkoholist hoidumisel. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ent on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteo korras 4 samalaadsete süütegude eest, mis viitab hoolimatule ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Õiguslikku hoolimatust ja riskeerivat elustiili näitab ka asjaolu, et isik suhtus kriminaalhoolduse reeglitesse kergekäeliselt ega täitnud neid korrektselt, samuti hoidis varasemast karistuse kandmisest kõrvale. Isik hindab enda heaolu ühiskonna normidest tähtsamaks. Enda sõnul on tal tahe jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna, kuid seniseid käitumismustreid arvestades ei ole välistatud uue süüteo toimepanemine. Henri Ruusmanni puhul seisneb uue kuriteo oht joobes mootorsõiduki juhtimises, millega ohustab turvalist liiklust, sest võib suurema tõenäosusega põhjustada raskete tagajärgedega avarii. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem juhul, kui isik tarvitab jätkuvalt alkoholi, asub joobes sõidukit juhtima, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega taju nende ohtlikkust. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu on pannud Henri Ruusmanni mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Henri Ruusmannil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja kindel töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Henri Ruusmannil tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Henri Ruusmannile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Henri Ruusmann, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/