1-18-4197/26

1-18-4197 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-4197 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Kristina Isokoski (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid M-L A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M-L A (ik: x; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 10.12.
2. a, 21.01.
3. a, 23.01.
4. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht RESOLUTSIOON
5. Vabastada M-L A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.10.
6. a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
7. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M-L A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas – x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
8. Kohaldada M-L A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) viibida Maarjamaa Hariduskolleegiumis 2018/2019 õppeaastal; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
9. M-L Ale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
10. M-L A vabastada määruse jõustumisel.
11. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 100 € (sada eurot) - riigi kanda. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonnale, Maarjamaa Hariduskolleegiumile, M-L Ale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 06.11.
12. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M-L A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 17.05.
13. a kohtuotsusega tunnistati M-L A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja 76 lg 8 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.05.
14. a ja lõpp on 12.10.
15. a. M-L A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Üldiselt on kõik kuriteod samalaadsed – kehalised väärkohtlemised. Viimase kuriteoga kaasnes süütamine. Isiku vägivaldne käitumine on ajendatud välisteguritest, mida soodustab isiku vaimne tervislik seisund. Ründab inimesi, kui ei saa oma tahtmist või olukorras, kus näeb, et teda liialt piiratakse. Ründamiste eesmärk on tekitada teistes hirmu, et edaspidiselt saada oma tahtmist lihtsamalt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vanglas olles õpib isik
16. klassis, on saanud psühhiaatrilist ravi ja iganädalaselt toimuvad sisulised tegevused, et isikut motiveerida. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna vanglas puudub kinnipeetaval võimalus lävida omaealistega tulenevalt eraldihoidmise printsiibist. Võimalikuks edukaks toimetulemiseks vabaduses peab noorele inimesele võimaldama vabadusele sarnasemat keskkonda ning sobivaks keskkonnaks kinnipeetava puhul saab pidada erikooli. Pärnu Maakohus on rahuldanud Paide Linnavalitsuse avalduse M-L A paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse. Kohtumääruse nr 2-18-12614 kohaselt tuleb kinnipeetav paigutada alates vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnisesse lasteasutusse, st Maarjamaa Hariduskolleegiumisse, 2018/2019 õppeaastaks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava pereliikmed ei suuda tagada tema vajadustest lähtuvat järelevalvet ja tuge, mistõttu ei ole isikut võimalik allutada käitumiskontrolliga elama oma kodus. Raviarst näeb vajalikuna M-L Ale rakendada väga struktureeritud ning toetavat keskkonda vägivaldse käitumise ennetamiseks ning vaimse tervise häirega toimetulemiseks. M-L A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha M-L A vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isikul on parem olla vabaduses. Tal on olnud raske minevik ning tema vaimne tervis soodustab kuritegude toimepanemisest. Kaitsja leiab, et tuleb arvestada ka sellega, et isik vajab ravi, kuid vangistuses viibides on ravi piiratud. Süüdimõistetul on olemas õppimiskoht, kus ta saab ka vajalikku mentaalset ravi. Kaitsja taotleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema suunamisega kinnisesse õppeasutusse. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et M-L A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M-L A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust ning tegemist on alaealise isikuga. Tulenevalt isiku psühhiaatrilistest probleemidest vajab ta pidevat ravi, abi ja järelevalvet, mis vangistuses on piiratud. Selle tõttu tuleb ta tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel paigutada Maarjamaa Hariduskolleegiumisse, sest teisiti ei ole võimalik tagada tema vajadustest lähtuvat tuge ning ohutust nii kinnipeetavale endale kui ka teistele. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M-L A tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M-L Ale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna vanglas puudub kinnipeetaval võimalus lävida omaealistega tulenevalt eraldihoidmise printsiibist. Võimalikuks edukaks toimetulemiseks vabaduses peab noorele inimesele võimaldama vabadusele sarnasemat keskkonda ning sobivaks keskkonnaks kinnipeetava puhul saab pidada erikooli. Kohus nõustub vangla arvamusega ning on seisukohal, et ka kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb M-L Al hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Kristina Isokoski esitas kohtule taotluse hüvitada talle 100 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista M-L Alt välja kaitsjatasu, sest tegemist on alaealisega isikuga, kellel sissetulekud puuduvad ning kaitsjatasu hüvitamine paneks ta majanduslikult keerulisse olukorda. Sellest lähtudes jätab kohus kaitsjatasu täies ulatuses riigi kanda. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/